15 päeva jõuludeni...

Muudkui lähenevad... Polegi enam palju jäänud, kuid maa ikka roheline...

Eile meisterdasime veel veidi pisikese Piigaga. Tal ju vaja lasteaeda midagi näitusele viia. Õnneks tuli idee seekord lausa koju kätte, st Postimehes õpetas tegema kommi(kuuse)puud, mida kõigele lisaks saab kasutada ka küünlaalusena. Meie natuke mugandasime, st kommid kinnitasime kuumaliimipüstoliga.

Lisaks tegime traditsioonilist lõhnapommi. :D Võtsime apelsini, Piiga torkas nelkidest peale mustri ning emme aitas paela kaunistuseks peale siduda. Soovitan kõigil teha, sest valmistada taas imelihne, samas lõhn on lummav.

16 päeva jõuludeni...

Iga-aastane rõõmustav kohustus on läbi viidud ja lastel piparkoogid tehtud (eks neid tuleb muidugi veel teha, järgmiseks korraks paluti topelt-kogus tainast).

Tegelesime vaikselt ka meisterdamisega. Väiksel piigal on vaja lasteaeda koos vanematega tehtud jõulukaunistusi. Tegime! Sellist pärga on lapsel tegelikult imelihtne teha, st meie valisime selle lihtsama tee: poest pärja toorik ja peale siduda ja kleepida kõike, mis meeldib.

Nüüd aga taas lund ootama... Olen aru saanud, et igal pool mujal juba on, aga meil ikka rohi roheline ja maa must...

18 päeva jõuludeni

Näed, ei jõudnudki täna postitama, st korralikult postitama. Aga vähemalt olin usin - tubadesse sai kaunistusi pandud, mõned jõulukaardid said valmis (saladusena ütlen, et mu postkast on jubedalt õnnetu, kui ta jälle ainult 2-3 jõulukaarti saab) ning tegime piparkooke!!! Homme näitan!

Ja neid vanu häid ja imearmsaid 3D lumehelbeid tegin ka. Kes veel ei tea, kuidas need käivad, siis õpetus asub sellel lehel. Tehke järgi!

Jõuluootus

Et keegi ei arvaks, et ma laisaks olen muutunud, siis hakkan jõuluootust tekitama. No et kui õues ikka veel jätkuvalt sügis, siis tuleb seda va jõuluootust kuskilt mujalt otsima hakata...

Jõulukalender on mul ilusasti olemas ja nüüd olen saanud juba 5 pakikest lahti ka teha. Nimelt on meie (st mu õe, vennanaise ja ema) iga-aastane traditsioon teineteistele jõulukalendri tegemine. Mehed on ikka hädaldanud, et nad peaks ka tegema ja no kuna nad ise tegudeni ei jõua, siis võtsin ise asja kätte ning üllatasin oma kaasat jõulukalendriga (punkt 26).

Kaasale jõulukalender täitsa sobis ja siiani on ta suutnud korralikult numbritest ka kinni pidada. :D

Natuke käsitööd olen ka teinud. Nimelt kirjutas mulle üks tuttav ja palus nii ilusasti, et ta tahab kindaid. Ühesõnaga suutis huvi tekitada ja ma hakkasingi kuduma, kuigi ma pean ausalt ütlema, et ma ei tee teistele tellimise peale asju (liiga laisk olen + ma ei arva, et oleksin nii kogenud tegija). Valmis nad said: valged kindad punase südamega.

Homseni!!!

Ps. Täna paneme lõpuks jõulukaunistused ka kodus välja!!!

"Viimane tango"

Käisime eile vaatamas kontsert-etendust "Viimane tango". Hea oli, lausa väga hea!!! Ma tundsin uhkust, et ma olen tartlane, sest olgem ausad, "Kaunimate aastate vennaskonna" mehed seostuvad mulle siiski ennekõike Tartuga. Enne etendust tahtsin veidi tutvuda Pallase ja pallaslaste ajaloo ja loominguga, et oleks mõnusam vaadata, aga kahjuks ei jõudnud... Õnneks olen elu jooksul siiski ühtteist kõrva taha pannud ja sain aru, millest jutt... Aga uurin nüüd tagantjärgi ikkagi täpsemalt üle, mis, kus, kuidas ja miks.

Kui keegi veel pole millegi pärast seda kontsert-etendust näinud, minge kindlasti vaatama (kõlakad käivad, et jaanuaris tulevad nad uuesti). Kuulates-vaadates tunned kogu oma hinge ja kehaga SEDA, nimetagem seda siis "Tartu Vaimuks" või millekski muuks... Hea oli!!!

12 kotti

Lubasin endale, et on viimane aeg õppida õmblema ja selle tarbeks on mu 101s sees ka punkt, et õmblen 12 kotti. Oleks ma teadnud, et see tee nõnda raske on, oleks ehk tekkinud tahtmine loobuda... Aga saame hakkama!!! Olgem ausad, see kott ehk teine kott edenes juba palju mõnusamalt ja ma isegi nautisin õmblemist :P

Aga pildid ikka ka minu esimesest õmmeldud pesulõksukotist. :D

Ps. Kes tahab järgi teha, siis soovitan piiluda www.isetegija.net ja seal olevasse õmblemise alafoorumisse, kus on õpetus täitsa olemas :)

Sokid endale

Just nii-just nii, esimest korda kudusin iseendale sokid. Kui nüüd päris aus olla, siis need on üldse minu hmm... vist neljandad kootud sokid ja täitsa esimesed kahevärvilised!!! Mustri leidsin Dropsi lehelt. Pikka juttu ei heieta, las pildid räägivad iseenda eest:

PPP ehk Peeter Põllu Päev

Enne, kui saan asuda PPP-ist rääkima ka lühike ülevaade, mis asi see üldse on: "Tartu Ülikooli haridusteaduste instituut koostöös Haridus- ja Kasvatusteaduste Doktorikooliga korraldab üliõpilaste teaduskonverentsi. Peeter Põllu päeval esinevad silmapaistvad persoonid haridusvaldkonnas, antakse välja Peeter Põllu stipendium ja autasustatakse lõputööde autoreid ning diskuteeritakse töötubades üliõpilasteaduses aktuaalsetel ja huvitavatel teemadel."

Suur oli mu üllatus, kui mõned kuud tagasi tuli ka mulle kutse osaleda sellel tähtsal konverentsil. Kui esimese hooga arvasime, et ju sinna on kõik lõpetajad oma lõputöödest rääkima kutsutud, siis pärast mõningaid telefonikõnesid tuli välja, et ei olegi. Kutsed saime nii mina kui mu kursaõde ehk sukk ja saabas nagu meid tabavalt kutsuti :P Olime mõlemad kahtlevad, kuid kui meie juhendaja ütles, et muidugi peame me minema, siis allusime vaikselt ja kuulekalt. Mina oma bakalaureusetööga esinesin töögrupis "Huvitavat seoses õpikeskkonnaga". Oi, ma pabistasin (nagu ikka)!!! Püüdsin küll endale sisendada, et selle eest ei saa hinnet ja see pole üldse määrava tähtsusega ettekanne, aga no ikka oli paanika... Eks ma muidugi loodan, et teised mu värisevaid käsi ja tudisevaid jalgu ei märganud... AGA - hakkama sain!!! Ja tegelikult oli päris vahva, nii et kindlasti ma ei kahetse, et sinna mindud sai. Kui nüüd seda juttu juhtub lugema keegi, kes ka järgnevatel aastatel sinna kutsutakse, siis minge kindlasti, kogemus on seda väärt!!!

Ps. Ja ka üks punkt 101st sai taas täidetud. :)

viiner + spagetid = ?

Eile oli juhuse tahtel ja minu kokaraamatu avamisoskuse toel, meil söögiks mulgipuder. Tegin seda oma kodus täitsa esimest korda, kuid olime seda ju vanaema juures palju-palju söönud, seega teadsin, et lapsed mulgiputru ei armasta.Seega otsustasin lapsi üllatada ja lasta neil teha viimaste aegade FB-i hitt-sööki. :D Suur Piiga õppis, kuid Pisike Printsess oli vaba ning sai asuda spagette viineritesse torkima. Tulemus selline:

 Edasi ei olnud muud, kui vesi keema ning need siilikesed keeva vette. Keetsime umbes 10 minutit ning potist saime kätte sellise vahva söögi:

Kõik said otsa ja lausa mõne hetkega!!! Seega tasus teha. :)

101 asja, mis teevad mind õnnelikuks!!!

Kindlasti on neid asju veel, aga hetkel meenusid esimesena need 101 asja :) Kirja on pandud suvalises järjekorras.

1. Pisipoja naeratus
2. Kingitud lilled
3. Sügisesed värvilised lehed
4. Esimene lumi
5. Kui ma saan kellelegi midagi kinkida
6. Kohaliku toidupoe kassapidaja naeratus/ hea tuju
7. Päike!!!
8. Kingitus, mida ma pole oodanud
9. Sõbrannad
10. Oma mehe tehtud kompliment
11. Võõra mehe tagamõtteta tehtud kompliment
12. Kui õepoeg tahab mulle külla tulla
13. Seenelkäik
14. Kukeseenekaste värske kartuli ja kurgi-tomatisalatiga
15. Uus raamat
16. Kui ma tean/oskan kirjutada mõnda sõna, mida Maria ei tea (nt karmiinpunane) :P
17. Hea film, mida vaadates saab pisara poetada
18. Jõulud
19. Kui jõuluvana pole mind unustanud
20. Piparmünditee
21. Korras toad
22. Hommikusöök voodis
23. Piparkoogilõhn
24. Küünlavalgus
25. Kaminas või pliidi all praksuv elus tuli
26. Mulle saabunud jõulukaardid (need päris)
27. Vann koos ohtra vahuga
28. Šokolaad!!!
29. Lapse kalli
30. Külm vein
31. Ehitud kuusepuu
32. Lumememme ehitamine
33. Soojad suveõhtud
34. Magamine mehe kaisus
35. Pidulik õhtusöök
36. Koht nimega Rukki maja ja sealsed söögid
37. Metsatölli kontserdil rokkimine
38. Ansambel Noorkuu
39. Hea muusika parajalt kõvasti
40. Õppimine, uued teadmised
41. Kui lapsed on terved
42. Talvised lumised puud
43. Aplaus teatrietenduse lõpus, mis kordub ja kordub
44. Teater
45. Telkimine
46. Isetegemine
47. Minu perekond
48. Laste edusammud
49. Hommikune kohv
50. Kohupiimatort!!!
51. Kuivanud heina lõhn
52. Värske asfaldi lõhn
53. Jalutuskäik mere ääres (ikka suure tuulega)
54. Õhtusöök seitsmele
55. Raadio Elmar :P
56. Andrus Veerpalu autogramm
57. Jalgrattasõit
58. Suusatamine
59. Punased roosid
60. Minu sünnipäev
61. Põllega Päev
62. Aromaatne tee (nt monardast)
63. Raamatupoe kinkekaart
64. Armastus
65. Tantsimine külasimmanitel
66. Uute riiete ostmine :D
67. Esimesed maasikad
68. Pannkoogid maasika-toormoosiga
69. Suur, paks, tihe lumesadu
70. Päkapikud
71. Varahommikud linnulauluga
72. Kuum saun
73. Tervis
74. Lume sulamine koos kevadise päikesega
75. Reisimine
76. Hea kontserdielamus
77. Kuigatsi
78. Võlgade ja laenudeta elamine
79. Töö lasteaias
80. Kiitus!
81. Kui käsitöö, mis kipub untsu minema, siiski õnnestub
82. Kevadlilled – sinililled, lumikellukesed, tulbid, nartsissid, krookused jne
83. Kui kõik lapsed magavad
84. Ülikooli lõpetamine (veel ja veel ja veel…)
85. Murelid
86. Suurema tütre head hinded
87. Pikad juuksed
88. Kõrvarõngad
89. Paki saamine
90. Porilombid suvel
91. Toredad naabrid
92. Armastusluule
93. Küpsetamine (magusate asjade)
94. Kui pärmitainas õnnestub
95. Õnnelike lõppudega filmid ja raamatu
96. Paljajalu koduaias kõndimine
97. Kui mu vana hea veneaegne vahvlimasin saaks kuidagi korda
98. Ahiküte
99. Tööalane tunnustus
100. Õhk peale vihma
101. Elu!!!

"Helisev muusika" ja natuke käsitööd

Käisime eile Vanemuises "Helisevat muusikat" vaatamas. Olenemata sellest, et ma olen filmi näinud oi-oi kui mitu korda ning et ma olen ka seda Vanemuise "Helisevat muusikat" korra näinud, oli ikkagi väga hea!!! Umbes aastake tagasi käisin seda sama vaatamas, kui peaosas oli Birgit Õigemeel. Olin vaimustuses, kuivõrd hästi Birgit laulis (mis muidugi oli arvata) ja ka näitles. Ta oli niivõrd õrn ja usutav, et ma olin lummatud! Seekord oli peaosas Hanna-Liina Võsa. Ja ma olin taaskord lummatud!!! Hanna-Liina mängis teisiti, kuidas teisiti, ei oskagi seletada... Etenduse lõppedes tundus, et Hanna-Liina tegi siiski parema rolli (kui neid kahte üldse võrrelda saab, sest nad on mõlemad omanäolised). Miks? Birgiti puhul mulle tundus, et ta jäi lõpuni lapseks nunnakloostrist. Hanna-Liina sai seevastu pärast abiellumist naiseks, oli ikka lõbus ja armsalt naljakas, aga samas ka täiskasvanu. Kui Birgiti puhul oli kummaline mõelda, et ta on nendele lastele ema eest (pigem mängukaaslane, sõbranna), siis Hanna-Liina puhul ei tekkinud kahtlustki, et ta on võimeline olema ema.
Pärast etendust õega selle üle arutledes sain aru, et ma ootasingi Hanna-Liinalt rohkem, on ta ju ikkagi vanem ja nii palju õppinud. Birgitilt ei oodanud midagi, isegi kartsin, et kuidas ta ikkagi hakkama saab. Tegelikult võibki öelda, et mõlemad said minu jaoks rohkem kui hakkama, sest Hanna-Liina ületas ka minu kõige kõrgemaid ootusi, samas kui Birgit üllatas sellega, kui hea ta teglikult on!!!
Minu 6-aastane tütar teatas pärast etendust igatahes, et tema tahab seda veel minna vaatama!!!

*********
101-st asjast sai vahepeal valmis "Aastaaegade" projekti kokkuvõte.

Samuti õmblesin valmis ühe koti 12st. Ma pole oma õmblemisoskustega küll mitte üks teps rahul, aga no loodame, et 12s tuleb juba selline, millega ma ka rahul olen.

Moosid ja seebid :)

Täna on Mihklipäev ja traditsiooniliselt toimub meie lasteaias Mihklilaat. Põhiliselt müüakse seal õunu, porgandeid, sibulaid jne. Alati on aga vahvaid üllatajaid, nt moose, muffineid, isetehtud komme ja muud. Sellel aastal otsustasin, et teen ka lapsele kaasa midagi muud. Otsustasin keeta moosi. Algselt oli plaan teha õunamoosi, aga kuna õuna oli siiski vähe, panin peoga mustikaid juurde ning valmis sai hoopis õuna-mustikamoos. Mmmm, hea sai, lubasin lastele, et teen meile ka mõned purgid.
Lasteaia laadapurgid said aga väiksed ning külge sai pandud ka kollased paelad, et oleksid rõõmsamad.Mõned päevad tagasi proovisin ära ka kodus olnud seebimassi ning tegin mõned seebid. Kõige heledamad on saialilledega, kõige tumedamad on kohvi-seebid ning need keskmised maasikapulbriga.


Saialille-seebist püüdsin ka lähedalt pilti teha, sest need on mu lemmikud. :D
Ps. 101st asjast on vahepeal valminud 79 (laadakraam), 57 (laulsin kõvasti ja valesti - vahva oli), 30 (lastele tegin hommikusööke ka), 95 (sealt said tehtud seebid ja vaiguehted, mis mulle aga ei meeldinud ja muljet ei avaldanud) ja 56 (poole viienda klassi eesti keelest on omandatud, teine pool ootab teist poolaastat).

Minu vanaonu!

Mõtlesin pikalt, kas kirjutan sellest või mitte... Lõpuks otsustasin ikkagi panna kirja selle ajajärgu minu vanaonu elust, mis on ka avalikult internetiavarustes kättesaadav. Ja millal oleks selle jaoks õigem päev, kui mitte täna - vastupanuvõitluse päeval!

Minu vanaonu Ülo Raidma ja koolinoorte organisatsioon "Sini-Must-Valge"

Järgnevad lõigud pärinevad artiklist: Pearu Kuusk "Punaarmee monumendi plahvatusest ja lendlehtedest Tartus 1949. aastal"

6. novembril 1949 kell 4.oo helistas Tartu Raadi õppemajandi patrorg Sivenkov miilitsasse ja teatas, et Raadi pargi vennashaual asunud monument Suures Isamaasõjas langenud Nõukogude sõduritele on õhku lastud.
Ainult päev varem, 5. novembril oli Tartu kesklinnas suurejooneliselt avatud Lenini monument, eeskuju või edu võis aga olla nakkav. Julgeolekuorganite kahtlustele lisas tublisti alust ka asjaolu, et juba 4. novembri hilisõhtul ja öösel oli Tartus levitatud arvukalt lendlehti, mis kujtasid eesti talumeest kandmas plakatit kirjaga "Elagu meie suur juht ja õpetaja" ning tema selja taga nagaan käes seisvat Stalinit. Nii lendlehtede märkimisväärselt suur hulk, laialdane leviala kui ka klišee ja trükivärvi kasutamine näisid viitavat põrandaaluse organisatsiooni olemasolule. Pärast päev hiljem korda pandud plahvatust Raadil ei saanud selles enam kahtlust olla.
30. aprillil 1950 leiti aga Tartus taas lendlehti, mis sedakorda olid valmistatud täpselt samas tehnikas ja stiilis kui 1949 aastal oktoobripühade ajal levitatud. Pealkirja "Inimsööjad rahuinglitena!" oli jällegi karikatuurselt kujutatud Stalinit. Kuid see polnud veel kõik. 1. mail võisid sarnaseid lendlehti oma uste tagant üles korjata ka Viljandi linna elanikud.

Organisatsioonile Sini-Must-Valge panid 1946 aastal aluse 6 Tartu 6. Keskkooli õpilast: Vello Illist, Karl Piir, Ants Zovo, Tõnis Jõgiaas, Ivar Kurg ja Ülo Raidma. SMV loomise tagasipõhi ja ajendid ei erinenud teiste sõjajärgsete vastupanuorganisatsioonide omadest. Poisid olid oma kooliteed alustanud Eesti Vabariigis, nad olid näinud pealt selle riigi iseseisvuse julma hävitamist, järgnenud repressioone ja stalinlikku terrorit. Vahest veelgi olulisemat osa mängis organisatsiooniloomise juures asjaolu, et kõigi poiste isad olid nõukogude võimu poolt arreteeritud. Eestis oli laialdaselt levinud usk, et Vene okupatsioon on siiski vaid ajutine nähtus ning peagi algab uus sõda lääneliitlaste ja NV vahel. Soov ja lootus konflikti puhkedes taas Eesti vabaduse eest relvaga välja astuda olid ühised nii metsavendadel kui ka põrandaaluste organisatsiooni liikmetel. Seni tuli elus hoida rahvuslikku vaimu ja säilitada võitlustahet.

Juba esimestel koosolekutel pandi paika SMV struktuur, mis konspiratsiooni huvides pidi koosnema 5-6-liikmelistest lülidest, koostati esmane vandetekst ja arutati rinnamärgi kavandite üle. Esimese konkreetse sihina pandi paika organisatsiooni laiendamine ja uute liikmete värbamine, mistõttu otseseid vastupanuaktsioone algul ei kavandatud. 1947. a. kevadel halvenes järsult organisatsiooni juhiks valitud V. Illiste tervis ning 1949. a. suvel ta suri. SMV juhtimise võttis üle K. Piir, kelle arvates oli kätte jõudnud õige aeg konkreetseteks tegudeks. Tähtsaimaks tõukejõuks üleminekul aktiivsemale tegutsemisele sai 1949. a. märtsiküüditamine, tahe vastupanu olemasolust teada anda muutus veelgi tugevamaks. Organisatsiooni liikmeskond oli selleks ajaks tunduvalt laienenud, ka lülide süsteem oli end igati õigustanud, sest kes ja kellele oli juurde tulnud, polnud avalikult teada.

1949. a. oktoobripühadeks otsustati valmistada lendlehed. Hiljem julgeoleku kunstnikkonna jälgedele juhtinud klišee lõikas kõvast tallakummist välja Ülo Raidma, eeskujuks vaid saksaaegsete ajakirjade karikatuurid. Kasutades trükivärvina tavalist musta tušši valmistati ligi 500 lendlehte. Kogu eelseisev operatsioon mõeldi hoolikalt läbi: lehed jagati 30-40 kaupa SMV liikmete vahel, kindlaks määrati igaühe liikumistrajektoor ning täpne ajavahemik, mille jooksul tuli töö lõpetada. Pärast seda kätte jäänud eksemplarid tuli ettevaatuse mõttes viivitamatult hävitada.

4. novembril viis SMV kirjeldatud plaani edukalt ellu. Kedagi teolt ei tabatud ja see sisendas julgust. Samal kuupäeval ilmus ajalehes Edasi teadeanne, et 6. novembril kell 11.30 algab Tartu Linnanõukogu (Raekoja) ees rongkäik, mis lõpeb pärgade panemisega Raadi vennaskalmistule. SMV liikme Heiki Vaibla eestvedamisel sündis julge idee Raadi punasõduri ausammas õhku lasta ja nurjata sellega järjekordne kommunistlik propagandaüritus. Mõtet toetasid otsekohe ka teised, sest Vabadussõja mälestusmärkide ja Tartu vangla 1941. a. mõrvaohvrite haudade hävitamine nõukogude võimu poolt oli kõigil selgelt silme ees ning see tekitas viha, leppimatust, protestivaimu.

5. novembri õhtul võtsid H. Vaibla ja T. Jõgiaas otse Tartu 2. Keskkooli peolt sihi kesklinna, et kohtuda seal Riita Vindi, Miia Saviaugu ja Ellen Randeriga. Need kolm 1949. a. sügisel SMV likkmeteks vastu võetud tüdrukut olid eelmisel päeval osa võtnud ka lendlehtede levitamisest ning nüüd otsustati nad kaasata ka Raadi pargi operatsiooni. H. Vaibal oli kaasas K. Piirilt saadud lõhkeaine, detonaator ja süütenöör, ning nõnda varustatult hakati viiekesi jalutama üle Emajõe Raadi suunas. Kohale jõudes asusid tüdrukud pargiteedele valvesse ning H. Vaiba ja T. Jõgiaas lähenesid monumendile. Paika pandi lõhkelaeng ja sigaretist läks süütenöör...

Möödus aasta, enne kui julgeolek SMV olemasolule jälile sai.

Kel huvi, saab lähemalt lugeda: http://www.ra.ee/public/TUNA/Artiklid/2002/4/2002-4-Pearu_Kuusk_lk67-73.pdf

Kokku vangistati liikmeid novembrist 1950 kuni märtsi 1951ni . Kohtu alla anti 36 organisatsiooni kuulunut. Kõigile mõisteti 10 aastat vangilaagrit, välja arvatud Ülo Raidma, Tõnis Jõgiaas ja Karl Piir, kes said 15 aastat, ning Griseldis Abiline, Jüri Mootse, Helju Värnik, kelle karistus oli 5 aastat.

Pilt lehelt: http://www.muis.ee/portaal/museaalview/368254

Pildil: Represseeritud eestlased on jõudnud Siberi vangistusest tagasi Eestisse. Tartu raudteejaam, 1956. Vasakult: Heiki Vaibla, Karl Piir, Aime Teska (Espenberg), Jüri Mootse, Riita Vint (Sarv), Ellen Rander (Kelder), Ülo Raidma, Virve Ojamäe (Krist), Rein Liik, Ilmar Madisson, Ivar Kurg.

Lisaks soovitan külastada Tartu KGB kongide muuseumi ja ka lugeda: http://www.ohtuleht.ee/113116

Siit ja sealt

Eks ma rõõmsalt tegutsen ikka oma 101 asja nimel ja siiani veel edenen.

82. heategu sai tehtud! Kuigi olgem ausad, olen ikka püüdnud head teha ja ma siiralt usun, et me kõik teeme seda, kasvõi natukene...

39. ma armastan oma kitarri ja olen väga rahul, et tegin mõni aeg tagasi selle hullu otsuse ning ostsin päris oma kitarri. Hull on see otsus seetõttu, et ma pole just eriti musikaalne inimene, AGA tähtis on tahtmine!!! No ja heliredelit oskan juba tinistada ning "Sepapoisid" mängisin ka ära. Punkti tehtuks veel ei nimeta, sest natuke rohkem tahaks ikka osata!

88. TEHTUD, pesin nädal aega iga päev põrandaid (ja olin õnnelik, et ma elan siin, kus ma elan). Õnneks on pestavat põrandapinda vähe ja seega polnud see ülesanne ka nii raske, kui ma kartsin. Päris lahe oli! Samas ma siiski nii ei jätka, sest olen ju ikkagi laisk ja tegutsen vastavalt vajadusele, st kaks korda nädalas on piisav küll. :P

96. Lubasin oma lastele midagi ise teha. Pojale sai tehtud - kudusin talle mütsi. Suurema piiga käised on varrastel, seega edenen!!!

95. Lubasin, et lõpetan kõik poolikud käsitööd. Üks asi sai lõpetatud! Ammu-ammu alustatud äärepits käterätile. Muster: http://img143.imageshack.us/img143/7997/heegelpitsid.jpg




Muud juttu ka...
Nimelt oli meil sõbrannadega üks kurikaval plaan ühele teisele sõbrannale kambakas teha. Ehk siis plaanisime näidata talle, kui tore on, kui sulle öeldakse häid sõnu ja kallistatakse. Asja tegi raskeks see, et ega me isegi teab mis kallistajad pole.. Ühesõnaga läks nii nagu ikka - alguses ei saanud vedama, pärast ei saanud pidama... Alguses tegime arglike ja vaikseid komplimente, aga no kallistama ei saanud kuidagi, vahepeal läks lausa meelest ära, mis me tegema pidime. Ja no komplimendid said ka väga kiiresti otsa, sest kaua sa ikka juukseid ja kõrvarõngaid kiidad...Õnneks saime lõpuks (täna vahvale mängule) hoo sisse ja oi me siis kallistasime!!!

Mõeldes järgmistele õhtusöökidele, muretsesin ma ka uue Aliase, kus iga sõna seletades on vaja midagi teha. Näiteks: Kasuta seletamise käigus pidevalt väljendit "Kiiresti! Mul on vaja vetsu minna" või Suru oma käed rusikasse, kõverda küünarnukid, liiguta käsi ning teeskle, et oled kana iga kord kui su tiimikaaslased mõne sõna ära arvavad või Vabanda südamest ja selgita, miks sa nii halvasti seletasid iga kord kui su tiimikaaslane midagi valesti arvab.

Johnny Cash'i mälestuseks

"Surnuaiavahi tütar" ja "Mina olin siin"

Ütlen kohe ära, et ma ei ole mingisugune kriitik ja ma isegi ei püüa olla kriitik. On see nüüd hea või halb, aga ma olen inimene, kes märkab ikka pigem head (just filmides ja raamatutes). Küsimusele, "kuidas oli", saab minu käest üldjuhul vaid kahesuguseid vastuseid: "mulle meeldis" või "mulle ei meeldinud".

Olen sattunud viimasel ajal Eesti filmide peale.
Kõigepealtl "Surnuaiavahi tütar". Seda filmi tegelikult lausa ootasin, sest olin eelmisel suvel viibinud kohas, kus seda filmiti ning kohalikud suutsid minus korralikku uudishimu tekitada. MULLE MEELDIS!!! Mingisugust jubedat märulit ja tempokust seal ei olnud. Aga film oli armas, omamoodi armas... Ma ei salli seda, kui juba poole filmi pealt tekib tunne, et ma tean, milline on lõpp ning selle filmi puhul oligi lõpp minu jaoks ootamatu. Ma isegi ei tea, mida ma ootasin... Samas jäi hinge kripeldama tunne, et mis siis ikkagi sai? Ja kui film jääb sind kummitama, siis on minu jaoks tegemist hea filmiga. Mulle meeldis ka see, et mu väike tütar (6-aastane) vaatas ja küsis ning mina sain selgitada! Kas ma endale ostaks selle filmi? Vist mitte, aga teistel soovitaks vaadata küll.

Teiseks film "Mina olin siin". Täitsa põnev oli, aga olin tänulik, et lapsed magasid juba, sest see ei ole (minu arvates) kindlasti mitte selline film, mida lapsed võiksid vaadata. Jällegi meeldis mulle, et ma ei saanud aru, milliseks kujuneb filmi lõpp ning filmi järgselt jäi minu jaoks õhku küsimus, mis sai edasi... Uuesti vaatamise vastu pole mul midagi, sest peaosas ikkagi minu suur lemmik Rasmus Kaljujärv. Aga endale taaskord ei ostaks, kuid teistel vaadata soovitaks.

Alati pole muidugi filmi ostmise puhul asi selles, et tean, mis lõpus saab ja pinget enam pole, sest nt "Nipernaadi" või "Need vanad armastuskirjad" - tean ju lõppu, aga ikka vaataks veel ja veel ja veel...

101 asja, mis teha ära aastaga

Kui sattusin Maria blogis http://johannamariaprangel.blogspot.com/2011/09/1011001_08.html lugema postitust tema 101 asja kohta, mille ta lubab ära teha järgneva 1001 päeva jooksul, tekkis endalgi motivatsioon koostada sarnane nimekiri. Uh, see oli päris raske, st kuni 60ni läks lihtsalt, siis tuli korraks kriis. Aga valmis sain!!! Ajaperioodi ma muutsin, sest mul läheks nii pika aja peale tuhin juba üle :DDD

Mina püüan järgnevad 101 asja ära teha aastaga ehk siis ajaperioodil 9. september 2011 - 8. september 2012.

1. kirjutan kirja ja saadan selle pudelipostiga teele
2. lõpetan lõpuks ometi Aastaaegade projekti raamatu
3. loen läbi Videviku-saaga inglisekeelsed raamatud
4. jooksen kolm km ilma pausideta
5. jooksen kolm km iga päev terve nädala
6. kirjutan valmis magistritöö projekti
7. käin läbi vähemalt 8 Tartu linna muuseumi (1/8)
8. läbin vähemalt ühe Tartu Maratoni sarja kuuluva võistluse (pooliku raja)
9. tantsin vihmas
10. tirin kogu pere matkale Vapramäe radadele
11. lähen talvel piknikule
12. teen oma sõpradest portreepildid/pliiatsijoonistused
13. võitlen tselluliidi vastu
14. vaatan läbi kõik Harry Potter filmid
15. õmblen elu esimese lapiteki
16. taasomandan Eesti ajaloo vähemalt gümnaasiumi tasemel
17. magan lahtise taeva all
18. ütlen ühe nädala jooksul iga päev vähemalt kolm komplimenti (südamest tulevat)
19. kirjutan valmis Ronja-lood
20. mõtlen välja 101 asja mis mind õnnelikuks teevad ja panen need kirja
21. lähen külla kohvile viiele inimesele
22. kirjutan valmis jutukesed Elusad asjad
23. käin vaatamas vähemalt kaheksat teatrietendust
24. olen 24h ilma internetita
25. valmistan ise pelmeene
26. üllatan kedagi jõulukalendriga
27. vaatan päikesetõusu ja päikseloojangut samal päeval
28. loen läbi 5 inglisekeelset teaduslikku artiklit (magistritöö jaoks)
29. külastan 5 paika Eestis, kus ma varem pole käinud
30. ärkan nädal aega enne lapsi ning teen neile korralikku ja mitmekesist hommikusööki
31. kutsun Karumõmmide vilistlased matkale/piknikule
32. korraldan teeõhtu
33. käin nädal aega jala
34. sõidan aasta ajaga jalgrattaga 1000 km
35. korraldan stiilipeo
36. teen kokaraamatust 12 uut toitu, juhuslikult valitud
37. kirjutan 10 sõime sobivat lasteluuletuse
38. kingin kellelegi ilma põhjuseta lilli
39. õpin kitarri tinistama
40. lähen verd andma
41. õpin puid lõhkuma
42. lähen talvel suusatama (Kuutsekale nt?)
43. loen läbi kõik kodus asuvad lasteraamatud
44. joonistan iseendast akti
45. teen ise jõulukaardid
46. saadan vähemalt 10 jõulukaarti (postiga ikka)
47. jätan lõpuks meelde, mis vahe on järgi-järele ja õieti-õigesti
48. teen sugulastele ühe vahva õhtusöögi
49. küpsetan koogi ja lähen vanaemale külla, et temaga lobiseda
50. veedan 24 tundi ilma telekata
51. keedan 10 purki moosi
52. lähen pojaga ujuma
53. koon iseendale sokid
54. külastan kedagi ootamatult
55. kingin midagi võhivõõrale inimesele
56. omandan viiendas klassis emakeeles õpitava
57. laulan kõvasti ja valesti oma lemmiklaule
58. jooksen paljajalu lompides
59. lähen seenele
60. kutsun infotelefoni-rahva külla
61. saan valmis oma püsilillede peenra
62. sorteerin oma ajakirjad ning seal leiduva vajaliku kraami hoiustan
63. lähen Põllega Päevale
64. käin vähemalt kolmel IT kokkusaamisel
65. lähen perega välisreisile
66. koon vanaemale pitsilised sokid
67. teen emale üllatuse
68. annan lapsed hoida ja teen koos mehega kahekesi midagi romantilist
69. teen iseendale 20 paari kõrvarõngaid
70. küpsetan magusa kringli
71. lähen jaaniööl jaaniussikest otsima
72. ostan endale päris mantli (sellise naiseliku)
73. lähen Toomemäele jalutama
74. talvel lähen perega kelgutama
75. käin üle pika aja kinos
76. külastan kolme Tartu söögikohta, kus ma varem pole käinud
77. astun magistriõppesse
78. õmblen 12 kotti
79. teen lasteaia sügislaadale midagi ise
80. korrastan oma pildialbumid
81. lähen järve ujuma
82. teen mõne heateo
83. joon kaminavalgel veini
84. korraldan perele lauamängu õhtu
85. ehitan lumememme ja lumelaterna
86. teen kuu aega kõhulihaste harjutusi (vastukaaluks ikka seljale ka)
87. koon ühe pitsilise räti
88. pesen nädal aega iga päev põrandaid :P
89. teen suvisest matkast kokkuvõtte
90. õpin tundma 10 uut taime
91. esialgu saladus
92. esialgu saladus
93. esinen ettekandega Peeter Põllu Päeval
94. koostan kodus olevate lasteraamatute andmebaasi
95. lõpetan poolikud käsitööd (äärepitsid, jänes, seebid, vaiguehted)
96. heegeldan või koon midagi oma lastele
97. kingin mõnele lähedasele midagi täitsa ilma põhjuseta
98. teen valmis likööri
99. ostan kõik jõulukingid koju hiljemalt 10.detsembriks
100. nädala aja jooksul ei söö mitte ühtegi nisujahust toodet
101. koostan uueks hooajaks uue nimekirja 101-st asjast, mida ära teha

J. Oliver'i moodi

Kala peekonis

Esmaspäeval keerasin hõbeheigi peekonisse, maitsestades eelnevalt sidrunipipra, soola ja peterselliga. Kõrvale praekartul ja koduaia tomat. Teinekord kasutaks punast kala, meeldib mulle rohkem. Aga mees kiitis!




Kana-porru stroogonov

Teisipäeval tegin kastet kanast, seentest, porrust, petersellist, valgest veinist, veest ja köögikoorest. Sai üllatavalt hea, kuigi välimust nähes tekkis mul hirm, et seda küll keegi ei söö. Tegelikkuses läheb kindlasti kordamisele!!! Nii hea sai, et alles ei jäänud midagi. Sõime riisiga.

Voodi pisipojale

Kõik sai alguse sellest, et olles pisipoja ootel hakkasime vaikselt mõtlema ka sellele, kuhu me ta peale sündi magama paneme. Linnas oli asi lihtne ja seal läks kasutusse tüdrukute vana voodi. Maale oli aga samuti voodit vaja. Mina muidugi tahtsin uut osta, aga mees jäi endale kindlaks, et kõlbab see vana pööningult leitud voodi ka. Ma küll vaidlesin vastu, et see on ju kole ja kriuksub ka, kui vastu minna. Mees aga teatas, et temale küll kõlbas seal magada ja nüüd tema pojal ei kõlba. Ühesõnaga asi otsustatud - poja hakkab magama samas voodis, kus oli kunagi ammu-ammu maganud ka tema issi.
Et aga voodi vähe kobedam oleks võtsin ma koos väikse tütrega ette voodi kobedaks tegemise. Voodi enne:



Kõigepealt me lihvisime liivapaberiga maha vana laki ja aastatega kogunenud mustuse ning seejärel asusime värvima. Värvimise juures aitas mees ka natuke, st et tema ostis värvi. Läks ja küsis müüjalt, et naine tahab sellist värvi, mida võib närida . Müüja nägu oleks olnud salvestamist väärt.



Uuenduskuuri läbinud voodi:

Maasikakook

Kui kodus on väike laps, kes ei lase sul teha seda mida tahad ja siis kui sa tahad, tuleb olla ise kaval ja loominguline. Mina suur magusemaias tahan aga pidevalt midagi head süüa. Sellest magusaisust saigi alguse meie pere uus lemmikkook. Tõeliselt hea, ma vist sööks üksi terve ära...



Koostisained:
1 pk Juubeli tordipulbrit
maasikaid
1 kohupiimapasta (metsmaasika nt)
või, jahu, suhkur (et teha purukate)

Sega tordipulber veega (vt juhendit paki peal), vala ahjuplaadile ning aja laiali. Küpseta ahjus, kuni tainas on tahenenud. Pane peale viilutatud maasikad ning kohupiimapasta. Kõige peale tee võist, jahust ja suhkrust puru ning raputa koogile. Küpseta ahjus, kuni kook on küps. Söö ja naudi!!!

Väikese poisi päev.

Väike poja on täpselt 23 päeva vana ja selline näeb välja tema päev (tulevikus ehk põnev vaadata).

00.00 sügav uni
01.00 söögiaeg
01.15 sügav uni
03.00 uni läheb ära, aeg kolida emme kaissu ja edasi magada
04.00 söögiaeg
04.15 sügav uni
06.00 uni läheb jälle ära, ka emme kaisust pole abi, oleme üleval, natuke kiusavad ka gaasid
06.45 väike tukastus emme kaisus
07.15 söögiaeg
07.30 mõnus uni emme kaisus
09.00 uni läheb ära, päeva riided selga ja alla korrusele, kus poja pikutab ja vaatab uudistades ringi
10.00 nälg tapab ehk söögiaeg
10.20 õue vanrisse magama, uni on nii suur, et emme ei pea isegi vankrit liigutama, silm vajub kohe kinni
12.45 äratus
13.00 söögiaeg
13.30 söömine oli nii kurnav, et taas magama (õue vankrisse)
14.15 äratus, edasi kõlbas uneleda vaid emme süles
15.00 magame edasi põrandal, kus on veidi jahedam
15.45 äratus, issi süles
16.00 söögiaeg
16.10 aeg olla üleval, issi süles ja emme süles
17.30 uinak emme süles
18.30 emme paneb sülest ära ja selle peale läheb ka uni ära
18.45 söögiaeg
19.15 voodis pikali, aga und pole
19.30 uni murdis ja seega uneaeg
21.45 äratus, kiire õhtune korrastus ja siis sööma
22.15 taas magama (oma voodisse)

Pesulõksud

No mida teha, kui su sõbranna, kes pole mitte enam esimeses nooruses :P teatab oma blogis, et lõpuks ometi õppis ta ära, kuidas pesu kuivama panna... No õigemini tegi ta ema talle vastava koolituse. Otseloomulikult on sellele sõbrannale vaja pesulõkse, et ta saaks kohe oma uusi omandatud teadmisi ka praktikas ja üksi (ilma ema valvsa pilguta)järele proovida!!!

Saigi välja otsitud salvrätilakk, aga oh häda, see oli vahepeal ära kuivanud (nii ammu polnud kasutanud)... Tahtmine teha oli aga suur!!! Seega varuvõimalus: pva-liim ja mingisugune kodus olev lakk (see selleks, et pesulõksud kohe vihma käes ei laguneks). Ma muidugi eeldan, et sõbranna ikka pesu enne vihma kokku korjab, aga no mine sa algajat tea :DDD Poes olid olemas ka puust pesulõksud ning imearmsad roosidega salvrätikud.

Kõik need asjad kokku ja valmis saidki sellised pesulõksud:

Natuke ikka teen ka midagi...

Tahtmine midagi teha on tagasi tulnud ja midagi on ka valmis saanud. Väga tihedaid käsitöölisi postitusi siiski veel oodata ei tasu, sest kõigepealt vaja bakatöö valmis kirjutada ja edukalt ära ka kaitsta ja no siis on kooli ja tööga mõneks ajaks vaikus ning saab käsitööle taas pühenduda (ehk).

Siin aga minu üle pika aja tehtud kaunikene: Annis rätt.
Juhend: http://www.knitty.com/ISSUEss10/PATTannis.php
Lõng: hmm Raasiku või Jõgeva (ei mäleta kumb ja lõngavöö kadunud)

Kududa oli väga mõnus, edasi läks ka kiiresti, seega kohe nautides sai kootud. :)

Pildid ka:



******************

Olen hetkel kodune, seega jätsin ka väikse tüdruku koju ja pidasime maal külmapühasid. Tema on meil aga suuuuuur isetegija!!! Tal PEAVAD olema kodus paberid, käärid ja liim (siis on tema hing rahul ja igav ei hakka iial). Piiga vanavanaemal tuleb aga sünnipäev ja ta tahtis talle sünnipäevaks midagi ise teha. Meelde tuli, et mul on veel vanast ajast siidivärve ja sallitoorikuid, seega miks mitte teha üks sall, mis hakkab vaikselt kevadet meelde tuletama. Kasutatud sai vana head kõrretehnikat, mis on minu arust lastele ideaalne, st iga laps saab hakkama. Igatahes - siin ta on, Piiga tehtud kevadine siidisall!!!




Ükskord tuleb kevad niikuinii!!!!!!