Moosid ja seebid :)

Täna on Mihklipäev ja traditsiooniliselt toimub meie lasteaias Mihklilaat. Põhiliselt müüakse seal õunu, porgandeid, sibulaid jne. Alati on aga vahvaid üllatajaid, nt moose, muffineid, isetehtud komme ja muud. Sellel aastal otsustasin, et teen ka lapsele kaasa midagi muud. Otsustasin keeta moosi. Algselt oli plaan teha õunamoosi, aga kuna õuna oli siiski vähe, panin peoga mustikaid juurde ning valmis sai hoopis õuna-mustikamoos. Mmmm, hea sai, lubasin lastele, et teen meile ka mõned purgid.
Lasteaia laadapurgid said aga väiksed ning külge sai pandud ka kollased paelad, et oleksid rõõmsamad.Mõned päevad tagasi proovisin ära ka kodus olnud seebimassi ning tegin mõned seebid. Kõige heledamad on saialilledega, kõige tumedamad on kohvi-seebid ning need keskmised maasikapulbriga.


Saialille-seebist püüdsin ka lähedalt pilti teha, sest need on mu lemmikud. :D
Ps. 101st asjast on vahepeal valminud 79 (laadakraam), 57 (laulsin kõvasti ja valesti - vahva oli), 30 (lastele tegin hommikusööke ka), 95 (sealt said tehtud seebid ja vaiguehted, mis mulle aga ei meeldinud ja muljet ei avaldanud) ja 56 (poole viienda klassi eesti keelest on omandatud, teine pool ootab teist poolaastat).

Minu vanaonu!

Mõtlesin pikalt, kas kirjutan sellest või mitte... Lõpuks otsustasin ikkagi panna kirja selle ajajärgu minu vanaonu elust, mis on ka avalikult internetiavarustes kättesaadav. Ja millal oleks selle jaoks õigem päev, kui mitte täna - vastupanuvõitluse päeval!

Minu vanaonu Ülo Raidma ja koolinoorte organisatsioon "Sini-Must-Valge"

Järgnevad lõigud pärinevad artiklist: Pearu Kuusk "Punaarmee monumendi plahvatusest ja lendlehtedest Tartus 1949. aastal"

6. novembril 1949 kell 4.oo helistas Tartu Raadi õppemajandi patrorg Sivenkov miilitsasse ja teatas, et Raadi pargi vennashaual asunud monument Suures Isamaasõjas langenud Nõukogude sõduritele on õhku lastud.
Ainult päev varem, 5. novembril oli Tartu kesklinnas suurejooneliselt avatud Lenini monument, eeskuju või edu võis aga olla nakkav. Julgeolekuorganite kahtlustele lisas tublisti alust ka asjaolu, et juba 4. novembri hilisõhtul ja öösel oli Tartus levitatud arvukalt lendlehti, mis kujtasid eesti talumeest kandmas plakatit kirjaga "Elagu meie suur juht ja õpetaja" ning tema selja taga nagaan käes seisvat Stalinit. Nii lendlehtede märkimisväärselt suur hulk, laialdane leviala kui ka klišee ja trükivärvi kasutamine näisid viitavat põrandaaluse organisatsiooni olemasolule. Pärast päev hiljem korda pandud plahvatust Raadil ei saanud selles enam kahtlust olla.
30. aprillil 1950 leiti aga Tartus taas lendlehti, mis sedakorda olid valmistatud täpselt samas tehnikas ja stiilis kui 1949 aastal oktoobripühade ajal levitatud. Pealkirja "Inimsööjad rahuinglitena!" oli jällegi karikatuurselt kujutatud Stalinit. Kuid see polnud veel kõik. 1. mail võisid sarnaseid lendlehti oma uste tagant üles korjata ka Viljandi linna elanikud.

Organisatsioonile Sini-Must-Valge panid 1946 aastal aluse 6 Tartu 6. Keskkooli õpilast: Vello Illist, Karl Piir, Ants Zovo, Tõnis Jõgiaas, Ivar Kurg ja Ülo Raidma. SMV loomise tagasipõhi ja ajendid ei erinenud teiste sõjajärgsete vastupanuorganisatsioonide omadest. Poisid olid oma kooliteed alustanud Eesti Vabariigis, nad olid näinud pealt selle riigi iseseisvuse julma hävitamist, järgnenud repressioone ja stalinlikku terrorit. Vahest veelgi olulisemat osa mängis organisatsiooniloomise juures asjaolu, et kõigi poiste isad olid nõukogude võimu poolt arreteeritud. Eestis oli laialdaselt levinud usk, et Vene okupatsioon on siiski vaid ajutine nähtus ning peagi algab uus sõda lääneliitlaste ja NV vahel. Soov ja lootus konflikti puhkedes taas Eesti vabaduse eest relvaga välja astuda olid ühised nii metsavendadel kui ka põrandaaluste organisatsiooni liikmetel. Seni tuli elus hoida rahvuslikku vaimu ja säilitada võitlustahet.

Juba esimestel koosolekutel pandi paika SMV struktuur, mis konspiratsiooni huvides pidi koosnema 5-6-liikmelistest lülidest, koostati esmane vandetekst ja arutati rinnamärgi kavandite üle. Esimese konkreetse sihina pandi paika organisatsiooni laiendamine ja uute liikmete värbamine, mistõttu otseseid vastupanuaktsioone algul ei kavandatud. 1947. a. kevadel halvenes järsult organisatsiooni juhiks valitud V. Illiste tervis ning 1949. a. suvel ta suri. SMV juhtimise võttis üle K. Piir, kelle arvates oli kätte jõudnud õige aeg konkreetseteks tegudeks. Tähtsaimaks tõukejõuks üleminekul aktiivsemale tegutsemisele sai 1949. a. märtsiküüditamine, tahe vastupanu olemasolust teada anda muutus veelgi tugevamaks. Organisatsiooni liikmeskond oli selleks ajaks tunduvalt laienenud, ka lülide süsteem oli end igati õigustanud, sest kes ja kellele oli juurde tulnud, polnud avalikult teada.

1949. a. oktoobripühadeks otsustati valmistada lendlehed. Hiljem julgeoleku kunstnikkonna jälgedele juhtinud klišee lõikas kõvast tallakummist välja Ülo Raidma, eeskujuks vaid saksaaegsete ajakirjade karikatuurid. Kasutades trükivärvina tavalist musta tušši valmistati ligi 500 lendlehte. Kogu eelseisev operatsioon mõeldi hoolikalt läbi: lehed jagati 30-40 kaupa SMV liikmete vahel, kindlaks määrati igaühe liikumistrajektoor ning täpne ajavahemik, mille jooksul tuli töö lõpetada. Pärast seda kätte jäänud eksemplarid tuli ettevaatuse mõttes viivitamatult hävitada.

4. novembril viis SMV kirjeldatud plaani edukalt ellu. Kedagi teolt ei tabatud ja see sisendas julgust. Samal kuupäeval ilmus ajalehes Edasi teadeanne, et 6. novembril kell 11.30 algab Tartu Linnanõukogu (Raekoja) ees rongkäik, mis lõpeb pärgade panemisega Raadi vennaskalmistule. SMV liikme Heiki Vaibla eestvedamisel sündis julge idee Raadi punasõduri ausammas õhku lasta ja nurjata sellega järjekordne kommunistlik propagandaüritus. Mõtet toetasid otsekohe ka teised, sest Vabadussõja mälestusmärkide ja Tartu vangla 1941. a. mõrvaohvrite haudade hävitamine nõukogude võimu poolt oli kõigil selgelt silme ees ning see tekitas viha, leppimatust, protestivaimu.

5. novembri õhtul võtsid H. Vaibla ja T. Jõgiaas otse Tartu 2. Keskkooli peolt sihi kesklinna, et kohtuda seal Riita Vindi, Miia Saviaugu ja Ellen Randeriga. Need kolm 1949. a. sügisel SMV likkmeteks vastu võetud tüdrukut olid eelmisel päeval osa võtnud ka lendlehtede levitamisest ning nüüd otsustati nad kaasata ka Raadi pargi operatsiooni. H. Vaibal oli kaasas K. Piirilt saadud lõhkeaine, detonaator ja süütenöör, ning nõnda varustatult hakati viiekesi jalutama üle Emajõe Raadi suunas. Kohale jõudes asusid tüdrukud pargiteedele valvesse ning H. Vaiba ja T. Jõgiaas lähenesid monumendile. Paika pandi lõhkelaeng ja sigaretist läks süütenöör...

Möödus aasta, enne kui julgeolek SMV olemasolule jälile sai.

Kel huvi, saab lähemalt lugeda: http://www.ra.ee/public/TUNA/Artiklid/2002/4/2002-4-Pearu_Kuusk_lk67-73.pdf

Kokku vangistati liikmeid novembrist 1950 kuni märtsi 1951ni . Kohtu alla anti 36 organisatsiooni kuulunut. Kõigile mõisteti 10 aastat vangilaagrit, välja arvatud Ülo Raidma, Tõnis Jõgiaas ja Karl Piir, kes said 15 aastat, ning Griseldis Abiline, Jüri Mootse, Helju Värnik, kelle karistus oli 5 aastat.

Pilt lehelt: http://www.muis.ee/portaal/museaalview/368254

Pildil: Represseeritud eestlased on jõudnud Siberi vangistusest tagasi Eestisse. Tartu raudteejaam, 1956. Vasakult: Heiki Vaibla, Karl Piir, Aime Teska (Espenberg), Jüri Mootse, Riita Vint (Sarv), Ellen Rander (Kelder), Ülo Raidma, Virve Ojamäe (Krist), Rein Liik, Ilmar Madisson, Ivar Kurg.

Lisaks soovitan külastada Tartu KGB kongide muuseumi ja ka lugeda: http://www.ohtuleht.ee/113116

Siit ja sealt

Eks ma rõõmsalt tegutsen ikka oma 101 asja nimel ja siiani veel edenen.

82. heategu sai tehtud! Kuigi olgem ausad, olen ikka püüdnud head teha ja ma siiralt usun, et me kõik teeme seda, kasvõi natukene...

39. ma armastan oma kitarri ja olen väga rahul, et tegin mõni aeg tagasi selle hullu otsuse ning ostsin päris oma kitarri. Hull on see otsus seetõttu, et ma pole just eriti musikaalne inimene, AGA tähtis on tahtmine!!! No ja heliredelit oskan juba tinistada ning "Sepapoisid" mängisin ka ära. Punkti tehtuks veel ei nimeta, sest natuke rohkem tahaks ikka osata!

88. TEHTUD, pesin nädal aega iga päev põrandaid (ja olin õnnelik, et ma elan siin, kus ma elan). Õnneks on pestavat põrandapinda vähe ja seega polnud see ülesanne ka nii raske, kui ma kartsin. Päris lahe oli! Samas ma siiski nii ei jätka, sest olen ju ikkagi laisk ja tegutsen vastavalt vajadusele, st kaks korda nädalas on piisav küll. :P

96. Lubasin oma lastele midagi ise teha. Pojale sai tehtud - kudusin talle mütsi. Suurema piiga käised on varrastel, seega edenen!!!

95. Lubasin, et lõpetan kõik poolikud käsitööd. Üks asi sai lõpetatud! Ammu-ammu alustatud äärepits käterätile. Muster: http://img143.imageshack.us/img143/7997/heegelpitsid.jpg




Muud juttu ka...
Nimelt oli meil sõbrannadega üks kurikaval plaan ühele teisele sõbrannale kambakas teha. Ehk siis plaanisime näidata talle, kui tore on, kui sulle öeldakse häid sõnu ja kallistatakse. Asja tegi raskeks see, et ega me isegi teab mis kallistajad pole.. Ühesõnaga läks nii nagu ikka - alguses ei saanud vedama, pärast ei saanud pidama... Alguses tegime arglike ja vaikseid komplimente, aga no kallistama ei saanud kuidagi, vahepeal läks lausa meelest ära, mis me tegema pidime. Ja no komplimendid said ka väga kiiresti otsa, sest kaua sa ikka juukseid ja kõrvarõngaid kiidad...Õnneks saime lõpuks (täna vahvale mängule) hoo sisse ja oi me siis kallistasime!!!

Mõeldes järgmistele õhtusöökidele, muretsesin ma ka uue Aliase, kus iga sõna seletades on vaja midagi teha. Näiteks: Kasuta seletamise käigus pidevalt väljendit "Kiiresti! Mul on vaja vetsu minna" või Suru oma käed rusikasse, kõverda küünarnukid, liiguta käsi ning teeskle, et oled kana iga kord kui su tiimikaaslased mõne sõna ära arvavad või Vabanda südamest ja selgita, miks sa nii halvasti seletasid iga kord kui su tiimikaaslane midagi valesti arvab.

Johnny Cash'i mälestuseks

"Surnuaiavahi tütar" ja "Mina olin siin"

Ütlen kohe ära, et ma ei ole mingisugune kriitik ja ma isegi ei püüa olla kriitik. On see nüüd hea või halb, aga ma olen inimene, kes märkab ikka pigem head (just filmides ja raamatutes). Küsimusele, "kuidas oli", saab minu käest üldjuhul vaid kahesuguseid vastuseid: "mulle meeldis" või "mulle ei meeldinud".

Olen sattunud viimasel ajal Eesti filmide peale.
Kõigepealtl "Surnuaiavahi tütar". Seda filmi tegelikult lausa ootasin, sest olin eelmisel suvel viibinud kohas, kus seda filmiti ning kohalikud suutsid minus korralikku uudishimu tekitada. MULLE MEELDIS!!! Mingisugust jubedat märulit ja tempokust seal ei olnud. Aga film oli armas, omamoodi armas... Ma ei salli seda, kui juba poole filmi pealt tekib tunne, et ma tean, milline on lõpp ning selle filmi puhul oligi lõpp minu jaoks ootamatu. Ma isegi ei tea, mida ma ootasin... Samas jäi hinge kripeldama tunne, et mis siis ikkagi sai? Ja kui film jääb sind kummitama, siis on minu jaoks tegemist hea filmiga. Mulle meeldis ka see, et mu väike tütar (6-aastane) vaatas ja küsis ning mina sain selgitada! Kas ma endale ostaks selle filmi? Vist mitte, aga teistel soovitaks vaadata küll.

Teiseks film "Mina olin siin". Täitsa põnev oli, aga olin tänulik, et lapsed magasid juba, sest see ei ole (minu arvates) kindlasti mitte selline film, mida lapsed võiksid vaadata. Jällegi meeldis mulle, et ma ei saanud aru, milliseks kujuneb filmi lõpp ning filmi järgselt jäi minu jaoks õhku küsimus, mis sai edasi... Uuesti vaatamise vastu pole mul midagi, sest peaosas ikkagi minu suur lemmik Rasmus Kaljujärv. Aga endale taaskord ei ostaks, kuid teistel vaadata soovitaks.

Alati pole muidugi filmi ostmise puhul asi selles, et tean, mis lõpus saab ja pinget enam pole, sest nt "Nipernaadi" või "Need vanad armastuskirjad" - tean ju lõppu, aga ikka vaataks veel ja veel ja veel...

101 asja, mis teha ära aastaga

Kui sattusin Maria blogis http://johannamariaprangel.blogspot.com/2011/09/1011001_08.html lugema postitust tema 101 asja kohta, mille ta lubab ära teha järgneva 1001 päeva jooksul, tekkis endalgi motivatsioon koostada sarnane nimekiri. Uh, see oli päris raske, st kuni 60ni läks lihtsalt, siis tuli korraks kriis. Aga valmis sain!!! Ajaperioodi ma muutsin, sest mul läheks nii pika aja peale tuhin juba üle :DDD

Mina püüan järgnevad 101 asja ära teha aastaga ehk siis ajaperioodil 9. september 2011 - 8. september 2012.

1. kirjutan kirja ja saadan selle pudelipostiga teele
2. lõpetan lõpuks ometi Aastaaegade projekti raamatu
3. loen läbi Videviku-saaga inglisekeelsed raamatud
4. jooksen kolm km ilma pausideta
5. jooksen kolm km iga päev terve nädala
6. kirjutan valmis magistritöö projekti
7. käin läbi vähemalt 8 Tartu linna muuseumi (1/8)
8. läbin vähemalt ühe Tartu Maratoni sarja kuuluva võistluse (pooliku raja)
9. tantsin vihmas
10. tirin kogu pere matkale Vapramäe radadele
11. lähen talvel piknikule
12. teen oma sõpradest portreepildid/pliiatsijoonistused
13. võitlen tselluliidi vastu
14. vaatan läbi kõik Harry Potter filmid
15. õmblen elu esimese lapiteki
16. taasomandan Eesti ajaloo vähemalt gümnaasiumi tasemel
17. magan lahtise taeva all
18. ütlen ühe nädala jooksul iga päev vähemalt kolm komplimenti (südamest tulevat)
19. kirjutan valmis Ronja-lood
20. mõtlen välja 101 asja mis mind õnnelikuks teevad ja panen need kirja
21. lähen külla kohvile viiele inimesele
22. kirjutan valmis jutukesed Elusad asjad
23. käin vaatamas vähemalt kaheksat teatrietendust
24. olen 24h ilma internetita
25. valmistan ise pelmeene
26. üllatan kedagi jõulukalendriga
27. vaatan päikesetõusu ja päikseloojangut samal päeval
28. loen läbi 5 inglisekeelset teaduslikku artiklit (magistritöö jaoks)
29. külastan 5 paika Eestis, kus ma varem pole käinud
30. ärkan nädal aega enne lapsi ning teen neile korralikku ja mitmekesist hommikusööki
31. kutsun Karumõmmide vilistlased matkale/piknikule
32. korraldan teeõhtu
33. käin nädal aega jala
34. sõidan aasta ajaga jalgrattaga 1000 km
35. korraldan stiilipeo
36. teen kokaraamatust 12 uut toitu, juhuslikult valitud
37. kirjutan 10 sõime sobivat lasteluuletuse
38. kingin kellelegi ilma põhjuseta lilli
39. õpin kitarri tinistama
40. lähen verd andma
41. õpin puid lõhkuma
42. lähen talvel suusatama (Kuutsekale nt?)
43. loen läbi kõik kodus asuvad lasteraamatud
44. joonistan iseendast akti
45. teen ise jõulukaardid
46. saadan vähemalt 10 jõulukaarti (postiga ikka)
47. jätan lõpuks meelde, mis vahe on järgi-järele ja õieti-õigesti
48. teen sugulastele ühe vahva õhtusöögi
49. küpsetan koogi ja lähen vanaemale külla, et temaga lobiseda
50. veedan 24 tundi ilma telekata
51. keedan 10 purki moosi
52. lähen pojaga ujuma
53. koon iseendale sokid
54. külastan kedagi ootamatult
55. kingin midagi võhivõõrale inimesele
56. omandan viiendas klassis emakeeles õpitava
57. laulan kõvasti ja valesti oma lemmiklaule
58. jooksen paljajalu lompides
59. lähen seenele
60. kutsun infotelefoni-rahva külla
61. saan valmis oma püsilillede peenra
62. sorteerin oma ajakirjad ning seal leiduva vajaliku kraami hoiustan
63. lähen Põllega Päevale
64. käin vähemalt kolmel IT kokkusaamisel
65. lähen perega välisreisile
66. koon vanaemale pitsilised sokid
67. teen emale üllatuse
68. annan lapsed hoida ja teen koos mehega kahekesi midagi romantilist
69. teen iseendale 20 paari kõrvarõngaid
70. küpsetan magusa kringli
71. lähen jaaniööl jaaniussikest otsima
72. ostan endale päris mantli (sellise naiseliku)
73. lähen Toomemäele jalutama
74. talvel lähen perega kelgutama
75. käin üle pika aja kinos
76. külastan kolme Tartu söögikohta, kus ma varem pole käinud
77. astun magistriõppesse
78. õmblen 12 kotti
79. teen lasteaia sügislaadale midagi ise
80. korrastan oma pildialbumid
81. lähen järve ujuma
82. teen mõne heateo
83. joon kaminavalgel veini
84. korraldan perele lauamängu õhtu
85. ehitan lumememme ja lumelaterna
86. teen kuu aega kõhulihaste harjutusi (vastukaaluks ikka seljale ka)
87. koon ühe pitsilise räti
88. pesen nädal aega iga päev põrandaid :P
89. teen suvisest matkast kokkuvõtte
90. õpin tundma 10 uut taime
91. esialgu saladus
92. esialgu saladus
93. esinen ettekandega Peeter Põllu Päeval
94. koostan kodus olevate lasteraamatute andmebaasi
95. lõpetan poolikud käsitööd (äärepitsid, jänes, seebid, vaiguehted)
96. heegeldan või koon midagi oma lastele
97. kingin mõnele lähedasele midagi täitsa ilma põhjuseta
98. teen valmis likööri
99. ostan kõik jõulukingid koju hiljemalt 10.detsembriks
100. nädala aja jooksul ei söö mitte ühtegi nisujahust toodet
101. koostan uueks hooajaks uue nimekirja 101-st asjast, mida ära teha