Juba mitu päeva kummitab mind üks laul. Piisab kui heidan pilgu mõnest aknast välja ja kohe ma ümisen jälle: "Jookseme võilillepõllul..."
Vaade aknast:
No ja mõttesse tulevast võilillemoosist ei tasu üldse rääkida. Või õigemini tasub küll, kindlasti tasub, aga sellest juba mõnes järgnevas postis... Ja nüüd kõik laulma: "Naerame, naerame, naerame..."