Kohustuslikud jõuluetendused!

Meil on tavaks, et enne jõule käime kindlasti lastega teatris (muul ajal ikka käime ka). Seekordne jõulutükk oli "Lotte unenäomaailmas". Kuna ma olen enne ka oma kõige pisemaga (hetkel 4-aastane) teatris käinud, siis hirmu küll ei olnud, et kas ta ikka jõuab vaadata. Ja jõudis ka ja võin juba etteruttavalt öelda, et talle meeldis väga. Isegi nii väga, et kui vanaema teise lapselapsega Lottet vaatama läks, oli meie väikemees väga pettunud, et tema kaasa ei saanud. Lotte on juba saanud klassikaks ehk et meeldis ka 11-aastasele ja 34-aastasele. Kõik me nautisime ühtemoodi. Mina tundsin küll natuke puudust Gerli Lotte Padarist, aga õnneks oli ka Adeele Lotte Sepp täitsa lahe! Minu vaieldamatuks lemmikuks oli aga Kärt Tammjärv, no ta lihtsalt on nii mõnus laval, et ma tõesti nautisin tema mängu! Ilmselt leidsin Vanemuises oma uue lemmiku!!!

Laula koos Lottega: http://www.vanemuine.ee/laul-paljudest-headest-asjadest/

Lisaks lastele otsime ka meie suured jõuludeks mõne vahva kontserdi, mida kuulata ja vaadata. Seekord valisime klassika ehk Kaunimate Aastate Vennaskonna jõulukontserdi. Oo, nad on mõnusad, see lavalt õhkuv sünergia ja positiivsus on lihtsalt võrratu! Kui keegi veel ei ole neid mingil kummalisel põhjusel nautinud, siis minge kindlasti! Siin teile aga üks varasem meenutus!

Muidugi vaatan ma telekast ära ka kõik "Üksinda kodus" ja "Visa hinge" filmid, sest no jõulud ilma nende filmideta polekski ju nagu jõulud! :)

Kas teil on midagi, mida kindlasti jõulude ajal vaatama või kuulama peate?

Lisaks sai tegelikult täiesti plaaniväliselt vaadatud ka Rakvere teatri uut etendust "Must prints". Külmajudinad jooksevad üle keha, sest no oli hea ja selline teistmoodi hea. Natuke naljakas, mõtlemapanev ja tegelikult väga-väga kurb. Ei tahagi kohe rohkem rääkida, minge parem vaadake ise: http://www.rakvereteater.ee/teater/lavastus/must-prints/. Ps. Ja need näitlejad, Rakvere teatris vist ainult väga head näitlejad ongi (lisaks muidugi tõeline täht Hannes Kaljujärv)!

Kuidas ma oma last arendan?

Minule on nii mõnelgi korral esitatud küsimus, et kuidas sa oma last arendad? Selle peale olen ma ikka vastanud, et ega ma ju ei arendagi otseselt, ma lihtsalt olen lapse jaoks olemas, vastan ta küsimustele (st kasutan ära tema huvi asjade vastu) ja võtan teda endaga põnevatesse kohtadesse kaasa. "Põnevate kohtade" all pean ma silmas lapsele põnevaid kohti. Toon näite viimasest korrast!

Hakkasin metsa minema, et kukeseeni otsida, aga samal ajal turgatas, et väikemees polegi veel minuga metsas seenel käinud, ise juba 4-aastane. Tegin ettepaneku, et kas ta tahab kaasa tulla. Tema muidugi tahtis! Ja kohe algaski õppeprotsess: mida metsa selga panna, mida kaasa võtta, aga miks nuga on vaja jne jne... Metsas jätkasime: miks tuleb seent noaga lõigata, miks metsas kõnnitakse rahulikult, miks metsas ei karjuta, miks osad inimesed on seente ümbert kõik sambla üles kakkunud, miks meie nii ei tee, miks ühe seene lähedal on veel teisigi seeni, mis selle seene nimi on, miks tal selline nimi on... Muidugi võtsime mängu ka matemaatika: mitu seent siin ühes kohas korraga on, emme võttis ühe seene ära, mitu sina nüüd korjata saad... Kogu selle aja jooksul harjutasime lisaks jutustamisoskust, tuletasime meelde puude nimed. Ja muidugi liikumine: metsas puude vahel, üle mahalangenud puude, ümber kändude, pehme samblane pind, kõva metsatee - kõik see kokku oli paras takistusrada!

Ja nii lihtne see oligi, kaks tundi, korvitäis seeni ja ohtralt lapse arendamist! Tegelikult ma olen kindel, et iga lapsevanem arendab oma last iga päev, ainult et ta ise ei pruugi sellest arugi saada, et see ongi see lapse arendamine!

Lõpetuseks soovitan aga kõigil metsa minna!!!

Maanteemuuseum

Kui ma Eveliisi blogist lugesin, kui lahe neil Idaga Maanteemuuseumis oli, siis ma muidugi kahtlesin selles entusiasmis. No hallo, mida lahedat saab olla erinevate teede vaatamises jne. Natuke aega hiljem juhtus nii, et sõpradega istudes tekkis tahtmine ikkagi sinna vaatama minna, sest tuli välja, et meist keegi pole seal käinud. Ja teate, oligi lahe! Vaatamist ja uudistamist oli igale vanusele, seda kohta nautisid nii 4-aastane kui ka 43-aastane! Ja muidugi see Liikluslinn, Eveliis sa PEAD tagasi minema!

Et reis liiga kiirelt läbi ei saaks, olid meil kaasas ka hommikused pannkoogid ja muu hea-parem piknikulauale. Mõnusa piknikuplatsi leidsime RMK varamust ja seekord imekauni Palu järve ääres.

Soovitan Lõuna-Eestisse sattudes Maantemuuseum üle vaadata! Uuri nende kohta lähemalt nende kodulehelt: http://muuseum.mnt.ee/.

Kaks suurt, üks keskmine ja kaks väikest Pühajärvel

Kas perepaketid on mõeldud vaid kahele täiskasvanule ja kahele lapsele? 

Laste tungival nõudmisel (kõik teised sõbrad on ju spa-s käinud, ainult nemad ei ole), otsustasime ka meie veeta ühe nädalavahetuse perega spa-s. Koha leidmine oli natuke keerukas, sest oleme ebatraditsiooniline pere ja ei vasta peremudelile 2+2. Oleme hoopis tehe 2+3 ehk kaks täiskasvanud ja kolm täiesti erinevas vanuses last.

Õnneks leidsime sõbra soovitusel Pühajärve Spa ja Puhkekeskust. Esimeseks katsetuseks tundus Hotelliveebi perepakett täitsa põnev olevat. Kuigi pean tunnistama, et ma ei kujutanud hästi ette, et mida teeb 3-aastane soolakambris või bowlingus? Ja kas tõesti saab üks pakett pakkuda midagi nii täiskasvanuile, 15-aastasele, 10-aastasele ja 3-aastasele? Broneerisime mehega endale lisaks ka hoolitsused. Teismelisele neiule ei osanud esimese hooga midagi valida, aga õnneks olid sealsed töötajad abiks ja talle sai kirja põnev laavakivi massaaž.

Edasi loe hotelliveebi blogist.