Kätte oli taas jõudnud see oodatud aeg ja sai teele asutud Tänava talu maadele.
Reede: Kell kolm startisin, et kaasnautlejad peale võtta ning siis läksime... Sõit oli pikk ja väsitav. Seda enam, et üleval olin juba kella seitsmest, sest vaja oli veel teha üks koolitöö ning see koolis ka ära esitleda. Õnneks oli kõik ok, arvestus kirjas ja kuskil kaksteist veel ruttu poodi, et viimased vajalikud asjad osta ning siis sain Tartust maale teele asuda. Üks läbi maale jõudnud tuli veel rullbiskviit küpsetada, põll õmmelda, mehe firmas palgad deklareerida, juuksed pesta, asjad kokku panna, kannud ahjus küpsetada, lastele sõnad peale lugeda - tempo oli väsitav ja väsinud ma ka olin. No ja kui üks autos muudkui kobises ja kobises, et ma ALLES kell kolm järgi jõudsin, siis lõpuks plahvatasin ka - mis teha, ei ole raudsete närvidega...
Aga edasi! Pärnust läbi jõudnud, ei olnud muidugi ei mul ega ka M-il enam täpselt meeles, kuhu minna tuleb. Bensukast sai aga kaardi ja Perenaiselt ka mõned juhised ning õnnelik kohalejõudmine oli kohe-kohe ka käes.
Mõnus oli taas (juba kolmandat korda) sinna maadele jõuda. Kodune, no tõesti, mõnusalt kodune tunne oli. Ja Perenaine ka juba ootas :DDD
Kui Perenaine ja ESTK lahkusid, siis sai veel veidi söödud ja mina läksin magama. Esimese hooga ka magasin kohe mõnuga, aga siis hakkas külm ja kohe oi-oi kui külm. Õnneks polnud hommik kaugel...
Laupäev: Oi, kuidas ei tahtnud ärgata, aga lõpuks sai end siiski püsti venitatud. Asusime kohe K-ga külmkapist süüa otsima, aga tuli välja, et ei õnnestunud - sai oli veidi hallitanud ja toast ei julgenud söögikraami võtta ka (argpüksid). Aga õige pea oli ka Perenaine kohal ning siis sai ka kõht täis!
Tasapisi hakkasid teised Põllelised saabuma ning kui kõik kohal, pakkus Perenaine oma firmasalatit :D - kurki umbrohuga.
Seekordne tõsine leid minu jaoks oli Kurgirohi - imelised söödavad õied, mis tegid salati väga kauniks. Püüan selle meelde jätta ja uuel suvel ka ise maha panna!
Ja muidugi MONARDA!!!
Seejärel saabus meie juurde õpetaja, kelle õpetusel pidime saunamett tegema. Kuid kuna ma oma küsimusele, kuidas teha vastust ei saanud, siis pugesin Perenaise külje alla ning saunamesi sai tehtud.
Uskumatu, aga juba oligi kätte jõudnud lõuna tegemise aeg. Lõunast kõige meeldejäävam osa oli kindlasti nõgese-siidri-jäätisekokteil - huvitav, täitsa maitsev, kuid maitsemeelele kindlasti veidi kummaline.
Äkki aga hakkas perenaine rahvast utsitama, et no kes ennast nüüd paljaks võtab ja siia lauale ronib, et teised teda maalida saaksid. Ei tea, kas see oli näha ka, kuidas mu häbelik lõug alla vajus ja aju hakka paaniliselt põhjust otsima, miks see kindlasti mina ei saa olla :DDD Aga lõpuks maalisime siiski Mannut kellel korset seljas. Oma maaliga jäin rahule, aga nüüd kodus vaatan küll, et siit oleks pidanud ikka nii tegama ja siit nii... Ja väike plika ütles üldse, et mis pilt, käsi ei ole ja jalgu ei ole, tema teeb küll palju ilusama - sellise tädi, kellel nägu ja käed ka :DDD (Lubasin talle lõuendi osta.)
Maalid valmis, löödi naised kuuti ja tee läks matkarajale, kus T rääkis meile taimedest ja loodusest ja üldse oli väga põnev - järgmisel suvel uuesti!
Samal rajal korjasime endale ka mõnusad ürdivihad. No ja kui olemas saunamesi ja ürdiviht, mis siis muud kui SAUNA!!! Ooo, seal oli ka häää!!! Kuigi selle saunatamise pärast jäid mõned viktoriini vastused kuulmata... Mesi tegi naha mõnusaks siidiseks ja järgmise satsi ajal vihtlemine pani ehk lõhnama ka. Kuigi ma hoidsin ennast siin veidi tagasi, sest aevastus hakkas ninna tungima ning ega ma ju täpselt tea, mille vastu mul need allergiad on... Ja suuuuuuuuuuri kaane nägin ka, oi kui jubedad elukad. Julgemad käisid seal kaane täis tiigis ujumas ka.
Tagasi Tänava talus sai veel ennast tampoonimise alaselt haritud, lõket vaadatud, põlledest räägitud ja magama mindud, et uuel hommikul rõõmsalt taas alustada!
Pühapäev: No nüüd oli uni veel magusam, kuigi olin maganud nagu nott! Aga ju siis öine pasunakoor ikka häiris, kuigi tegelikult olin neil ju vahva mõte ja usun, et eesmärk ka hea... Kõht oli aga tühi ja hommikusöök kadus ruttu kõhtu - nämma!
Nüüd algasid aga mitmed põnevad tegemised. Keetsime nõiahoidist.
Kes maitsta tahab, siis kahe kuu pärast olete oodatud, siis teen purgi lahti! No ja nüüd igati nõiduslikud näomask ja silmaseerum.
Mask on juba järgi ka proovitud, väga mõnus!!! Kosmeetika pool andis pisiku ka, tellisin mõningad koostisosad ja proovin ise ka :) Ja tegelikult nõiahoidisega tekkis selline väike hoidise-hasart ka. Just selline hasart, et proovida midagi uut ja huvitavat. Midagi juba proovisin ka (sellest mõni teine päev).
No muidugi vahetasime ära ka oma kodutööd ehk teekannud. Väga vahvad on sellised vahetused. Minu kann läks Alati Valmis ESTK-le ja vastu sain kannu A-lt. Ja vastu sain kannu lausa koos tassiga, nii et eriti uhke värk!
Päevade lõpetuseks ka mõned kallid ja taas koduteele... Nii ruttu need päevad möödusidki...
Kodutee läks õnneks ruttu, sest mitte ei jõudnud roolis olla...
Käik sinna kaugele oli taaskord imevahva ja ma ei kahtle küll selles, et ma järgmisel aastal ka kohal olen, kui aga tervis ja pere võimaldab. Hiigelsuured tänud Perenaisele tohutu positiivse energia eest, nüüd jätkub kauemaks!!!!!!!
