Lugemise väljakutse 2017

Lugemise väljakutse 2017

1. Raamat, kus tegevus toimub jõulude ajal. Autorite kollektiiv "Siis kui sajab päkapikke". Raamat koosneb 24 erineva Eesti kirjaniku kirjutatud jutust, kusjuures juttude juures on kuupäevad (1. detsember, 2. detsember jne), mis tähendab, et tegemist on justkui advendikalendriga, mis mulle väga meeldis. Mäletan, et kui seda omal ajal oma põnnile lugesin, siis just see õige kuupäeva leidmine oli hästi põnev tegevus. Mulle meeldis väga ka see, et tegemist oli Eesti autorite loominguga ja et kõik lood olid hästi eriilmelised, st et ootus, et mis järgmises loos on, püsis lõpuni. 
2. Raamat, mille tegevus toimub riigis, kus tahaksid kindlasti ära käia.  Yrsa Sigurdardottir "Tuhk". Island on üks nendest kohtades, kus võiks millalgi ära käia. Tegemist (nii nagu tagakaanel kirjas) psühholoogilise detektiiviromaaniga. 1973. toimus väiksel saarel vulkaanipurse, mis mattis suure osa saarest tuha ja laava alla. Mitu aastakümmet hiljem hakatakse maju välja kaevama ja ühest majast leitakse kolme mehe laibad ning lisaks ühe mehe ilma kehata pea. Lugu on keeruline, sest majas elanud perepoeg oli kaevamistele vastu, mis teeb temast kohe esimese kahtlusaluse. Appi läheb advokaat Thora, kes harutab selle sasipuntra lahti. Mulle meeldib selle kirjaniku stiil, muhe lugeda ja pinge püsib lõpuni, midagi nagu hakkad ühel hetkel aimama, aga kas see on ka tõsi, seda ei tea, kahtlus hinges püsib. Aga just see, et hakkad tegelastele kaasa elama ja lugu koos nendega lahendama, näitab et tegu on hästi kirjutatud looga.
3. Raamat, mille valid pealkirja järgi, sisututvustust lugemata.  Jessica Knoll "Õnnesärgis sündinud tüdruk". Tekkis tahtmine lugeda midagi kerget, mõnusalt kulgevat ja õnnelikult lõppevat. Pealkiri tundus seega lootusrikas. Tegemist looga, kus ühelt poolt on meie ees särav, edukas, kihlatud ideaalse mehega ja enesega rahulolev naine; teiselt poolt aga koorub selle pealispinna alt välja teismeline, kes on püüdnud kõigile meeldida ning saanud tänu sellele valusalt haavata. Lugu liigub vaheldumisi tänapäeva ja teismelise aja vahel, kusjuures välja koorub päris jube lugu koolivägivallast. Ei taha rohkem rääkida, aga ütleme nii, et ühest küljest pealkiri õigustas ennast, teisest küljest aga oli selles loos ka palju kurbust.
4. „Keeruta gloobust“ ehk sule silmad, suska näpp kaardile või gloobusele. Ava silmad, vaata, kuhu sõrm sattus ja loe raamat mõnelt selle maa kirjanikult. Janusz Korczak "Kuningas Macius esimene". Sain endale Poola. Läksin selles mõttes lihtsama vastupanu teed, et otsisin Poola kirjaniku raamatut laste raamaturiiulist. Leidsin eelpool nimetatud kirjaniku ja raamatu. Väike orvuks jäänud kuningapoeg peab võtma üle riigi valitsemise. Ta tahab head ja viib läbi päris põnevaid reforme, kuid tema suur soov laste heaks midagi ära teha, ta lõpuks ka hukutab. Tal on häid sõpru ja heatahtlikke abilisi, aga ka tema headuse ärakasutajaid ja kahepalgelisi "sõpru". Minu jaoks oli see väga kurb raamat! Kas meeldis või ei meeldinud, ma ei teagi, ainuke tunne, mis mind saatma jäi, oli kurbus. Raamatuid ma analüüsida ei oska, aga mulle väga meeldib selle raamatu alguses olev tutvustus: "See raamat võimaldab pilku heita lapse hinge ääretusse maailma, näha lapse õilsust, tema soovide puhtust, valusaid pettumusi kurjuse, mõtlematuse, mõistmatuse pärast, mida ta peab kogema täiskasvanute maailmas."
5. Raamat, mille tegelane töötab sinuga samal erialal/ametis. Aino Pervik "Paula lõpetab lasteaia". Andis ikka leida raamatut, kus tegelaseks lasteaiaõpetaja (tegelikult nii kui olin lugema hakanud, tuli meelde, et Lohe Lembitu lood oleks ka sobinud). Valisin kodus olemasoleva Paula-lugude raamatu. Tegemist on hästi lihtsa raamatukesega, kus lasteni on toodud meie reaalne elu, aga siiski on igas raamatus ka mingisugune põnev nüanss. Usun, et see raamat on sobilik lugemiseks neile lastele, kes alles lugemisega algust on teinud, sest tähed on suured, reavahed parajad ning jutu sees ka vahvad Piret Raua joonistatud pildid.
6. Väga ilusa (erilise) kaanekujundusega raamat.  Frances Hardinge "Valede puu". Väikeste laste lugude juurest noorte lugude juurde. Kuna soovin seekordses väljakutses eelkõige lugeda raamatuid, mis mul juba kodus olemas on, siis valisin nende hulgast välja selle kaanekujunduse. Mulle meeldib selle kaanekujunduse süngus, see juba iseenesest tekitab põnevust. 
Traagiliselt sureb Faithi isa, Faith aga otsustab (hoolimata ümbritsevast vastuseisust) välja uurida, mis tema isaga juhtus. Isa asjade hulgast leiab ta kirjelduse kummalisest puust - valede puust. See puu, valede puu, oli Faithi isa suurim saladus, aare ja ka tema hävingu põhjus. See on puu, mis toitub valedest ja vastutasuks kingib sulle oma vilja, mis paljastab peidetud saladusi. Faith otsustab kasutada puu abi, et saada teada tõde isa surmast... Mis edasi juhtub? Kas valede puu aitab leida tõe? Mulle täitsa meeldis see raamat, oli põnev ootamatu, müstiline, seletamatu, traagiline ja ka kaasa mõtlema panev.
7. Skandinaavia kirjaniku raamat, mis ei ole kriminull või põnevik. Astrid Lindgren "Madlike". Tahtsin tegelikult väga hoopis Lindgreni "Meisterdetektiiv Blomkvisti" lugeda, aga no see oleks ju puha põnevik ja kriminull olnud. ;) Seega seekord võtsin kätte hoopis "Madlikese". Lindgren on vaieldamatult üks mu lemmik kirjanikest, ma naudin ka täiskasvanuna tema loodud laste maailma, sest need on kaasakiskuvad ja samas väga südamlikud. "Madlike" ei ole raamat, mis oleks Lindgrenilt mu lemmik, aga tema tase on minu jaoks nii kõrge, et isegi neid mitte-lemmikuid loen ma suure naudinguga. 
8. Raamat kirjastuse Tänapäev sarjast „Punane raamat“. Juan Gabriel Vasquez "Asjade kukkumise hääl". Niipea, kui nooruke Antonio Yammara tutvub Ricardo Laverdega, mõistab ta, et tema uuel sõbral on saladus. Tema huvi salapärase minevikuga Laverde vastu muutub tõeliseks kinnisideeks päeval, mil Laverde mõrvatakse ning tema ise saab raskelt viga. Ma olin natuke kahtlev selle Punase sarja suhtes ja no tegelikult valisin raamatu poes lihtsalt umbes. Lugedes olin ma jätkuvalt kahtlev, mõeldes, et ma lihtsalt pean selle punkti jaoks selle raamatu läbi lugema. Mida lehekülg edasi, seda haaravamaks aga lugu läks ja ma ütlen päris ausalt, et ma hakkasin raamatut südamest nautima. See oli ühest küljest tõeline põnevik, teisalt jälle valus armastuslugu ja kolmandast vaatenurgast üks mõtlemapanev vaade ühele ajajärgule ja ühe inimese valikutele ning nende valikute mõjust teistele. Mulle meeldis!
9. Raamat, mida oled juba ammu lugeda tahtnud, aga mingil põhjusel pole veel lugenud. Gayle Forman "Mina olin siin". Kohe, kui nägin, et see raamat on eestikeelsena ilmunud, teadsin, et tahan seda lugeda. Sellest hetkest läks veel mõnda aega mööda, enne kui raamatu endale koju soetasin. Ja seejärel läks veel aega, kuni lugemiseni jõudsin. Raamat jutustab neiust, kes otsustab oma elu lõpetada ehk teeb enesetapu. Tema parim sõber ei suuda teda mõista, ta arvas, et nad teavad teineteisest kõike ja seetõttu ei saa ta kuidagi sõbra enesetappu uskuda ning asub otsima tõde. Kas tõde on see, mida ta leida lootis? Minu jaoks oli tegu valusa raamatuga depressioonist, aga ka sõprusest. Mulle meeldis, sest pani ka kaasa mõtlema, et kui palju meie oma tõeliseid sõpru tegelikult tunneme, kas teame, mis toimub nende sügavamates hindesoppides?
10. Raamat, mida kunagi ammu lugesid ja mis jättis sulle tol hetkel nii vägeva mulje, et mäletad seda emotsiooni tänaseni. Silvia Rannamaa "Kadri. Kasuema". Minul on kodus just selline raamat, kus sees mõlemad osad. Lugesin seda millalgi (ilmselt umbes 20 aastat tagasi) ikka mitmeid ja mitmeid kordi. Nüüd ülelugedeski tulid mõned kohad sõna-sõnalt meelde. Kui tol ajal oli kurb ja nutma ajav vaid teine osa ehk "Kasuema", siis nüüd tulid pisarad silma ka esimese osa juures. Ja teate, hoolimata sellest, et ma täpselt teadsin, mis juhtub ja kuidas juhtub, ei suutnud ma raamatut käest ära panna, lugesin ühe jutiga lõpuni ehk lõpetasin kell kaks öösel. Ja tunne oli võimas, sest tekkis tahtmine kohe otsast alata ja veel kord läbi lugeda. Ometi saan aru, et tegemist on nö ideaaliga, kus headus teeb ka kõige halvematest head ja kus pisikesest muutusest saab alguse suur. Aga äkki ongi nii, äkki teinekord piisabki vaid märkamisest ja heast sõnast?
11. Raamat, mis on ilmunud sinu sünniaastal. Johan-Mark Elsing "Loomaparadiis Aafrikas". Minu kindel soov ja tahtmine on sellel korral ikka võimalikult palju kodus olevaid raamatuid läbi lugeda, seega peale pikka raamatute läbi vaatamist leidsin selle "Maailm ja mõnda" sarja kuuluva raamatu. Ma ei ole sellest sarjast ilmselt ainsatki raamatut läbi lugenud, kuigi mul on neid kodus terve suur hunnik. Ja tundub, et see oli viga, sest tegemist oli väga muheda raamatuga Aafrikast Krügeri rahvuspargist. Mulle meeldis see, et ma sain nii mõnestki loomast palju rohkem teada, aga kogu lugu oli üles ehitatud nii mõnusalt nagu loekski mõnda põnevikku, mitte aga raamatut loodusest. Mulle meeldis ja püüan kindlasti veel sama sarja raamatuid läbi lugeda.
12. Raamat, mille tegevus toimub süngel sügisel või külmal talvel. Ann Cleeves "Ronkmust" Tegemist on Ann Cleevesi "Shetlandi" sarja esimese romaaniga. Ühel külmal jaanuarihommikul leiab Fran teismelise naabritüdruku laiba. Kogu saar on veendunud, et tapjaks on eraklik ja natuke "totu" Magnus. Aga kaks uurijat pole selles nii kindlad ja nii langeb õigepea kahtlus tervele kogukonnale. Tegemist oli põneva raamatuga, kus mitmeid erinevaid tegelasi ja tegevusliine, põnevus püsis ja alles täitsa lõpus selgus tõde. Täiesti loetav krimka, mille kohta midagi halba öelda ei oska, aga hetkel taevani ka ei kiida (ootan järgnevaid osasid).
13. Raamat, mis oli nooruspõlves sinu ema või isa lemmik. Erich Kästner "Veel üks Lotte". Ema valis väga muheda raamatu mulle lugemiseks, otseloomulikult on see ka mul kunagi läbi loetud ja meeldis mulle siis ja meeldib ka praegu. Ma ei saa öelda, et see mu nende kõige lemmikumate lasteraamatute hulka kuuluks, aga väga mõnus ja hea lugemine on siiski. Igatahes nii oma lastele kui ka teistele lastele lugemiseks julgen soovitada küll. 
14. Raamat, mida loetakse mõnes filmis. Oskar Luts "Kevade". Ma tean, et ma kunagi päris väiksena olen seda raamatut lugenud, aga sellest lugemisest midagi meeles küll polnud. Ma olen väga rahul, et ma "Kevade" läbi lugesin, sest mulle avas see Lutsu tegelasi hoopis põhjalikumalt kui seda on teinud film. See lugemine andis igatahes mulle tahtmise ka teised selle sarja raamatud kindlasti läbi lugeda, sest film pole ikka see ja raamat kõnetas mind siinkohal põhjalikumalt (kuigi no filmid on ka fantastilised ja tegelaskujud on ikka filmidest silme ees). 
15. Raamat, kus on üle 700 lehekülje. V. Vassilevski, R. Stilmark "Pärija Kalkutast" Fantastiliselt hea seiklusjutt, ma tahan kohe kirjutada, et väga hea! Raamat on paks ja tänu sellele toimub nii palju, on ohtralt värvikaid tegelaskujusid, kelledest mõned surevad, mõned vahepeal on peidus, et kuskil taas välja ilmuda.  Siin on džungliseiklusi, orjakaubandust, madinaid indiaanlastega, uhked merelahingud, seiklusi lossides ja hurtsikutes, vaeseid ja rikkaid, tõelisi sõpru, aga ka alatuid reetmisi. Uh, see on vinge lugemine ja mina nautisin sellest iga hetke. Ja no  boonusena ka headuse võit kurja üle (väikeste kahjudega muidugi, sest ega kõigil saa ju ka hästi minna. Soovitan kindlasti lugeda ja nautida!
16. Raamat ühe ajaloolise isiku elust. Aivar Kull "Lembit Eelmäe". Eks see ajaloolise isiku määratlemine on selline suhteline. Minu (kui tartlase jaoks) on aga Lembit Eelmäe vaieldamatult ajalooline isik. Kusjuures ma elasin temaga pikalt ühes majas (väiksena ma muidugi ei teadnud seda) kõrvuti trepikodades. Raamatust endast ka. Ei saa öelda, et see kuuluks mu lemmik elulooraamatute hulka, pigem jäi selliseks kesiseks (minu jaoks). Aga teiselpoolt andis see raamat mulle palju uut ka, ta avardas üleüldist silmaringi Vanemuise teatri osas, sest Eelmäe elas üle nii palju erinevaid lavastajaid ja erinevaid käekirju (nagu ma raamatust teada sain), et minu nägemus Vanemuisest avardus küll tunduvalt. Ja minus tekkis väga suur huvi just Vanemuise teatri ajaloo ja kujunemise kohta, nii et mõnes mõttes see raamat siiski puudutas mind.
17. Raamat, mille pealkirjas on 5 sõna. Indrek Hargla "Apteeker Melchior ja Tallinna kroonika". Kriminaalromaan vanast Tallinnast. Aasta 1432, dominikaanlaste kloostrist leitakse unustatud kroonika, mis sisaldab küll kuulujutte jms, aga milles võib siiski peidus olla ka terake (ja isegi rohkem) tõtt. Varsti järgnevad mõrvad, kroonika hävitatakse ning mõrtsukas näib olevat seotud Püha Ihu gildiga, kuhu kuulub ka apteeker Melchior. Teate, see raamat seisis mul juba õige pikalt riiulis, ma ei teagi miks polnud selle lugemiseni jõudnud... Kui lugema hakkasin, siis olin alguses ikka väga pettunud, no kohe kuidagi ei tõmmanud käima ja ei kõnetanud. Jonni pärast otsustasin jätkata ja tunnistan ausalt, et hakkas täitsa meeldima. Nüüd tekkis tahtmine ka teisi apteeker Melchiori raamatuid lugeda. Miks see raamat alguses nii igav tundus, seda ma ei oskagi öelda, kas asi oli harjumatus kirjastiilis või selles, et ma ei alustanud esimesest osast? Igatahes - teine pool raamatust veenis ja plaanin kindlasti veel Hargla raamatuid lugeda.
18. Raamat, millest sel aastal (2017) film linastub. James Krüss "Timm Thaler ehk müüdud naer". Selle raamatu valisin ma tegelikult lugemiseks põhjusel, et kuskil mäluhämarustes on mul meeles selle raamatu põhjal tehtud teatrietendus, kus mängis ka Tõnis Mägi. Ma ei mäleta sellest etendusest mitte midagi muud, kui ainult Tõnis Mäge laulmas ja seda tema kurbust. Väike poiss Timm müüb oma naeru võime eest võita kõik tulevad kihlveod. Peagi saabub mõistmine, et see kõik ei olnud väärt naeru kaotust ning Timm hakkab oma naeru taga otsima. Armas, õpetlik, samas ka kurb lugu, aga sõprus ja hoolimine võidab ka kõige kurjema südame. 
19. Raamat sellise maa kirjanikult, mille kirjandust sa varem lugenud ei ole. Tšõngõz Aitmatov "Muinasjutu järellugu". Olles oma elus päris palju raamatuid lugenud, oli selle punkti alla raamatu välja mõtlemine paras katsumus. Lõpuks hakkasin lihtsalt googeldama ja leidsin Kirgiisi kirjaniku Aitmatovi. Ma võin peaaegu, et päris kindlalt väita, et kirgiisi kirjandust ma lugenud pole. Raamatust endast ka. See raamat sisaldas kolme jutustust, millest mulle läks kõige rohkem hinge esimene ehk "Muinasjutu järellugu (Valge laev)". See oli nii neetult valus ja kurb lugu, et ma panin ikka tükiks ajaks raamatu käest ja ei olnud kindel, kas tahan ikka edasi lugeda. See oli lugu väikesest unistavast poisist, kelle vanemad olid maha jätnud ja kes elas koos vanaisa ja tolle uue naisega keset loodust. Seal oli veel teisigi inimesi, mitte nii häid... Vanaisa oli aga suure südamega ja leplik mees. Paraku oli just suur süda ja usk ilusasse muinasjuttu see, mis ta hukutas ja mis hukutas ka väikse poisi... Autori sõnadega: "ühest küljest tõepoolest peaks kunst olema rõõmu allikaks ning tekitama elutahet ja optimismi. Kuid niisama tõsi on ka see, et kunst peab panema inimese sügavalt mõtisklema, vapustama teda, kutsuma temas esile kaastunde võimsa voo, protesti kurja vastu, kunst peab andma talle jõudu himustada ja taastada maailmas kõike seda head, mis kord on jalge alla tallatud, hävitatud ..."
20. Raamat, mille on kirjutanud sinu kodukohas elanud või elav kirjanik. Mika Keränen "Küttepuuvargad". Linnaks Tartu ja tegevuspaigaks supilinn, kus taas seikleb salaselts Ramps. Seekord juba seitsmendat korda ning selles raamatus ajavad lapsed taga küttepuuvargaid. Kui ma õigesti mäletan, siis olen lugenud eimest ja teist osa ja mulle tundub, et mida edasi seda paremaks. Vähemalt see raamat meeldis mulle rohkem, kui need esimesed. Noh Blomkvisti-lugudele jääb ikka veel alla, aga põnevad on siiski. Peaks unejutuna katsetama, ei tea kas ühele 5-aastasele poisile juba meeldiks?
21. Kunstiraamat või kunstniku elulugu, või mõni muu raamat, mis on kunstiga (kujutav kunst)  tihedalt seotud. Lion Feuchtwanger "Goya"
22. Sinu lapsepõlve lemmikraamat. Marta Sillaots "Trips, Traps, Trull ja teised"
23. Raamat, mille tegevus toimub kosmoses. ???
24. Raamat, mida tahad väga lugeda, aga mis ei lähe ühegi väljakutse teema alla. James Carol "Katkised nukud"
25. Sinu lemmikkirjaniku raamat, mida sa veel lugenud ei ole. Raimond Kaugver
26. Õudukas, väga sünge sisuga raamat.
27. Raamat kirjastuse Varrak sarjast „Varraku ajaviiteromaan“. ???
28. Raamat kirjastuse Eesti Raamat sarjast „Põhjamaade romaan“. ???
29. Raamat, mille pealkirjas on mingi ilmastikunähtus. N: vihm, lumi, udu vms. Thomas "Päikesetõus"
30. 33. Raamat sinu kodu raamaturiiulis. Margus Karu "Nullpunkt"
31. Raamat, mille kaanepildil on üks eemalduv inimene.
32. Raamat, mille kaanepildil on kaunis kleidis naine.
33. Raamat, mille põhjal on tehtud film.
34. Raamat, mille suhtes on sul eelarvamused.
35. Raamat, mille pealkirjas on värv.
36. Mitteilukirjanduslik raamat.
37. Raamat, mille tegevus toimub mõnes suurlinnas. Doris Lessing "Kui vanad suudaksid..."
38. Autori debüütromaan. Mats Olsson "Karista ja lase surra"
39. Mõne rahva müüdid või muistendid.
40. Raamat, mida sa mäletad oma lapsepõlvekodu riiulilt.
41. Raamat, mille pealkirjas on number 7 või 17 (aasta 2017 auks).
42. Raamat autorilt, keda Lugemise väljakutse grupis aastal 2016 kõige enam loeti. Robert Galbraith "Kus on kurja kodu"
43. Raamat, mille leiad raamatukogust „uue kirjanduse“ või „populaarse kirjanduse“ väljapanekust.
44. Ulmekirjanduse klassikasse kuuluv raamat.
45. Raamat nimekirjast 1001 või 101 raamat, mida elu jooksul lugeda.
46. Raamat, mille kaanepildil on raamat.
47. ja 48. Kaks samasuguse pealkirjaga raamatut.
49. Raamat, mille tegevus toimub väljamõeldud maailmas.
50. Raamat Eesti Riikliku Kirjastuse  sarjast „Seiklusjutte maalt ja merelt“.
51. Raamat autorilt, keda aastal 2016 Lugemise väljakutse grupis ei loetud.
52. Erootiline romaan.
53. Raamat, mille tegevus toimub üksildases majas või paigas.

54.ÜLLATUSTEEMA! Üks raamat ERRi kultuuritoimetuse valikust:  90 raamatut 90 päevaga

*********************************
55.-60. Öö koja sari
P.C. + Kristin Cast "Märgitud"
P.C. + Kristin Cast "Reedetud"
P.C. + Kristin Cast "Väljavalitud"
P.C. + Kristin Cast "Vabastatud"
P.C. + Kristin Cast "Jahitud"
P.C. + Kristin Cast "Ahvatletud"
Raamatusari noortest vampiiridest ja nende muundunud vormidest ja ka inimestest. Noor neiu Zoey saab ühel tavalisel koolipäeval vampiiriküti poolt Märgitud ning seetõttu peab ta jätma oma senise elu seljataha ja minema Öö Koja kooli, kus temast ühel päeval saab täiskasvanud vampiir. Kõik ei ole aga siiski nii lihtne ja kohe alguses selgub, et Zoey ei olegi tavaline vampiiriõpilane, vaid hoopis väljavalitu ning nüüd hakkabki igasuguseid asju juhtuma. Julgen öelda, et heas mõttes tüüpiline noortekas, kus noored tegelased ongi need kangelased, kes päästavad maailma. Otseloomulikult on raamatus ka armumisi ja teismeliste kirge. Mina lugesin kõik need eesti keeles ilmunud raamatud läbi ühe jutiga ja mulle kui vampiiride ja selliste kergete ulmekate ja lisaks veel noortekate fännile täitsa meeldis. Kuigi ei saa öelda, et ma kohe päris vaimustusse sattusin, sest järgnevaid inglise keeles olemas olevaid osasid tellima ei rutanud. Tegin lihtsalt kiire interneti-otsingu, et saada teada, mis juhtub edasi.
61. Joanne Fluke "Mõrv mustikamuffiniga".
Hannaf Swenseni sarjast olen ühte raamatut juba lugenud ("Mõrv maasika-vahukooretordiga") ja nii nagu meeldis tookord, meeldis mulle ka see raamat. Selline mõnusalt kulgev, lihtne ja armas raamat, kus sees nii mõrvad, romantika, saamatud politseinikud, see-eest aga väga oskuslik pagariäri omanik, kes kipub muudkui aga laipasid leidma. Boonusena ka erinevad maiustuste retseptid. Ühe retsepti (mustikamuffinite oma) märkisin endale ka üles ja kohe huvi pärast proovin ära ka teha, et kas tuleb siis nii hõrgutavalt maitsev kui raamatus kirjeldatud.
62. Tom Perrotta "Allesjäänud"
Mapletoni linnakese elanikud on silmitsi raskete küsimustega, sest ühe hetkega kadus nende seast ära sadakond inimest. Kas nad võeti taevasse või juhtus midagi, mida ei ole isegi võimalik seletada? Kuidas pärast sellist sündmust suudavad allesjäänud oma eluga edasi minna? Ausalt öeldes lootsin ma millegipärast, et raamatus leiab vastuse esimesele küsimusele ja sellise ootusega ka lugema asusin. Tegelikult on raamat ikkagi allesjäänutest (just nii nagu ka pealkiri vihjab) ja kui ma oma petliku ootusega olin leppinud, siis oli täitsa mõnusalt kulgev lugemine. Ei saa öelda, et see oleks mind eriliselt liigutanud, aga midagi halba ka ei olnud. Ilmselt tuleks kunagi uuesti läbi lugeda, nüüd juba õigete ootustega ja siis on ehk ka tunded teised.
63. Jo Nesbo "Soomussüda"
Minu esimene Nesbo raamat ja ilmselt viimaseks ei jää. Raamatu peategelane Harry Hole on elav legend ja ilmselt just äsja (ehk eelmises raamatus) püüdnud kinni ühe tabamatu sarimõrvari. Seega otsitakse ta nüüd, kui taas kahtlustatakse, et tegutsemas on sarimõrvar, üles kaugelt Hongkongist. Ja Hole tulebki tagasi appi. Raamatus on nii intriige, ärapanemist, reetmist, kui ka sõprust ja hoolimist. Mulle meeldis, et autor oli loonud erinevaid keerdkäike, et siis, kui oli no täitsa kindel, et nüüd on see mõrvar käes, juhtus ometi taas midagi ja kõik muutus (seda, et kõik pole veel lõppenud, reetis vaid lugemata lehekülgede suur hulk). Minule meeldis ja usun, et see ei ei jää sellest sarjast mu viimaseks lugemiseks.
64. Deon Meyer "Surnud enne surma"
Veel üks krimka, kus peategelaseks detektiiv, kes kannatab erinevate hädade all (nii nagu paljud mu viimasel ajal loetud raamatute peategelased), kuid siinne detektiiv Joubert püüab ennast muuta pidades dieeti, käies ujumas ja ka psühholoogi juures. Kõigele lisaks ta muidugi otsib taga ka sarimõrvarit, kes üllatuslikult on keegi, keda esialgu ei oleks osanud kahtlustada. Oli põnev, seda ei saa salata, kuid minu lemmikute hulka ei küündinud, koguaeg jäi nagu kriipsuke seda salapärast miskit puudu.
65.-66.
Justin Cronin "Peeglite linn" 1. ja 2. raamat
Raamatud jätkuvad sealt, kus viiruskite triloogia pooleli jäi. Kusjuures mul polnud õrna aimugi, et neile eelnevatele raamatutele veel järg on olemas, seega oli mu üllatus suur, kui neid raamatuid müügil nägin. Oli põnev, sest just nüüd, kui leitakse, et oht on möödas, viiruskite juhid ja nende järeltulijad hävitatud ja kõik on jälle hästi, kordub see taas. Õnneks meie peategelased ei lasknud ennast näilisest rahust ja vaikusest eksitada, vaid olid selleks valmistunud. Kaasahaarav õudukas/ulmekas, mis ei lasknud ennast käest panna enne kui raamatud läbi. Ja tegelikult mulle meeldib, kui päris kõik ei lõppe õnnelikult, vaid hinge jääb ka natuke kurbust ja kaotusvalu.