Kui ma veel lasteaiale tagasi mõtlen, siis meenub mulle muidugi see, kuidas ma pidin niikaua laua taga istuma, kuni olin oma piima-köögiviljasupi ära söönud. Aga see oli tõeliselt vastik ja mis peamine, seal ujusid sibulad sees ringi ning ma ei söönud tol ajal sibulat. Noh, igatahes lõpuks mulle vist halastati, sest suppi ma ära ei söönud ja ma ei söö siiani seda suppi. (Kuigi Maiki pidevalt lubab, et laseb tädil teha mulle sellist, et ma ka seda piimasuppi armastama hakkan.)
Ah jaa ja ükskord põgenesin oma tollase sõbranna Margitiga lasteaiast ära ka. Tegelikult me lihtsalt natuke luiskasime, et me võime lõuna ajal ära koju minna (Margiti vanaema oli lasteaias kokk ja sellepärast meid ilmselt ka usuti, et ikkagi oma töötajate lapsed). No koju me ei läinud, luusisime niisama ringi ja tekitasime kerge paanika ka, sest taga meid otsiti. Aga seda ma õnneks ei mäleta, et me mingisuguse karistuse oleksime saanud...
Mis teile esimese asjana lasteaist meenub?
Nüüd aga tagasi keefiritrükini. Nimelt mõtlesin, et teen ka oma rühmas ilusad taustapaberid. Keefir oli olemas, guaššvärvid ka, Pintsleid, pabereid ja lapsi oli ka, nii et läkski tööks.
Keefiritrükk
Vala paberile sortsuke keefiri ja sutsuke meeldivat värvi. Suuremad lapsed said valamisega ka ise edukalt hakkama. Seejärel lase lastel see segu kas käte või pintsliga paberile laiali ajada. Nüüd pane puhas paber sellele segusele paberile peale, patsutage ja vajutage korralikult kinni. Siis võta ühest nurgast kinni ja tõmba sahti pealmine paber lahti. Tulemuseks saad kaks imeilusat keefiritrükiga kaunistatud paberit.
Ja üks meie valmistöödest sai selline - kaart lasteaia sünnipäevaks!
Lahe! Ja iga trükitõmmis on ainueksemplar ja kordumatu!
VastaKustutaJust, kahte ühesugust tööd ei sünni!
Kustuta