Kõik sai alguse sellest, et olles pisipoja ootel hakkasime vaikselt mõtlema ka sellele, kuhu me ta peale sündi magama paneme. Linnas oli asi lihtne ja seal läks kasutusse tüdrukute vana voodi. Maale oli aga samuti voodit vaja. Mina muidugi tahtsin uut osta, aga mees jäi endale kindlaks, et kõlbab see vana pööningult leitud voodi ka. Ma küll vaidlesin vastu, et see on ju kole ja kriuksub ka, kui vastu minna. Mees aga teatas, et temale küll kõlbas seal magada ja nüüd tema pojal ei kõlba. Ühesõnaga asi otsustatud - poja hakkab magama samas voodis, kus oli kunagi ammu-ammu maganud ka tema issi.
Et aga voodi vähe kobedam oleks võtsin ma koos väikse tütrega ette voodi kobedaks tegemise. Voodi enne:
Kõigepealt me lihvisime liivapaberiga maha vana laki ja aastatega kogunenud mustuse ning seejärel asusime värvima. Värvimise juures aitas mees ka natuke, st et tema ostis värvi. Läks ja küsis müüjalt, et naine tahab sellist värvi, mida võib närida . Müüja nägu oleks olnud salvestamist väärt.
Uuenduskuuri läbinud voodi:
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar