12.10.11
viiner + spagetid = ?
Eile oli juhuse tahtel ja minu kokaraamatu avamisoskuse toel, meil söögiks mulgipuder. Tegin seda oma kodus täitsa esimest korda, kuid olime seda ju vanaema juures palju-palju söönud, seega teadsin, et lapsed mulgiputru ei armasta.Seega otsustasin lapsi üllatada ja lasta neil teha viimaste aegade FB-i hitt-sööki. :D Suur Piiga õppis, kuid Pisike Printsess oli vaba ning sai asuda spagette viineritesse torkima. Tulemus selline:
Edasi ei olnud muud, kui vesi keema ning need siilikesed keeva vette. Keetsime umbes 10 minutit ning potist saime kätte sellise vahva söögi:
Kõik said otsa ja lausa mõne hetkega!!! Seega tasus teha. :)
07.10.11
101 asja, mis teevad mind õnnelikuks!!!
Kindlasti on neid asju veel, aga hetkel meenusid esimesena need 101 asja :) Kirja on pandud suvalises järjekorras.
1. Pisipoja naeratus
2. Kingitud lilled
3. Sügisesed värvilised lehed
4. Esimene lumi
5. Kui ma saan kellelegi midagi kinkida
6. Kohaliku toidupoe kassapidaja naeratus/ hea tuju
7. Päike!!!
8. Kingitus, mida ma pole oodanud
9. Sõbrannad
10. Oma mehe tehtud kompliment
11. Võõra mehe tagamõtteta tehtud kompliment
12. Kui õepoeg tahab mulle külla tulla
13. Seenelkäik
14. Kukeseenekaste värske kartuli ja kurgi-tomatisalatiga
15. Uus raamat
16. Kui ma tean/oskan kirjutada mõnda sõna, mida Maria ei tea (nt karmiinpunane) :P
17. Hea film, mida vaadates saab pisara poetada
18. Jõulud
19. Kui jõuluvana pole mind unustanud
20. Piparmünditee
21. Korras toad
22. Hommikusöök voodis
23. Piparkoogilõhn
24. Küünlavalgus
25. Kaminas või pliidi all praksuv elus tuli
26. Mulle saabunud jõulukaardid (need päris)
27. Vann koos ohtra vahuga
28. Šokolaad!!!
29. Lapse kalli
30. Külm vein
31. Ehitud kuusepuu
32. Lumememme ehitamine
33. Soojad suveõhtud
34. Magamine mehe kaisus
35. Pidulik õhtusöök
36. Koht nimega Rukki maja ja sealsed söögid
37. Metsatölli kontserdil rokkimine
38. Ansambel Noorkuu
39. Hea muusika parajalt kõvasti
40. Õppimine, uued teadmised
41. Kui lapsed on terved
42. Talvised lumised puud
43. Aplaus teatrietenduse lõpus, mis kordub ja kordub
44. Teater
45. Telkimine
46. Isetegemine
47. Minu perekond
48. Laste edusammud
49. Hommikune kohv
50. Kohupiimatort!!!
51. Kuivanud heina lõhn
52. Värske asfaldi lõhn
53. Jalutuskäik mere ääres (ikka suure tuulega)
54. Õhtusöök seitsmele
55. Raadio Elmar :P
56. Andrus Veerpalu autogramm
57. Jalgrattasõit
58. Suusatamine
59. Punased roosid
60. Minu sünnipäev
61. Põllega Päev
62. Aromaatne tee (nt monardast)
63. Raamatupoe kinkekaart
64. Armastus
65. Tantsimine külasimmanitel
66. Uute riiete ostmine :D
67. Esimesed maasikad
68. Pannkoogid maasika-toormoosiga
69. Suur, paks, tihe lumesadu
70. Päkapikud
71. Varahommikud linnulauluga
72. Kuum saun
73. Tervis
74. Lume sulamine koos kevadise päikesega
75. Reisimine
76. Hea kontserdielamus
77. Kuigatsi
78. Võlgade ja laenudeta elamine
79. Töö lasteaias
80. Kiitus!
81. Kui käsitöö, mis kipub untsu minema, siiski õnnestub
82. Kevadlilled – sinililled, lumikellukesed, tulbid, nartsissid, krookused jne
83. Kui kõik lapsed magavad
84. Ülikooli lõpetamine (veel ja veel ja veel…)
85. Murelid
86. Suurema tütre head hinded
87. Pikad juuksed
88. Kõrvarõngad
89. Paki saamine
90. Porilombid suvel
91. Toredad naabrid
92. Armastusluule
93. Küpsetamine (magusate asjade)
94. Kui pärmitainas õnnestub
95. Õnnelike lõppudega filmid ja raamatu
96. Paljajalu koduaias kõndimine
97. Kui mu vana hea veneaegne vahvlimasin saaks kuidagi korda
98. Ahiküte
99. Tööalane tunnustus
100. Õhk peale vihma
101. Elu!!!
1. Pisipoja naeratus
2. Kingitud lilled
3. Sügisesed värvilised lehed
4. Esimene lumi
5. Kui ma saan kellelegi midagi kinkida
6. Kohaliku toidupoe kassapidaja naeratus/ hea tuju
7. Päike!!!
8. Kingitus, mida ma pole oodanud
9. Sõbrannad
10. Oma mehe tehtud kompliment
11. Võõra mehe tagamõtteta tehtud kompliment
12. Kui õepoeg tahab mulle külla tulla
13. Seenelkäik
14. Kukeseenekaste värske kartuli ja kurgi-tomatisalatiga
15. Uus raamat
16. Kui ma tean/oskan kirjutada mõnda sõna, mida Maria ei tea (nt karmiinpunane) :P
17. Hea film, mida vaadates saab pisara poetada
18. Jõulud
19. Kui jõuluvana pole mind unustanud
20. Piparmünditee
21. Korras toad
22. Hommikusöök voodis
23. Piparkoogilõhn
24. Küünlavalgus
25. Kaminas või pliidi all praksuv elus tuli
26. Mulle saabunud jõulukaardid (need päris)
27. Vann koos ohtra vahuga
28. Šokolaad!!!
29. Lapse kalli
30. Külm vein
31. Ehitud kuusepuu
32. Lumememme ehitamine
33. Soojad suveõhtud
34. Magamine mehe kaisus
35. Pidulik õhtusöök
36. Koht nimega Rukki maja ja sealsed söögid
37. Metsatölli kontserdil rokkimine
38. Ansambel Noorkuu
39. Hea muusika parajalt kõvasti
40. Õppimine, uued teadmised
41. Kui lapsed on terved
42. Talvised lumised puud
43. Aplaus teatrietenduse lõpus, mis kordub ja kordub
44. Teater
45. Telkimine
46. Isetegemine
47. Minu perekond
48. Laste edusammud
49. Hommikune kohv
50. Kohupiimatort!!!
51. Kuivanud heina lõhn
52. Värske asfaldi lõhn
53. Jalutuskäik mere ääres (ikka suure tuulega)
54. Õhtusöök seitsmele
55. Raadio Elmar :P
56. Andrus Veerpalu autogramm
57. Jalgrattasõit
58. Suusatamine
59. Punased roosid
60. Minu sünnipäev
61. Põllega Päev
62. Aromaatne tee (nt monardast)
63. Raamatupoe kinkekaart
64. Armastus
65. Tantsimine külasimmanitel
66. Uute riiete ostmine :D
67. Esimesed maasikad
68. Pannkoogid maasika-toormoosiga
69. Suur, paks, tihe lumesadu
70. Päkapikud
71. Varahommikud linnulauluga
72. Kuum saun
73. Tervis
74. Lume sulamine koos kevadise päikesega
75. Reisimine
76. Hea kontserdielamus
77. Kuigatsi
78. Võlgade ja laenudeta elamine
79. Töö lasteaias
80. Kiitus!
81. Kui käsitöö, mis kipub untsu minema, siiski õnnestub
82. Kevadlilled – sinililled, lumikellukesed, tulbid, nartsissid, krookused jne
83. Kui kõik lapsed magavad
84. Ülikooli lõpetamine (veel ja veel ja veel…)
85. Murelid
86. Suurema tütre head hinded
87. Pikad juuksed
88. Kõrvarõngad
89. Paki saamine
90. Porilombid suvel
91. Toredad naabrid
92. Armastusluule
93. Küpsetamine (magusate asjade)
94. Kui pärmitainas õnnestub
95. Õnnelike lõppudega filmid ja raamatu
96. Paljajalu koduaias kõndimine
97. Kui mu vana hea veneaegne vahvlimasin saaks kuidagi korda
98. Ahiküte
99. Tööalane tunnustus
100. Õhk peale vihma
101. Elu!!!
"Helisev muusika" ja natuke käsitööd
Käisime eile Vanemuises "Helisevat muusikat" vaatamas. Olenemata sellest, et ma olen filmi näinud oi-oi kui mitu korda ning et ma olen ka seda Vanemuise "Helisevat muusikat" korra näinud, oli ikkagi väga hea!!! Umbes aastake tagasi käisin seda sama vaatamas, kui peaosas oli Birgit Õigemeel. Olin vaimustuses, kuivõrd hästi Birgit laulis (mis muidugi oli arvata) ja ka näitles. Ta oli niivõrd õrn ja usutav, et ma olin lummatud! Seekord oli peaosas Hanna-Liina Võsa. Ja ma olin taaskord lummatud!!! Hanna-Liina mängis teisiti, kuidas teisiti, ei oskagi seletada... Etenduse lõppedes tundus, et Hanna-Liina tegi siiski parema rolli (kui neid kahte üldse võrrelda saab, sest nad on mõlemad omanäolised). Miks? Birgiti puhul mulle tundus, et ta jäi lõpuni lapseks nunnakloostrist. Hanna-Liina sai seevastu pärast abiellumist naiseks, oli ikka lõbus ja armsalt naljakas, aga samas ka täiskasvanu. Kui Birgiti puhul oli kummaline mõelda, et ta on nendele lastele ema eest (pigem mängukaaslane, sõbranna), siis Hanna-Liina puhul ei tekkinud kahtlustki, et ta on võimeline olema ema.
Pärast etendust õega selle üle arutledes sain aru, et ma ootasingi Hanna-Liinalt rohkem, on ta ju ikkagi vanem ja nii palju õppinud. Birgitilt ei oodanud midagi, isegi kartsin, et kuidas ta ikkagi hakkama saab. Tegelikult võibki öelda, et mõlemad said minu jaoks rohkem kui hakkama, sest Hanna-Liina ületas ka minu kõige kõrgemaid ootusi, samas kui Birgit üllatas sellega, kui hea ta teglikult on!!!
Minu 6-aastane tütar teatas pärast etendust igatahes, et tema tahab seda veel minna vaatama!!!
*********
101-st asjast sai vahepeal valmis "Aastaaegade" projekti kokkuvõte.
Samuti õmblesin valmis ühe koti 12st. Ma pole oma õmblemisoskustega küll mitte üks teps rahul, aga no loodame, et 12s tuleb juba selline, millega ma ka rahul olen.
Pärast etendust õega selle üle arutledes sain aru, et ma ootasingi Hanna-Liinalt rohkem, on ta ju ikkagi vanem ja nii palju õppinud. Birgitilt ei oodanud midagi, isegi kartsin, et kuidas ta ikkagi hakkama saab. Tegelikult võibki öelda, et mõlemad said minu jaoks rohkem kui hakkama, sest Hanna-Liina ületas ka minu kõige kõrgemaid ootusi, samas kui Birgit üllatas sellega, kui hea ta teglikult on!!!
Minu 6-aastane tütar teatas pärast etendust igatahes, et tema tahab seda veel minna vaatama!!!
*********
101-st asjast sai vahepeal valmis "Aastaaegade" projekti kokkuvõte.
29.09.11
Moosid ja seebid :)
Täna on Mihklipäev ja traditsiooniliselt toimub meie lasteaias Mihklilaat. Põhiliselt müüakse seal õunu, porgandeid, sibulaid jne. Alati on aga vahvaid üllatajaid, nt moose, muffineid, isetehtud komme ja muud. Sellel aastal otsustasin, et teen ka lapsele kaasa midagi muud. Otsustasin keeta moosi. Algselt oli plaan teha õunamoosi, aga kuna õuna oli siiski vähe, panin peoga mustikaid juurde ning valmis sai hoopis õuna-mustikamoos. Mmmm, hea sai, lubasin lastele, et teen meile ka mõned purgid.Lasteaia laadapurgid said aga väiksed ning külge sai pandud ka kollased paelad, et oleksid rõõmsamad.
Mõned päevad tagasi proovisin ära ka kodus olnud seebimassi ning tegin mõned seebid. Kõige heledamad on saialilledega, kõige tumedamad on kohvi-seebid ning need keskmised maasikapulbriga.
Saialille-seebist püüdsin ka lähedalt pilti teha, sest need on mu lemmikud. :D
Ps. 101st asjast on vahepeal valminud 79 (laadakraam), 57 (laulsin kõvasti ja valesti - vahva oli), 30 (lastele tegin hommikusööke ka), 95 (sealt said tehtud seebid ja vaiguehted, mis mulle aga ei meeldinud ja muljet ei avaldanud) ja 56 (poole viienda klassi eesti keelest on omandatud, teine pool ootab teist poolaastat).
22.09.11
Minu vanaonu!
Mõtlesin pikalt, kas kirjutan sellest või mitte... Lõpuks otsustasin ikkagi panna kirja selle ajajärgu minu vanaonu elust, mis on ka avalikult internetiavarustes kättesaadav. Ja millal oleks selle jaoks õigem päev, kui mitte täna - vastupanuvõitluse päeval!
Minu vanaonu Ülo Raidma ja koolinoorte organisatsioon "Sini-Must-Valge"
Järgnevad lõigud pärinevad artiklist: Pearu Kuusk "Punaarmee monumendi plahvatusest ja lendlehtedest Tartus 1949. aastal"
6. novembril 1949 kell 4.oo helistas Tartu Raadi õppemajandi patrorg Sivenkov miilitsasse ja teatas, et Raadi pargi vennashaual asunud monument Suures Isamaasõjas langenud Nõukogude sõduritele on õhku lastud.
Ainult päev varem, 5. novembril oli Tartu kesklinnas suurejooneliselt avatud Lenini monument, eeskuju või edu võis aga olla nakkav. Julgeolekuorganite kahtlustele lisas tublisti alust ka asjaolu, et juba 4. novembri hilisõhtul ja öösel oli Tartus levitatud arvukalt lendlehti, mis kujtasid eesti talumeest kandmas plakatit kirjaga "Elagu meie suur juht ja õpetaja" ning tema selja taga nagaan käes seisvat Stalinit. Nii lendlehtede märkimisväärselt suur hulk, laialdane leviala kui ka klišee ja trükivärvi kasutamine näisid viitavat põrandaaluse organisatsiooni olemasolule. Pärast päev hiljem korda pandud plahvatust Raadil ei saanud selles enam kahtlust olla.
30. aprillil 1950 leiti aga Tartus taas lendlehti, mis sedakorda olid valmistatud täpselt samas tehnikas ja stiilis kui 1949 aastal oktoobripühade ajal levitatud. Pealkirja "Inimsööjad rahuinglitena!" oli jällegi karikatuurselt kujutatud Stalinit. Kuid see polnud veel kõik. 1. mail võisid sarnaseid lendlehti oma uste tagant üles korjata ka Viljandi linna elanikud.
Organisatsioonile Sini-Must-Valge panid 1946 aastal aluse 6 Tartu 6. Keskkooli õpilast: Vello Illist, Karl Piir, Ants Zovo, Tõnis Jõgiaas, Ivar Kurg ja Ülo Raidma. SMV loomise tagasipõhi ja ajendid ei erinenud teiste sõjajärgsete vastupanuorganisatsioonide omadest. Poisid olid oma kooliteed alustanud Eesti Vabariigis, nad olid näinud pealt selle riigi iseseisvuse julma hävitamist, järgnenud repressioone ja stalinlikku terrorit. Vahest veelgi olulisemat osa mängis organisatsiooniloomise juures asjaolu, et kõigi poiste isad olid nõukogude võimu poolt arreteeritud. Eestis oli laialdaselt levinud usk, et Vene okupatsioon on siiski vaid ajutine nähtus ning peagi algab uus sõda lääneliitlaste ja NV vahel. Soov ja lootus konflikti puhkedes taas Eesti vabaduse eest relvaga välja astuda olid ühised nii metsavendadel kui ka põrandaaluste organisatsiooni liikmetel. Seni tuli elus hoida rahvuslikku vaimu ja säilitada võitlustahet.
Juba esimestel koosolekutel pandi paika SMV struktuur, mis konspiratsiooni huvides pidi koosnema 5-6-liikmelistest lülidest, koostati esmane vandetekst ja arutati rinnamärgi kavandite üle. Esimese konkreetse sihina pandi paika organisatsiooni laiendamine ja uute liikmete värbamine, mistõttu otseseid vastupanuaktsioone algul ei kavandatud. 1947. a. kevadel halvenes järsult organisatsiooni juhiks valitud V. Illiste tervis ning 1949. a. suvel ta suri. SMV juhtimise võttis üle K. Piir, kelle arvates oli kätte jõudnud õige aeg konkreetseteks tegudeks. Tähtsaimaks tõukejõuks üleminekul aktiivsemale tegutsemisele sai 1949. a. märtsiküüditamine, tahe vastupanu olemasolust teada anda muutus veelgi tugevamaks. Organisatsiooni liikmeskond oli selleks ajaks tunduvalt laienenud, ka lülide süsteem oli end igati õigustanud, sest kes ja kellele oli juurde tulnud, polnud avalikult teada.
1949. a. oktoobripühadeks otsustati valmistada lendlehed. Hiljem julgeoleku kunstnikkonna jälgedele juhtinud klišee lõikas kõvast tallakummist välja Ülo Raidma, eeskujuks vaid saksaaegsete ajakirjade karikatuurid. Kasutades trükivärvina tavalist musta tušši valmistati ligi 500 lendlehte. Kogu eelseisev operatsioon mõeldi hoolikalt läbi: lehed jagati 30-40 kaupa SMV liikmete vahel, kindlaks määrati igaühe liikumistrajektoor ning täpne ajavahemik, mille jooksul tuli töö lõpetada. Pärast seda kätte jäänud eksemplarid tuli ettevaatuse mõttes viivitamatult hävitada.
4. novembril viis SMV kirjeldatud plaani edukalt ellu. Kedagi teolt ei tabatud ja see sisendas julgust. Samal kuupäeval ilmus ajalehes Edasi teadeanne, et 6. novembril kell 11.30 algab Tartu Linnanõukogu (Raekoja) ees rongkäik, mis lõpeb pärgade panemisega Raadi vennaskalmistule. SMV liikme Heiki Vaibla eestvedamisel sündis julge idee Raadi punasõduri ausammas õhku lasta ja nurjata sellega järjekordne kommunistlik propagandaüritus. Mõtet toetasid otsekohe ka teised, sest Vabadussõja mälestusmärkide ja Tartu vangla 1941. a. mõrvaohvrite haudade hävitamine nõukogude võimu poolt oli kõigil selgelt silme ees ning see tekitas viha, leppimatust, protestivaimu.
5. novembri õhtul võtsid H. Vaibla ja T. Jõgiaas otse Tartu 2. Keskkooli peolt sihi kesklinna, et kohtuda seal Riita Vindi, Miia Saviaugu ja Ellen Randeriga. Need kolm 1949. a. sügisel SMV likkmeteks vastu võetud tüdrukut olid eelmisel päeval osa võtnud ka lendlehtede levitamisest ning nüüd otsustati nad kaasata ka Raadi pargi operatsiooni. H. Vaibal oli kaasas K. Piirilt saadud lõhkeaine, detonaator ja süütenöör, ning nõnda varustatult hakati viiekesi jalutama üle Emajõe Raadi suunas. Kohale jõudes asusid tüdrukud pargiteedele valvesse ning H. Vaiba ja T. Jõgiaas lähenesid monumendile. Paika pandi lõhkelaeng ja sigaretist läks süütenöör...
Möödus aasta, enne kui julgeolek SMV olemasolule jälile sai.
Kel huvi, saab lähemalt lugeda: http://www.ra.ee/public/TUNA/Artiklid/2002/4/2002-4-Pearu_Kuusk_lk67-73.pdf
Kokku vangistati liikmeid novembrist 1950 kuni märtsi 1951ni . Kohtu alla anti 36 organisatsiooni kuulunut. Kõigile mõisteti 10 aastat vangilaagrit, välja arvatud Ülo Raidma, Tõnis Jõgiaas ja Karl Piir, kes said 15 aastat, ning Griseldis Abiline, Jüri Mootse, Helju Värnik, kelle karistus oli 5 aastat.
Minu vanaonu Ülo Raidma ja koolinoorte organisatsioon "Sini-Must-Valge"
Järgnevad lõigud pärinevad artiklist: Pearu Kuusk "Punaarmee monumendi plahvatusest ja lendlehtedest Tartus 1949. aastal"
6. novembril 1949 kell 4.oo helistas Tartu Raadi õppemajandi patrorg Sivenkov miilitsasse ja teatas, et Raadi pargi vennashaual asunud monument Suures Isamaasõjas langenud Nõukogude sõduritele on õhku lastud.
Ainult päev varem, 5. novembril oli Tartu kesklinnas suurejooneliselt avatud Lenini monument, eeskuju või edu võis aga olla nakkav. Julgeolekuorganite kahtlustele lisas tublisti alust ka asjaolu, et juba 4. novembri hilisõhtul ja öösel oli Tartus levitatud arvukalt lendlehti, mis kujtasid eesti talumeest kandmas plakatit kirjaga "Elagu meie suur juht ja õpetaja" ning tema selja taga nagaan käes seisvat Stalinit. Nii lendlehtede märkimisväärselt suur hulk, laialdane leviala kui ka klišee ja trükivärvi kasutamine näisid viitavat põrandaaluse organisatsiooni olemasolule. Pärast päev hiljem korda pandud plahvatust Raadil ei saanud selles enam kahtlust olla.
30. aprillil 1950 leiti aga Tartus taas lendlehti, mis sedakorda olid valmistatud täpselt samas tehnikas ja stiilis kui 1949 aastal oktoobripühade ajal levitatud. Pealkirja "Inimsööjad rahuinglitena!" oli jällegi karikatuurselt kujutatud Stalinit. Kuid see polnud veel kõik. 1. mail võisid sarnaseid lendlehti oma uste tagant üles korjata ka Viljandi linna elanikud.
Organisatsioonile Sini-Must-Valge panid 1946 aastal aluse 6 Tartu 6. Keskkooli õpilast: Vello Illist, Karl Piir, Ants Zovo, Tõnis Jõgiaas, Ivar Kurg ja Ülo Raidma. SMV loomise tagasipõhi ja ajendid ei erinenud teiste sõjajärgsete vastupanuorganisatsioonide omadest. Poisid olid oma kooliteed alustanud Eesti Vabariigis, nad olid näinud pealt selle riigi iseseisvuse julma hävitamist, järgnenud repressioone ja stalinlikku terrorit. Vahest veelgi olulisemat osa mängis organisatsiooniloomise juures asjaolu, et kõigi poiste isad olid nõukogude võimu poolt arreteeritud. Eestis oli laialdaselt levinud usk, et Vene okupatsioon on siiski vaid ajutine nähtus ning peagi algab uus sõda lääneliitlaste ja NV vahel. Soov ja lootus konflikti puhkedes taas Eesti vabaduse eest relvaga välja astuda olid ühised nii metsavendadel kui ka põrandaaluste organisatsiooni liikmetel. Seni tuli elus hoida rahvuslikku vaimu ja säilitada võitlustahet.
Juba esimestel koosolekutel pandi paika SMV struktuur, mis konspiratsiooni huvides pidi koosnema 5-6-liikmelistest lülidest, koostati esmane vandetekst ja arutati rinnamärgi kavandite üle. Esimese konkreetse sihina pandi paika organisatsiooni laiendamine ja uute liikmete värbamine, mistõttu otseseid vastupanuaktsioone algul ei kavandatud. 1947. a. kevadel halvenes järsult organisatsiooni juhiks valitud V. Illiste tervis ning 1949. a. suvel ta suri. SMV juhtimise võttis üle K. Piir, kelle arvates oli kätte jõudnud õige aeg konkreetseteks tegudeks. Tähtsaimaks tõukejõuks üleminekul aktiivsemale tegutsemisele sai 1949. a. märtsiküüditamine, tahe vastupanu olemasolust teada anda muutus veelgi tugevamaks. Organisatsiooni liikmeskond oli selleks ajaks tunduvalt laienenud, ka lülide süsteem oli end igati õigustanud, sest kes ja kellele oli juurde tulnud, polnud avalikult teada.
1949. a. oktoobripühadeks otsustati valmistada lendlehed. Hiljem julgeoleku kunstnikkonna jälgedele juhtinud klišee lõikas kõvast tallakummist välja Ülo Raidma, eeskujuks vaid saksaaegsete ajakirjade karikatuurid. Kasutades trükivärvina tavalist musta tušši valmistati ligi 500 lendlehte. Kogu eelseisev operatsioon mõeldi hoolikalt läbi: lehed jagati 30-40 kaupa SMV liikmete vahel, kindlaks määrati igaühe liikumistrajektoor ning täpne ajavahemik, mille jooksul tuli töö lõpetada. Pärast seda kätte jäänud eksemplarid tuli ettevaatuse mõttes viivitamatult hävitada.
4. novembril viis SMV kirjeldatud plaani edukalt ellu. Kedagi teolt ei tabatud ja see sisendas julgust. Samal kuupäeval ilmus ajalehes Edasi teadeanne, et 6. novembril kell 11.30 algab Tartu Linnanõukogu (Raekoja) ees rongkäik, mis lõpeb pärgade panemisega Raadi vennaskalmistule. SMV liikme Heiki Vaibla eestvedamisel sündis julge idee Raadi punasõduri ausammas õhku lasta ja nurjata sellega järjekordne kommunistlik propagandaüritus. Mõtet toetasid otsekohe ka teised, sest Vabadussõja mälestusmärkide ja Tartu vangla 1941. a. mõrvaohvrite haudade hävitamine nõukogude võimu poolt oli kõigil selgelt silme ees ning see tekitas viha, leppimatust, protestivaimu.
5. novembri õhtul võtsid H. Vaibla ja T. Jõgiaas otse Tartu 2. Keskkooli peolt sihi kesklinna, et kohtuda seal Riita Vindi, Miia Saviaugu ja Ellen Randeriga. Need kolm 1949. a. sügisel SMV likkmeteks vastu võetud tüdrukut olid eelmisel päeval osa võtnud ka lendlehtede levitamisest ning nüüd otsustati nad kaasata ka Raadi pargi operatsiooni. H. Vaibal oli kaasas K. Piirilt saadud lõhkeaine, detonaator ja süütenöör, ning nõnda varustatult hakati viiekesi jalutama üle Emajõe Raadi suunas. Kohale jõudes asusid tüdrukud pargiteedele valvesse ning H. Vaiba ja T. Jõgiaas lähenesid monumendile. Paika pandi lõhkelaeng ja sigaretist läks süütenöör...
Möödus aasta, enne kui julgeolek SMV olemasolule jälile sai.
Kel huvi, saab lähemalt lugeda: http://www.ra.ee/public/TUNA/Artiklid/2002/4/2002-4-Pearu_Kuusk_lk67-73.pdf
Kokku vangistati liikmeid novembrist 1950 kuni märtsi 1951ni . Kohtu alla anti 36 organisatsiooni kuulunut. Kõigile mõisteti 10 aastat vangilaagrit, välja arvatud Ülo Raidma, Tõnis Jõgiaas ja Karl Piir, kes said 15 aastat, ning Griseldis Abiline, Jüri Mootse, Helju Värnik, kelle karistus oli 5 aastat.
Pilt lehelt: http://www.muis.ee/portaal/museaalview/368254
Pildil: Represseeritud eestlased on jõudnud Siberi vangistusest tagasi Eestisse. Tartu raudteejaam, 1956. Vasakult: Heiki Vaibla, Karl Piir, Aime Teska (Espenberg), Jüri Mootse, Riita Vint (Sarv), Ellen Rander (Kelder), Ülo Raidma, Virve Ojamäe (Krist), Rein Liik, Ilmar Madisson, Ivar Kurg.
Lisaks soovitan külastada Tartu KGB kongide muuseumi ja ka lugeda: http://www.ohtuleht.ee/113116
Tellimine:
Postitused (Atom)