Heegeldused

Vahepeal mõned kiired heegeldused (heegeldada ma armastan). Enesetunne pisut kehva, eks kevadised tuuled on väheke kallale kippunud, seega nautige pilte!

Esimesed seemned on ka juba tärganud, nii et kevad on kohal (hoolimata täna hommikul sadanud lumest).

Isetegijate kokkusaamine

Tere taas!

Ühel kaunil pühapäeval kohtusid Tartu isetegijad Ülenurmel, kus toimus tavapärane kokkusaamine. Olgem täpsed - kellele tavapärane, kellele eriline. :P Mulle see viimane, sest ausalt öeldes, ma isegi ei mäleta enam, millal ma viimati mõnel IT kokkusaamisel käisin... Kuid seekord tuli õpetama Viki ja no mitte kuidagi ei saa ju siis minemata jätta. Seda enam, et ma juba ammu olen tahtnud neid tema vahvaid karpe teha.

Enne kohalejõudmist (tegelikult juba paar päeva varem) oli kerge ärevus sees, sest kohaletulijate nimekirja lugedes võttis ikka jala värisema. :D Nii palju võõraid nimesid, no täpne olles, nimed olid ikka tuttavad, aga nägusid kartsin, et ei tea mitte. Õnneks läks hästi ja sisse astudes paistis juba kaugelt Sapsi oma kohvitassiga (nagu vanasti icj7) ja sealsamas ka Noor Perenaine, nii et ärevus vahetus rahuloluga. :)

Karbi tegemine oli äärmiselt tore, sest õpetaja Viki oli põhjalik ja alati olemas, igale küsimusele tuli kiirelt vastus. Mina ei teinud standartmõõtudes karpi, vaid tegin väiksema. Eesmärgiga sinna mõni kaunis ehe pakendada. :) Kaunistamisel teadsin juba ette, et tahan karpi katta kangaga, seega olin ka kanga kaasa võtnud. Saan julgelt öelda, et jäin rahule, karp sai täpselt selline nagu soovisin. :)

Ja siin ka pildid:

Järgmiste tegemisteni!

Heily

Koolikatsed

Siiani on mind igasugused arutelud koolikatsete üle täitsa külmaks jätnud. Seda enam, et meie piirkonnakool on täitsa hea kool ehk siis Mart Reiniku Kool. Kuid paar päeva tagasi tuli mu keskmine laps ehk 7-aastane Piiga lasteaiast ja teatas, et tema tahab minna Miina Härmasse katsetele.
No eks selle soovi põhjustas kindlasti see, et tema parim sõbranna läheb ka sinna katsetele ning ta tahaks väga sõbrannaga samasse kooli minna. Nüüd mina istun ja mõtlen, et mida teha... Akadeemiliste oskuste kohapealt võiks ju minna ja proovida, aga samas kahtlen mina Piiga sotsiaalses valmisolekus, sest on ta meil selline õrnake ja kergesti iga asja hinge võttev. Ei ole mul seda tunnet, et ta oleks sellise kooli jaoks valmis (iial ei või ju teada, äkki saabki sisse). Sellest saab ta muidugi aru, et ta ei pruugi sinna saada ja sõbranna saab (või ka vastupidi), sest sellel teemal me juba vestlesime ning seda ei pea ta probleemiks.
Nüüd ma siin mõtlen: kas minna lapse sooviga kaasa ja käia temaga seal katsetel või ikka veenda ta ümber, et pole mõtet minna, parem ju ikka suure õega ühte kooli minna?

7-kuune pisipoja

Mida poja 7-kuuselt oskab?

Magab tavaliselt 2-3 korda päevas, ühe korra õues vankris ja see on ka kõige pikem uneaeg (kolm-neli tundi). Tubased uinakud kestavad tavaliselt tund (või kaks). Ööunne läheb viimasel ajal kell 21.00. Paha emme enam öösel süüa ei anna ja kui ikka vigin peale tuleb, siis saab natuke vett. Varahommikul (viie-kuue ajal) sööb poja pudelitäie RPA-d ja siis magab üldjuhul kuskil üheksani.

Sööb poja varahommikul ja enne magamajäämist pudelitäie piima. Muul ajal käib selle piimajoomisega suur sõda, ei taha poja piima, no mis teha... Õnneks enne esimest päevast uinakut on ka nõus umbes pool pudelit jooma. Hommikusöögiks on puder moosiga ja kõrvale mahl (porgandi- ja ploomimahlad on vaieldamatud lemmikud). Lõunaks on imiku purgitoit, oleme erinevaid proovinud ja kõik sobivad. Kõrvale joob tassist piima (just-just, tassist joomine on täitsa hästi selge, natuke vahepeal läheb mööda ka, aga suurem osa ikka ilusasti kõhtu). Õhtuti oleme katsetanud sama toitu, mis meie enda toidulaual (teinekord tuleb küll veidi pojale kohandada, no nt enne poja osa ära võtta, kui vürtse lisame jne, aga see pole probleem). Aeg on näidanud, et need toidud maitsevad kõige paremini.
Kui keegi pereliikmetest midagi sööb, siis on poja kohe näljasena platsis ja nõuab oma osa. Kui ei anta, tuleb eriti solvunud nägu ja hääl. Päris õhtul sööbki poja veel mingisugust puuviljapüreed või siis natuke oleme ka jogurtit proovinud.

Oskustest ka. Istuma minek on selge ja nüüd õnneks ka istumast ära tulek. Ise istub poja juba suhteliselt kindlalt, selg on ilusasti sirge ka. Roomamine läheb ludinal ja käputamist kasutatakse ka aina rohkem, varsti tuleb see juba jooksusammul. Nüüd on nii, et kui häda käes, tullakse vuta-vuta emme juurde (ise häälitsedes "emm-emm-emm...") ja aetakse ennast emme najal püsti. Püsti püüab poja ennast tõmmata ka voodinajal, aga see veel eriti ei õnnestu (nii kui selle jutu ära kirjutasin, õnnestu sesimest korda).

Hambaid ootasime kohe pikalt juba ja nüüd on nad kohal. Üle-eile pistis esimene oma ninakese välja ja täna tundsin, et teine on ka otsapidi väljas. :)

15 päeva jõuludeni...

Muudkui lähenevad... Polegi enam palju jäänud, kuid maa ikka roheline...

Eile meisterdasime veel veidi pisikese Piigaga. Tal ju vaja lasteaeda midagi näitusele viia. Õnneks tuli idee seekord lausa koju kätte, st Postimehes õpetas tegema kommi(kuuse)puud, mida kõigele lisaks saab kasutada ka küünlaalusena. Meie natuke mugandasime, st kommid kinnitasime kuumaliimipüstoliga.

Lisaks tegime traditsioonilist lõhnapommi. :D Võtsime apelsini, Piiga torkas nelkidest peale mustri ning emme aitas paela kaunistuseks peale siduda. Soovitan kõigil teha, sest valmistada taas imelihne, samas lõhn on lummav.