Õhtusöögiliste suvepäevad vol 2 :)

Hommik. Plaan oli ärgata kell seitse, vähemalt nii ütles Kristi. Noh, ma nii positiivne ei olnud, arvestades seda, et magama saime alles kell neli hommikul. Kristi küll pahandas meiega, et mida te lärmate, kohe tulevad naabrid ja tõstavad ta korterist välja... Seda, et see ilmselt nii poleks olnud, saime aru hommikul, kui ärkasime jubeda tümaka peale ehk et meie naer polnud pooltki võrreldav selle jubeda tümpsuga, mis varahommikust saati kõrvu toksis. Aga tagasi ärkamise juurde! Mina ärkasin nõude kolina ja ukse paukumise peale, seega sain aru, et keegi juba toimetab. Ja nii oligi, Kristi ja Maiki olid juba hoos!!!

Nüüd ei olnud enam muud teha, kui ka teised üles ajada ja koos hommikujooksule minna. Mis te arvate, kas nad tulid minuga jooksma? Õige, mitte üks ei tulnud! Ma olin nii pettunud... No jah, Reelika ja Eveliis küll poetasid moka otsast, et no lähme siis, aga kes see enam täis kõhuga joosta jõuab. Ah ja, hommikusöögiks pakkus Kristi imehead omletti peekoniga. Nämma!!!

Kõhud täis, asjad pakitud, algas tee metsa poole. Ah jaa, Kaija läks kaduma, no mees tuli järgi ja viis ta ära, öeldes, et aitab küll sellest naljast, naise koht on kodus (see on muidugi nali, meil on kõigil ikka päris normaalsed mehed). :D Teekond algas välismaal käimisega, kuigi tõele au andes peab ütlema, et välismaal käisid siiski vaid Heidi ja Reelika. :D

Autor: Eveliis

Väike peatus Lüllemäel, kui 180ga kihutades liitus meiega ka Marian. Edasi läks tee metsa. Päris metsa. Ma polnud kindel, et ma sealt pärast välja oskan sõita.  Aga välja jõudsime imelisse kohta. Soovitan soojalt Eveliisi blogist pilte vaadata. Imekaunis koht!!!! Tegime väikse matka ümbruskonnas, püüdsime röövpüüdjaid :D ja olime muidu toredad. Ilm oli nii super, et võtsime lausa päikest! Vahepeal sõime ära ka kaasa tehtud soolase ja magusa piruka! Minu tehtud! Ja kiita said need ka, nii et võib teinekordki teha!!!

Õhtusöögiks olid planeeritud erinevad vardad grillimiseks! Ohtralt köögivilju ja veidi kana- ja sealiha, imemaitsvad! Minu lemmikuks olid seened, aga kiideti ka spargelkapsast ja tomatit! Kõrvale ka lihtne toorsalat ja fooliumis küpsetatud kartulid (mis olid samuti meeletult head). Positiivne oli see, et saala me unustasime maha, seega kogu toit ilma soolata!

Autor: Eveliis

Kui kõht sai täis, siis lahkusid meie matkalt kõige nõrgemad. :) No nad rääkisid küll midagi lapsest ja väsinud vanaemast, aga no teadagi, tegelikult kartsid ilveseid ja karusid, kelledest Kristi meile ohtralt lugusid pajatas. Ilmselt jäi kõigile meelde tarkusetera, mida teha metsloomaga kohtudes: "Looda, et ta kaotab huvi!" Ühesõnaga, kell oli pool kaheksa, uni oli meeletu, aga mõtlesime, et venitame ikka üheksani välja, et natuke vara veel magama minna. See oli vale otsus (ütlen etteruttavalt)!

Väljas hakkas hämarduma, kui äkki kuulsime, et keegi krabistab... Silme eest käisid läbi karud ja ilvesed ja rebased ja muud murdjad. Õnneks oli meie seas julge Maiki, kes pani telefonis taskulambi tööle (sest taskulambid olid ju telgis ja krabin tuli ka telgi juurest) ja asus luurele! Ja seda kisa, Maiki oli sajaga laua peal ja meil oli täiesti selge, et nüüd ongi murdjad kohal. Meeles oli see, et puu otsa pole mõtet ronida, sest karu ronib kiiremini... Igaüks otsis silmadega paaniliselt varjupaika, kui Maiki sosistas: "Hiir" ja näitas käega, KUI suur see hiir oli! No jah, tegelikult oli armas väike karihiir, kes oli prügikasti roninud meie jääke sööma. *

No õnneks oli nüüd jälle elu ilusam ja otsustasime lõkke teha. Oi seal oli soe ja mõnus, kuni midagi raksatas metsas. No nüüd on küll karu, olime veendunud! Siiski mitte, ainult üks mees väljus metsast, vedades järel langetatud puud... Hmm, õnneks me kirvest ei näinud... Istusime mõnusalt lõkke ümber soojas, kui ma taipasin, et meie seljad on ju puha kaitseta ja igaüks saab selja tagant ligi hiilida. Väljas oli juba väga pime!!! Tekkis tahtmine telgid kokku pakkida ja lahkuda. Ilmselt me oleks seda ka teinud, aga päeval ära joodud paar siidrit ei lasknud siiski mitte ühelgi rooli minna. Sisemine veendumus, et paar väikest pudelit on selleks ajaks haihtunud, ei olnud nii kindel, et keegi oleks julgenud sõita! Otsustasime riskida metsa jäämisega! Ja pealegi asus vapper Maiki meie seljataguseid kaitsma!

Pool üks öösel otsustasime telkidesse pugeda! Uinumise taustaks kõlas hiirekese krõbin. Ta ju üritas seda kartulit fooliumist välja saada, mille Reelika ära viskas! Linnud laulsid, metsa-alune praksus, mina jäin magama!

Oli ilus ja meeldejääv puhkus! Järgmisel suvel uuesti! :)
_________________

* väikeste liialdustega nagu kombeks. ;)