Mida suvel kindlasti teha?

Igal sügisel oleme mõelnud, et mida me siis sellel suvel nii erilist ka tegime. Sellel aastal mõtlesin, et panen kohe kirja need asjad, mis kuuluvad ühe suve juurde ehk mida peaks suvel kindlasti tegema. Uuel nädalal saame juba tegudele asuda, sest siis algab puhkus! :)

1. Lähme kalale
2. Vaatame päiksetõusu
3. Lähme telkima - tehtud!
4. Külastame mõnda uut kohta Eestis (kus pole veel käinud) - tehtud!
5. Lähme seenele - tehtud!
6. Küpsetame lõkkes kartuleid
7. Väike välisreis - tehtud!
8. Ujuma tuleks ka minna
9. Televiisori-vaba päev tervele perele
10. Lähme laadale - tehtud!
11. Kui vihma sajab, minna välja nautima (oi, mulle see väiksena meeldis) - tehtud!
12. Piknik - tehtud!
13. Ehitame liivalossi
14. Veesõda! - tehtud!
15. Mõni vabaõhuetendus tuleks ka ära vaadata
16. Kuulame vihmasabinat katusel - tehtud!
17. Sööme väljas (ja ikka päris nõudega ja ilusasti kaetud lauaga)

Mida veel? Mis kuuluvad teie suve juurde? Just need väiksed rõõmsad pisiasjad.

Lasteaiaõpetajale õpetaja palk!!!

Eesti Lasteaednike liit esitab 15.06.2015 pöördumise Riigikogule
18. – 29. mail toimub lasteasutustes toetusallkirjade kogumine

Kutsume kõiki pöördumist toetama

Avalikud allkirjade kogumise/üleandmise aktsioonid toimuvad

Tartus, 8. juunil kell 11.00 Raekoja platsil
Põltsamaal, 9. juunil kell 10.30 Carl Schmidti Maja parklas
Paides, 10. juunil kell 11.00 Paide Keskväljakul
Viljandis, 11. juunil kell 11.00 Spordihoone esisel platsil
Pärnus, 12. juunil kell 14.00 SEB esisel platsil
Tallinnas, 15. juunil kell 11.00 Toompeal

Kogutud allkirjad Tartust Tallinna viib õpetajate esindus jalgratastel

**********

Eesti Lasteaednike liidu kollektiivne pöördumine Riigikogule 

Eesmärk: kõigile alushariduse pedagoogidele on kehtestatud vastavalt atesteerimise tulemustele ühtne riiklik õpetaja töötasu alammäär, mis on rahastatud sarnaselt kooli pedagoogidega.

Meie, allakirjutanud, teeme Riigikogule ettepaneku:

•  kehtestada kõigile lasteaiaõpetajatele põhikooli ja gümnaasiumi õpetajatega võrdne riiklik töötasu alammäär üle Eesti; 
• sätestada koolieelsete lasteasutuste rahastamine sarnaselt munitsipaalkoolide rahastamisega; 
• muuta koolieelse lasteasutuse seadust ning viia sellesse põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse §-ga 76 ja §-ga 82 sarnased sätted. 

Sätestada koolieelse lasteasutuse seaduse § 27 (1), (2) ja (5) järgmiselt:
§ 27. Rahastamine
(1)Koolieelse lasteasutuse eelarve tulud moodustuvad eraldistest riigi-ja valla või linnaeelarvest, laekumistest eraõiguslikelt juriidilistelt isikutelt, vanemate poolt kaetavast osast, annetustest ning lasteasutuse põhimääruses sätestatud lasteasutuse õppekavavälisest tegevusest saadud tuludest.
(2) Koolieelse lasteasutuse kulud katab lasteasutuse pidaja. Lähtudes koolieelse lasteasutuse laste või laste rühmade arvust, määratakse kooskõlas riigieelarve seadusega igal aastal riigieelarvest toetus valdadele ja linnadele koolieelsete lasteasutuste õpetajate, direktorite ja õppealajuhatajate töötasu ning täiendkoolitusega seotud kulude katmiseks.
(5) Õpetaja töötasu alammäär
(1) Õpetajate töötasu alammäära lepivad kollektiivlepingu seaduses sätestatud tingimustel ja korras kokku:
1) tööandjate esindajatena valdkonna eest vastutav minister ja üleriigiliste kohaliku omavalitsuse üksuste liitude volitatud esindajad või kohaliku omavalitsuse üksuste ja erakoole pidavate eraõiguslike juriidiliste isikute volitatud esindajad ning
 2) töötajate esindajana õpetajate registreeritud ühenduste volitatud esindajad. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kokkuleppe alusel kehtestab Vabariigi Valitsus õpetaja töötasu alammäära määrusega.
(3) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kokkulepet ei saavutata, kehtestab õpetaja töötasu alammäära Vabariigi Valitsus käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud määrusega.

Põhjendus 

Meie, allakirjutanud ei ole rahul olukorraga, kus ühesugust tööd tegevate ning samadele kvalifikatsiooninõuetele (lasteasutuse õpetaja kvalifikatsiooninõuded on kõrgharidus ja pedagoogilised kompetentsid) vastavate lasteaiaõpetajate töötasu on olulisel määral erinev, olenevalt kohalikust omavalitsusest. Seega sõltub palga suurus peamiselt inimese elu- ja töökohast ning kohaliku omavalitsuse otsusest, mitte õpetaja kvalifikatsioonist, töökogemusest, tööpanusest või töö kvaliteedist. See on õpetajatööd tegevate isikute ebavõrdne kohtlemine.
Eesti Vabariigi põhiseaduse § 12 lõige 1 näeb ette, et kõik on seaduse ees võrdsed. Kedagi ei tohi diskrimineerida rahvuse, rassi, nahavärvuse, soo, keele, päritolu, usutunnistuse, poliitiliste või muude veendumuste, samuti varalise ja sotsiaalse seisundi või muude asjaolude tõttu. Antud juhul tuleneb ebavõrdne kohtlemine õpetaja töökohaks oleva koolieelse lasteasutuse asukohast, mis on „muuks asjaoluks“ põhiseaduse § 12 lõike 1 tähenduses.
Töötasu (sh. töötasu alammäära) erinevused ametiala piires sarnast tööd tegevate inimeste vahel on kasvanud väga suureks. Ühe kuu keskmise palga suurus lasteaiaõpetajatel on www.riigiraha.fin.ee andmetel erinevates kohalikes omavalitsustes 424 eurost kuni 1200 euroni. Vahe võib seega olla pea kolmekordne. Samas ei võimalda praegused seadused kehtestada koolieelsete lasteasutuste õpetajatele töötasu alammäära riiklikult.
Kohalike omavalitsuste suurus, võimekus ja majanduslik olukord on erinev. Sellest tulenevalt on erinev ka nende võimekus maksta konkurentsivõimelist töötasu lasteaiaõpetajatele.

Meie, allakirjutanud, tunnustame riikliku töötasu alamäära tagamist kooliõpetajatele, kuid ei ole rahul olukorraga, et riiklikku töötasu alammäära ei ole tagatud lasteaiaõpetajatele. Nii kooli- kui ka lasteaiaõpetajate kvalifikatsiooninõuded on kehtestatud haridus- ja teadusministri määrusega ja on ühtsed riigis tervikuna. Nii kooli- kui ka lasteaiaõpetajad töötavad riigi kehtestatud õppekavade alusel. Tööd aga tasustatakse erinevatel alustel.
Eesti Vabariigi haridusseaduse § 2 lõige 5 ütleb: „Haridusel on järgmised tasemed: 1) alusharidus; 2) põhiharidus (hariduse I tase); 3) keskharidus (hariduse II tase); 4) kõrgharidus (hariduse III tase). “ Sama seaduse § 14 sätestab: „Alusharidus on teadmiste, oskuste, vilumuste ja käitumisnormide kogum, mis loob eeldused edukaks edasijõudmiseks igapäevaelus ja koolis. “Eesti elukestva õppe strateegias 2020“ on määratletud, kes on õpetaja: „ Õpetajana peetakse silmas kõiki, kes juhivad õppeprotsessi ja kujundavad õpikeskkonda lasteaedades, üldhariduskoolides, kutsekoolides, kõrgkoolides, huvikoolides, vabahariduslikes koolituskeskustes, täiendõppes, avatud noortekeskustes, muuseumides jt. kultuuriasutustes.“ Lasteaia –ja kooliõpetaja ülesanded ongi väga sarnased, töö sisu erineb ainult haridusastmete lõikes.
Koolieelse lasteasutuse seaduse § 22 lõigete 2 ja 3 järgi loovad pedagoogid tingimused laste kasvamiseks ja arenemiseks vastastikusel lugupidamisel ning üksteisemõistmisel laste ja nende vanematega, samuti hoolitsevad laste elu ja tervise eest lasteasutuses; pedagoogid on kohustatud nõustama lasteasutuses käivate laste vanemaid ja teeninduspiirkonnas elavate lasteasutuses mittekäivate laste vanemaid nende soovil õppe- ja kasvatusküsimustes. Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 75 lõike 2 kohaselt on õpetaja põhiülesanne toetada iga õpilase arengut ning aidata õpilasel kujundada huvi- ja võimetekohast õpiteed. Kõigi õpetajate kohustus on toetada parimal moel iga lapse/õpilase arengut, samuti täiendada ametialaselt oma kutseoskusi ja olla kursis haridusuuendustega.
Lasteaiaõpetaja töö muudab eriti pingeliseks talle seaduses selgesõnaliselt sätestatud kohustus ja vastutus hoolitseda laste elu ja tervise eest. Kooliõpetajal ei ole seaduses otsesõnu sätestatud kohustust hoolitseda laste elu ja tervise eest (selline kohustus on põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 44 järgi koolil). Lasteaiaõpetaja vastutuse määr on suurem kuid töötasu oluliselt väiksem. Sellele tuginedes ootab lasteaiaõpetaja oma töö väärtustamist sarnaselt kooliõpetajatega, kuid kahjuks riik praegu lasteaiaõpetajat õpetajana ei väärtusta.
Kooliõpetajate töötasu alammääras lepivad põhikooli-ja gümnaasiumiseaduse § 76 kohaselt „kollektiivlepingu seaduses sätestatud tingimustel ja korras kokku: […] tööandjate esindajatena valdkonna eest vastutav minister ja üleriigiliste kohaliku omavalitsuse üksuste liitude volitatud esindajad või kohaliku omavalitsuse üksuste ja erakoole pidavate eraõiguslike juriidiliste isikute volitatud esindajad ning […] töötajate esindajana õpetajate registreeritud ühenduste volitatud esindajad” ning selle kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.

Koolieelse lasteasutuse seaduse § 27 lõike 1 alusel toimub lasteasutuse rahastamine lisaks annetustele ja vanemate poolt kaetavale osale riigieelarve ja valla- või linnaeelarve vahenditest. Lasteasutuse õpetaja palga alammääras lepivad vastavalt koolieelse lasteasutuse seaduse § 27 lõikele 5 kokku kohalike omavalitsusüksuste esindajad ja lasteasutuste õpetajate esindajad. Lasteaiaõpetajatele palga maksmine on hetkel kohaliku omavalitsuse üksuste ülesanne, milles riik ei osale. Teistmoodi on lahendatud kooliõpetajatele palga maksmine, mis on riigi kohustus.
Kuid seadus näeb siiski ette ka lasteaiaõpetajate palkade maksmise toetamise võimaluse. Koolieelse lasteasutuse seaduse § 27 lg 11 : „Riigieelarves nähakse võimaluse korral ette toetus kohaliku omavalitsuse üksustele lasteasutuste kohtade loomiseks ja renoveerimiseks, lasteasutuste õpikeskkonna arendamiseks ja lasteasutuste õpetajate palgavahenditeks tingimusel, et kohaliku omavalitsuse üksus lisab riigieelarvest eraldatavale toetusele täiendavalt valla- või linnaeelarve vahendid […].“ Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lg 2. alusel võidakse ette näha koolieelsete lasteasutuste teatud kulude katmist kas riigieelarvest või muudest allikatest.

Munitsipaallasteaedade tegevuse korraldamine on kohustuslik omavalitsuslik ülesanne. Siiski on tegemist valdkonnaga, kus riik peaks kohalikke omavalitsusi toetama. Riigikohus on kohtuasjas nr 3- 4-1-8-09 tehtud otsuses rõhutanud järgmist: „PS § 154 lõikest 1 tulenevat õigust ja kohustust otsustada ning korraldada seaduse alusel iseseisvalt kõiki kohaliku elu küsimusi, sealhulgas otsustada, kuidas kulutada kohaliku elu küsimuste lahendamiseks eraldatud raha, on omavalitsusüksusel võimalik järgida üksnes juhul, kui tal on selleks piisavalt raha. Seetõttu eeldab PS § 154 lõikes 1 sätestatud enesekorraldusõigus juba olemuslikult, et omavalitsusüksustele oleks tagatud õigus piisavatele rahalistele vahenditele omavalitsuslike ülesannete täitmiseks. Seejuures peab kõnealuse õiguse kohaselt olema tagatud nii seadusest tulenevate kui ka muude, seadusega sätestamata omavalitsuslike ülesannete piisav rahastatus.“ (punkt 55). Ning: „Samuti peab omavalitsuslike ülesannete rahastamissüsteem olema piisavalt mitmekülgne ja paindlik, arvestamaks nende ülesannete täitmiseks tarvilike kulutuste tegelikku muutumist. Väiksemate rahaliste vahenditega omavalitsusüksuste kaitseks tuleb rakendada rahalise ühtlustamise mehhanisme või analoogilisi meetmeid, et tasandada potentsiaalsete tuluallikate ja kulutuste ebaühtlast jagunemist omavalitsusüksuste vahel. Omavalitsusüksused tuleb kaasata rahastamissüsteemi puudutavate otsuste tegemisse. Kui võimalik, ei peaks omavalitsusüksustele eraldatavaid vahendeid siduma konkreetsete projektide finantseerimisega, et säilitada nende võimalikult suur iseseisvus ülesannete täitmisel.“ (punkt 56).

Kokkuvõttes johtuvad ülal kirjeldatud olukorrast alushariduse vallas tõsised probleemid. 

• Töölt on lahkunud ja lahkumas erialase haridusega kogenud spetsialistid. 
• Jätkuvalt on keeruline leida erialase ettevalmistusega lasteaiaõpetajaid, muusika-ja liikumisõpetajaid, logopeede, eripedagooge, tugispetsialiste, eri –ja sobitusrühmade õpetajaid. 
• Suur hulk pensioniikka jõudvaid või juba pensionil olevaid ja veel töötavaid õpetajaid jääb lähiajal vanaduspensionile. 
• Noored erialase kõrgharidusega inimesed praeguse palgaga tööle ei tule. 
• Suure palgalõhe tõttu erinevates kohalikes omavalitsustes lahkuvad õpetajad tööle piirkondadesse, kus makstakse suuremat töötasu. 
• Suur palgalõhe kasvab üle pensionilõheks. 

Kui kohalikud omavalitsused ei suuda leida oma lasteaedadesse kvalifitseeritud personali ja olude sunnil võetakse üha enam tööle erialase hariduseta töötajaid, ei pruugi kvaliteetse alushariduse tagamine osutuda enam võimalikuks. Samas on selle kättesaadavus lastega peredele atraktiivsete elutingimuste loomisel väga oluline.

Kuidas pöördumises esitatud ettepanek olukorda parandab 

Üksmeel valitseb selles, et kõigile lastele on vaja võimaldada vanemate soovil koht koolieelses lasteasutuses või kuni kolmeaastastele koht vanemate nõusolekul lastehoius. Koht lasteaias või lastehoius on oluline kuid siiski ainult poolik lahendus. Määrava tähtsusega on inimesed kes lasteasutustes töötavad. Nemad loovad ja kujundavad nii füüsilise kui vaimse keskkonna. Vaja on leida ka vahendid, et erialase ettevalmistusega inimesi tööl hoida ja parimaid tööle kutsuda. Nõuded neile, kellest võib kestva koolituse ja praktika tulemusena kujuneda hea õpetaja, on väga kõrged: teatud akadeemilise võimekuse tase, suhtlemisoskus, inimlikkus, võime taluda kestvat vaimset pingutust, soov pidevalt areneda ja õppida. Samas on pedagoogiamet loominguline töö.

Kvaliteetse õpikeskkonna suudavad luua vaid end turvaliselt ja enesekindlalt tundvad, oma töötasuga endale ja oma perele väärikat toimetulekut võimaldavad inimesed. Õpetajate ja täiskasvanute töötingimustest, enesetundest ja rahulolust sõltub laste heaolu.

Lasteaednike Liit usub, et kui pöördumises esitatavad ettepanekud seadusteks vormistada, paraneb olukord tuntavalt 

• Erialase ettevalmistusega, kogenud, lastega tööd armastavad ja oma tööst lugupidavad õpetajad ei lahku enam töölt. 
• Eestis tasakaalustub lasteaiaõpetaja kutse olulisus. 
• Lasteaiaõpetajaks sobivaid inimesi hakkab konkureerima sellesse ametisse rohkem. 
• Meie ettepaneku elluviimine loob tingimused, et lasteaiaõpetaja elukutse valivad inimesed, kellel on selleks tööks vajalikud eeldused. 
• Väärikas palk kõikjal Eestis loob konkurentsi, tekitab õpetajas vajaduse end rohkem arendada ning tõstab tema eneseväärikust. 
• Õpetajad, kellele õpetajatöö on kutsumus, jäävad tööle lasteaeda. 
• Konkurentsivõimeline palk on ka meesõpetajate lasteaeda tööletuleku eelduseks (lasteaiarühmades on poisse enamasti rohkem kui tüdrukuid). 
• Riigivõimu õiged realistlikud hariduspoliitilised eesmärgid ja otsused tagavad pedagoogitöö väärtustamise. 
• Õiglaselt tasustatud inimese eneseväärikus on märgatavalt kõrgem, sellel on vahetu suhtlemise kaudu positiivne mõju lapsele. 
• Lastel on parem lapsepõlv. Nad kasvavad turvalises, loovas ja emotsionaalselt toetavas ja tervislikus keskkonnas. 
• Lastel on sotsiaalsed oskused enda ja teistega toimetulekuks, valmisolek õppimiseks. 
• Motiveeritud õpetaja, kes tunneb, et tema tööd väärtustatakse, on valmis oma töösse rohkem panustama, teeb oma tööd rõõmsalt ja pühendunumalt, millest võidavad kõik lapsed. 

Kontaktisik:
Liili Pille
ELAL juhatuse esimees
lasteaednikeliit@gmail.com
53094555

Kaks suurt, üks keskmine ja kaks väikest Pühajärvel

Kas perepaketid on mõeldud vaid kahele täiskasvanule ja kahele lapsele? 

Laste tungival nõudmisel (kõik teised sõbrad on ju spa-s käinud, ainult nemad ei ole), otsustasime ka meie veeta ühe nädalavahetuse perega spa-s. Koha leidmine oli natuke keerukas, sest oleme ebatraditsiooniline pere ja ei vasta peremudelile 2+2. Oleme hoopis tehe 2+3 ehk kaks täiskasvanud ja kolm täiesti erinevas vanuses last.

Õnneks leidsime sõbra soovitusel Pühajärve Spa ja Puhkekeskust. Esimeseks katsetuseks tundus Hotelliveebi perepakett täitsa põnev olevat. Kuigi pean tunnistama, et ma ei kujutanud hästi ette, et mida teeb 3-aastane soolakambris või bowlingus? Ja kas tõesti saab üks pakett pakkuda midagi nii täiskasvanuile, 15-aastasele, 10-aastasele ja 3-aastasele? Broneerisime mehega endale lisaks ka hoolitsused. Teismelisele neiule ei osanud esimese hooga midagi valida, aga õnneks olid sealsed töötajad abiks ja talle sai kirja põnev laavakivi massaaž.

Edasi loe hotelliveebi blogist.

Kineetiline liiv

Tahtsin teiega täna rääkida kineetlisest liivast. Ma usun, et suurem osa lapsevanematest on selle liivaga kokku puutunud, sest juba mõnda aega on see laste seal täielik hitt-toode. Minu lapsed ka mängivad sellega, nii kolmene kui ka kümnene. Kodus kasutataksegi liiva peamiselt niisama mängimiseks, no nagu liivakastiski. Näiteks väike poiss sõidab autoga, ehitab losse jne. Arvestades, et väikese lapse motoorika areng on stiimuliks vaimsele arengule, siis on see üks hea materjal, mida väikeste sõrmede vahel mudida. (Edasi võiks muidugi liikuda ka natuke raskemeta materjalideni, nt plastiliin, soolatainas jne jne, et sõrmekesed ikka tööd saaksid ja areneksid)

Aga täna ma tahtsin rääkida lisaks sellest, kuidas mina lasteaias liiva enda kasuks tööle panen. Selleks on väga palju erinevaid võimalusi.

• Kõigepealt tuleb tunnistada, et liivaga mängimine aitab väga hästi rahuneda. Soovitan proovida, sest olen ka ise läinud liiva "mudima", kui kerge ärritus tahab peale tulla. Nii et mina kasutangi liiva päris palju selleks, et mõned aktiivsemad ja tormakamad lapsed natuke nö maha rahustada. Laps ei tunne seda karistusena, nii nagu paneb tundma nn "paha-lapse-tool", kus laps istub üksi igavledes ja halvimal juhul näitavad teised ka näpuga (see tool mulle üldse ei sümpatiseeri, aga sellest juba mõni teine kord).
• Liiva saab edukalt kasutada ka õppimiseks. Kõige lihtsam võimalus on teha liivast tähti. Tähti saab liivast voolida, tähti saab sõrmega (vm vahendiga) liiva peale kirjutada, tähti saab tähevormidega välja lõigata jne. Lisaks saab tehtud tähtedest sõnu moodustada ja veel palju muud.

• Matemaatika jaoks on liiv ideaalne abivahend. Sarnaselt tähtedega saame teha numbreid. Lisaks saab voolida erinevaid ruumilisi kujundeid, sellega ka aidates lapsel tunnetada, mis tähendab ruumiline. Liiva saab väga edukalt kasutada asja osadeks jaotamise õppimisel (lastele väga meeldib liivast torte ja pizzasid küpsetada, mul tasub vaid paluda tordist üks veerand söömiseks ja juba ongi jälle midagi õpitud). Keegi ei keela liivaga arvutamist jne jne. Fantaasial pole siinkohal piire.

• Eilsel oma lapse kooli hoolekogu koosolekul sain veel ühe idee. Liiva saab edukalt ka kasutada pinnavormide ja maastike õpetamiseks. Ühesõnaga kaetud on ka valdkond mina ja keskkond, tuleb ainult olla loov.
• No ja viimaseks muidugi ju ka kunstiõpetus, lapsed loovad uhkeid taieseid, kui anda vaid neile võimalus. Siia lõppu üks näide minu rühma poiste tööst.

Peksad putru või meest?

Kõik sai alguse sellest, et ma ekslikult arvasin, et ma pean oma õele jõulukingi tegema. Tema soovis kingiks pudrunuia, aga mulle tundus tavaline pudrunui natuke igav... Eks sai mõeldud, kuidas teha asja põnevamaks ja lõpuks sähvatasid lausekillud; "Putru tampima, purjus mees, peksma" jne jne. Ehk et ikka see naljalugu, et mees tuleb purjuspeaga koju ja naine ootab tainarull/pudrunui käes. Töö teostamiseks võtsin taaskord appi puidupõleti ja selline mu töö sai.

Ps. Pärast selgus, et ajasin korraks loosid segamini, nii et õde ei saanudki seda endale. Pudrunui alles ootab endale uut kodu!