Kui sul on lapsed...

Kuidas reageerida, kui sa tuled peale pikka tööpäeva koju, selg põrgulikult valutamas ja sulle avaneb järgnev vaatepilt...

Esmalt näed, et köögi- ja koridoripõrand on täis jälgi... Kööki jõudes saad aru, et see ka kleepub... Prügikast on koos mingi plögaga... Kraanikauss ja selle ümbrus täis nõudepesuvahendivahtu... Nõudepesumasinat on üritatud käivitada, aga ebaõnnestunud + see on täis imelikult määrdunud nõusid... Pann kleepub ja on täis kõrbenud ollust... Vahvlimasin on küll ilusasti kotis, kuid seda välja võttes avastad, et ka see kleebub ja pealegi on vist ka miskit seal vahel kõrbema läinud... Sinu ajakirjad on mingisuguse taignaga üle valatud...

Sai vist kõik...

Ah jaa, see võib tabada teidki, kui teie 9-aastane tütar on päev läbi üksi kodus ja üritab koos sama vana sõbrannaga vahvleid küpsetada, banaane praadida ja pärast tagajärgi likvideerida! Armas, onju?

Ps. Nüüd siis põrandat pesema :DDD

Sõbranna ema!

Olete te kunagi mõelnud sellele, kuidas võib mõni lapsepõlves kuuldud asi meid kummitama jääda?

Mul on üks sõbranna (no tegelikult on mõni veel ikka) ja sellel sõbrannal on puhtusefriigist ema - no ausõna, mina ei ole suuremat korraarmastajat näinud! No ja kunagi ammu-ammu (kui ma veel noor olin) see ema ütles, et korralikes peredes pestakse põrandat IGA PÄEV!!! Aga mina ju ei pese!?! Hea kui ikka korra nädalas pestud saab. No ja nüüd kui see sõbranna mulle külla tuleb, siis ma alati hirmuga pesen ikka samal päeval põrandad ära. No et äkki muidu veel räägib oma emale, et näed, tal polnudki põrand pestud... :D Täna just mõtlesin, et appi-appi, kui see ema mulle külla tahaks tulla (no me saime kunagi suhteliselt hästi läbi), siis ma vist peseks nädal aeg jutti iga päev põrandaid ja sellel külastuspäeval kohe kaks korda - hirmuga kohe!!!

No see selleks, põrandatega saame hakkama! Aga sellele emal oli oma tehnika, kuidas pidi padjapüüre pärast pesemist ja triikimist kokku voltima - ja ainult nii oli õige!!! (Me pidime sõbrannaga väiksena terve hunniku ümber voltima!!!) No ja mida mina nüüd teen??? Kedagi teist ligi ei lase, voldin ise ja täpselt nii nagu minu arust õige on... AGA - kõik peavad ühtemoodi olema!!! Ükskord mu õde voltis valesti ja no siis ma pidin pärast üle tegema. Nii palju ma sellelt sõbranna emalt õppisin, et õele traumat ei tekitanud - ei pannud teda uuesti tegema, ma isegi ei öelnud talle midagi... Muidu hakkab ka veel mingit oma süsteemi leiutama. :DDD

Mulle on muid kiikse ka külge jäänud, aga nende tekkes ei "süüdista" sõbranna ema - midagi olen ju ikka ise ka õppinud :DDDDD Aga sellest juba teine kord!

Veel ja veel ja veel...

Käisin laulupeol. Kõik oli väga tore, AGA selle aastast pidu jääb mulle meenutama hoopis laul Tantsupeolt!!!! SUPER!!!! Kuulan ja see on lihtsalt lummav, kuulan veel ja veel ja veel...


Tuulevaiksel ööl

Tuulevaiksel ööl
tean, mis moodi lööb
udukell su laevaninas.
Paigal püsib aeg.
Tuulevaiksel ööl
süda kiirelt lööb.
Oodanud sind olen kaua,
veidi jäänud veel.

Sulle tahan hüüda juba veel ja veel ja veel -
tuule suund on nord,
nüüd on minu kord teha tormi sinu südames.

Tuulevaikne öö,
udukell vaid lööb.
Käed, mis tahtsid rooliratast,
tahavad nüüd sind.
Kumer silmapiir
lahku meid kord viis.
Sina otsid valget purje,
mina otsin maad.


Kuulake kindlasti seda, sest siin näete ja kuulete laulupidu, veel ja veel ja veel...

"Highwayman"

Mõnikord on nii, et üks lugu jääb esialgu täiesti märkamatuks, aga siis äkki ilmub... ja jääb kummitama. Nii on selle looga juhtunud - kuulan ja kuulan, aga küllalt ei saa. See meloodia on lummav...





I was a highwayman. Along the coach roads I did ride
With sword and pistol by my side
Many a young maid lost her baubles to my trade
Many a soldier shed his lifeblood on my blade
The bastards hung me in the spring of twenty-five
But I am still alive.

I was a sailor. I was born upon the tide
And with the sea I did abide.
I sailed a schooner round the Horn to Mexico
I went aloft and furled the mainsail in a blow
And when the yards broke off they said that I got killed
But I am living still.

I was a dam builder across the river deep and wide
Where steel and water did collide
A place called Boulder on the wild Colorado
I slipped and fell into the wet concrete below
They buried me in that great tomb that knows no sound
But I am still around..I'll always be around..and around and around and
around and around

I fly a starship across the Universe divide
And when I reach the other side
I'll find a place to rest my spirit if I can
Perhaps I may become a highwayman again
Or I may simply be a single drop of rain
But I will remain
And I'll be back again, and again and again and again and again..

Kana sibula ja paprikaga

Tegin endale oma ühte lemmiksööki - kana sibula ja paprikaga. Kahjuks mu meheke paprika sõber pole, seega püüan seda sööki teha siis, kui tal kas on kõht täis või pole teda kodus. :D

Vaja on:
pakk kanatiibu/poolkoibi vm (eelistan juba maitsestatuid)
1 sibul
1 punane paprika
1 väike kohvikoor

Sibula ja paprika tükeldan (pigem natuke suuremalt), seejärel panen kõik ahjupotti ja segan. Vot nii:

See mõnusalt kaane alla ja ahju 200 kraadi juurde umbes tunniks küpsema. Lõpupoole võtan kaane pealt ja kergitan kana peale poole (et ikka krõbedust ka tuleks) ning seda mõnusat tekkinud kastet ka segan veidi. Seejärel aga keedetud riis kõrvale ja - head isu!!!!!!!!