tag:blogger.com,1999:blog-70751864799782961842024-02-20T21:19:31.438+02:00"See, kes pole kunagi laps olnud, ei saa iialgi täiskasvanuks." Charlie ChaplinLasteaiaõpetaja argipäevHeilyhttp://www.blogger.com/profile/02044865196039762837noreply@blogger.comBlogger116125tag:blogger.com,1999:blog-7075186479978296184.post-66659087675588560362017-04-15T11:12:00.003+03:002017-04-15T11:12:41.322+03:00Kolin!<b>Kolin oma tegemisi vaikselt ümber ja ootan teid kõiki endaga kaasa. </b><br />
<b><br /></b>
<b>Kohtume lehel <a href="http://6petajaheily.blogspot.com.ee/" target="_blank">6petajaheily.blogspot.com.ee</a></b><br />
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhi17yau1dgpxQBLkLyMQ6zwh5u0lkBiJjG-nsAjmCTGZn5Ftzlf5MFAz_N3c8KO9VUSWjGXVWBxDEVAlXTN65dvESsFWd_lilgBueurSh_Z7xymda7dSCUTjqBtMT_5HOdRzZbp7YWkzp1/s1600/DSC_0560.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="240" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhi17yau1dgpxQBLkLyMQ6zwh5u0lkBiJjG-nsAjmCTGZn5Ftzlf5MFAz_N3c8KO9VUSWjGXVWBxDEVAlXTN65dvESsFWd_lilgBueurSh_Z7xymda7dSCUTjqBtMT_5HOdRzZbp7YWkzp1/s320/DSC_0560.JPG" width="320" /></a></div>
<br />Heilyhttp://www.blogger.com/profile/02044865196039762837noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-7075186479978296184.post-50892938525520658862017-01-03T12:07:00.002+02:002017-01-03T12:07:48.767+02:00Lugemise väljakutse 2016Vt ka facebook'i gruppi <a href="https://www.facebook.com/groups/1534342870175582/" target="_blank">Lugemise väljakutse</a><br />
<br />
<b><u>Lugemise väljakutse 2016:</u></b><br />
<span style="background-color: white; color: #141823; font-family: "helvetica" , "arial" , sans-serif; font-size: 14px; line-height: 19.32px;"><strike>1. Raamat, mis on ilmunud aastal 2000.</strike> </span><b style="color: #141823; font-family: helvetica, arial, sans-serif; font-size: 14px; line-height: 19.32px;">J. K. Rowling "Harry Potter ja tulepeeker"</b><br />
<span style="background-color: white; color: #141823; font-family: "helvetica" , "arial" , sans-serif; font-size: 14px; line-height: 19.32px;"><strike>2. Noortekas</strike>. </span><span style="background-color: white; color: #141823; font-family: "helvetica" , "arial" , sans-serif; font-size: 14px; line-height: 18px; white-space: pre-wrap;"><b>Carlos Luis Zafon "Uduprints".</b> <i>Olen varem samalt kirjanikult lugenud "Marinat", seega umbes kujutasin ette, milline stiil mind ees ootab. Ja mulle meeldis! Oli küll kurva lõpuga, aga kuidagi hinge minev ja lõpuks ikkagi helge ehk et see kurb lõpp ei jäänud piinama (ma olen ikka mõne kirjaniku peale kurjaks ka saanud, et miks ta nii tegi). Minule jäi sellest raamatust läbi kumama mõte, et kui lubadus on antud, siis tuleb seda ka pidada ja minu arvates on see mõte, mida peaksid järgima küll kõik inimesed!</i></span><br />
<span style="background-color: white; color: #141823; font-family: "helvetica" , "arial" , sans-serif; font-size: 14px; line-height: 19.32px;"><strike>3. Võlukunsti raamat.</strike> </span><span style="background-color: white; color: #141823; font-family: "helvetica" , "arial" , sans-serif; font-size: 14px; line-height: 18px; white-space: pre-wrap;"><b>Angie Sage "Pimedus".</b> <i>Septimus Heap'i sarja kuues osa. Mulle ikka meeldivad sellised müstilised, maagiat täis laste/noorte raamatud. Esimesed viis osa lugesin järjest läbi ja siis ehk tekkis kerge tüdimus, aga nüüd seda kuuendat osa nautisin jälle. Kusjuures need on sellised raamatud, mille juures mõtlen, et tahaks ise nende autor olla - müstika, maagia, salapära, võlumine - no nii hea fantaasia ja loovus!</i></span><br />
<span style="background-color: white; color: #141823; font-family: "helvetica" , "arial" , sans-serif; font-size: 14px; line-height: 19.32px;"><strike>4. Pööraselt naljakas raamat.</strike> J<b>onas Jonasson "Saja-aastane, kes hüppas aknast välja ja kadus"</b>. <i>Ma tunnistan päris ausalt, et ma pole oma elus lugenud raamatut, mis oleks mu reaalselt naerma ajanud. Ei ajanud ka see raamat mind ei kõkutama ega muigama, ilmselt ma pole lihtsalt seda tüüpi kuju. AGA naljakas oli ja mulle väga meeldis selle raamatu huumor, ilmselt üks heas mõttes jaburaim ja samas põnevaim raamat, mis ma üldse lugenud olen. Ma nii tahaks uskuda, et tegelikult on ka ilmas selliseid muhedaid ja lahedaid kujusid, kes nii sujuvalt ja muretult läbi elu kulgevad nagu selle raamatu 100-aastane peategelane. Kusjuures tekkis selline positiivsuse laks ja tunne, et milleks muretseda ebaoluliste pisiasjade pärast, elu on nautimiseks!!! Soovitan kõigile lugeda, eriti neile, kes tunnevad, et on kerges masenduses. :)</i></span><br />
<span style="background-color: white; font-family: "helvetica" , "arial" , sans-serif; font-size: 14px; line-height: 19.32px;"><strike>5. Raamat, mis on saanud Pulitzeri preemia</strike><b> Harper Lee "Tappa laulurästast...". </b><i>Tahtmine just seda raamatut läbi lugeda tekkis mul peale Vanemuise etenduse "Tappa laulurästast" vaatamist. Mind jäi kummitama tunne, et raamatus on veel midagi. Oligi! Sisu oli palju rohkem, mõni asi oli natuke teisiti, kuid siiski jäid nii etendus kui raamatut mulle meeldima. Minu jaoks näitab see lugu, kuidas üks ASI (nimetegem seda tinglikult nii) võib muuta kogu igapäevaelu kulgu; kuidas täiskasvanute maailm tungib laste maailma; kuidas eelarvamused kujundavad arvamusi... Mulle meeldis kõige enam sellest raamatust Koll Radley - nähtamatult kogu lugu saatev mõistatuslik majanaaber, kes oli tegelikult alati omal moel laste jaoks olemas.</i></span><br />
<span style="background-color: white; font-family: "helvetica" , "arial" , sans-serif; font-size: 14px; line-height: 19.32px;"><i>Lühidalt sisust: perekond elab rahulikku elu, kuni advokaadist isa saab korralduse asuda kaitsma neegrit, keda alusetult süüdistatakse vägivallas noore tütarlapse kallal. Aasta siis on 1935 ja oli juba ette teada, et see lahing on kaotatud, sest veel kordagi pole neegrile taolises protsessis õigust jäänud. Ümbritsev rahvas on valdavalt rassistlik, vaid lapsed ja tõeliselt humanistlikud elanikud püüavad leida tõde. Kogu lugu on jutustatud läbi laste silmade.</i></span><br />
<span style="background-color: white; color: #141823; font-family: "helvetica" , "arial" , sans-serif; font-size: 14px; line-height: 19.32px;"><strike>6. Raamat, mille peategelane on laps</strike>. <b>Astrid Lindgren "Hulkur Rasmus"</b><i> </i></span><span style="background-color: white; color: #141823; font-family: "helvetica" , "arial" , sans-serif; font-size: 14px; line-height: 18px; white-space: pre-wrap;"><i>See on lihtsalt müstiliselt hea ja armas raamat. Kindlasti soovitan kõigil, kes veel millegipärast pole, see läbi lugeda. Raamat, mis näitab, et headus ja armastus ning õnnelikud lõpud on olemas; mis näitab, et tähtis on tunne mitte rikkus; mis näitab, et laps vajab eelkõige hoolimist! Oh, see ON nii ilus ja armas!</i></span><br />
<span style="background-color: white; font-family: "helvetica" , "arial" , sans-serif; font-size: 14px; line-height: 19.32px;"><strike>7. Raamat, mille tegevus on kirjutamise ajal toimunud tulevikus, aga nüüdseks on see tulevik juba möödas.</strike> <b>Ray Bradbury "Marsi kroonikad". </b><i>Tegemist oli tegelikult kurva raamatuga, kuigi algus tundus ilusa ja põnev, siis juba õige pea läks asi kurvaks. Ulme või mitte, aga omajagu on ju selles kõiges oma tõde sees. Sellised me maalased oleme - tarbimishullud, lõhkumishullud, ülevõtmishullud... See raamat võiks olla kohustuslik kirjandus kõigile, ehk paneb natukenegi mõtlema sellele, mis on tõeliselt oluline.</i><span style="color: red;"> </span></span><br />
<span style="background-color: white; font-family: "helvetica" , "arial" , sans-serif; font-size: 14px; line-height: 19.32px;"><strike>8. Raamat, mille autoriks on lätlane või leedukas </strike><b>. Anna Brodele "Sinine varblane". </b><i>Tegemist on Läti kirjanikuga. See jutustus ilmus aastal 1964 ja äratas sealses ühiskonnas suurt vastukaja. Nimetus "sinised varblased" muutus kõigi nende noorte üldnimeks, kes ilma küllaldase ettevalmistuseta ellu astuvad. Ühesõnaga raamat ühe noore tütarlapse elust (või noh suvest) pärast kooli lõpu, esimesest armastusest, suurest soovist abielluda, esimesest pettumusest ja südamevalust. Otseloomulikult moraalsus võidab, vanematel oligi õigus jne. Natuke meenutas Silvia Truu selleteemalisi raamatuid, kuigi Silvia Truu omad meeldivad mulle rohkem, sest tunduvad kuidagi sügavamad.</i></span><br />
<span style="background-color: white; color: #141823; font-family: "helvetica" , "arial" , sans-serif; font-size: 14px; line-height: 19.32px;"><strike>9. Raamat, mille pealkiri algab sinu eesnime esimese tähega</strike>. </span><span style="background-color: white; color: #141823; font-family: "helvetica" , "arial" , sans-serif; font-size: 14px; line-height: 18px; white-space: pre-wrap;"><b>J. K. Rowling "Harry Potter ja Azkabani vang"</b></span><br />
<span style="background-color: white; font-family: "helvetica" , "arial" , sans-serif; font-size: 14px; line-height: 19.32px;"><strike>10. Raamat, mille tegevus toimub haiglas.</strike><b> Raimond Kaugver "Vana mees tahab koju".</b><i> Tõlkija Albert Valter kohtub haiglas olles erinevate inimeste ja eluvaadetega. Ühest kaaslasest Arturist saab koosoldud aja jooksul aga hea sõber ja inimene, kes kasvas talle südame külge. Artur</i><i> Simmo on lihtne töömees, kes elus näinud nii mõndagi, aga sellest hoolimata pole ta ise kibestunud ega kaotanud võimet mõista ja julgustada teisi. Vana mehe ainuke soov on saada veel koju, oma koju... See soov aga ei täitu... See oli sügavmõtteline ja kurb raamat, mis ilmselt mõtetes saadab mind veel mõnda aega. Lugedes oli silme ees koguaeg Kaljo Kiisk, kuigi filmi ma ei ole näinud. Nüüd mõtlen, et peaks ära vaatama... </i></span><br />
<span style="color: red; font-family: "helvetica" , "arial" , sans-serif;"><span style="background-color: white; font-size: 14px;"><strike>11. Raamat, mida loed originaalkeeles (va eesti keel). </strike><b>Ally Condie "Crossed". </b><i>Eesti keeles ilmunud raamatu "Määratud" teine osa. Tookord kui "Määratud" esimest korda loetud sai, oli põnevus nii suur, et sai tellitud teine ja kolmas osa inglisekeelsetena. No lugemiseni ei jõudnud. Aga nüüd siis lõpuks, selle väljakutse raames, sai tehtud - minu esimene inglise keeles loetud raamat. Ja teate, polnud nii hull midagi, hirm oli suurem kui asi väärt. Sain täitsa ilusasti aru ja ei pidanudki iga teist sõna sõnaraamatust vaatama. Tegelikult ei vaatanud mitte ühtegi (mõnda sõna küll ei teadnud, aga sisu aitas mõista ka nende sõnade tähendust). Raamatust ka. See teine osa oli minu jaoks natuke igavam kui esimene, alguses tunduski, et kogu raamat seisneb selles, kuidas üks peategelane kulgeb ees ja teine talle järgneb. Õnneks nii päris polnud. Oli ikka ka põnevust ja nii mõndagi uut sai ka suure Ühiskonna kohta teada. Ilmselt tuleb siiski ka kolmas osa läbi lugeda.</i></span></span><br />
<span style="background-color: white; font-family: "helvetica" , "arial" , sans-serif; font-size: 14px; line-height: 19.32px;"><strike>12. Raamat, mille pealkirjas on kuu või aastaaja nimetus.</strike> <b>Jutta Richter "Havisuvi".</b> <i>On Enne, Pärast ja Praegu. Praegu on silmapilk, mil Anna tahaks veel olla väike laps, sest lapsed ei pea teadma, mis täiskasvanute maailmas sünnib. Ja emadelt peaks nõudma, et nad suremisega niikaua ootaksi<span style="color: #141823;">d, kuni nende lapsed ons uured... Hoolimata sügavast ja kurvast teemast, see raamat mulle elamust ei pakkunud, ehk olin selle lugemise jaoks juba liiga vana, sest tegemist peaks olema lasteraamatuga.</span></i></span><br />
<span style="background-color: white; font-family: "helvetica" , "arial" , sans-serif; font-size: 14px; line-height: 19.32px;"><strike>13. Raamat žanrist, mida sa pole enne lugenud </strike><b>Andra Kalda, Ragne Värk "Hoidistaja salaraamat". </b><i>Nii ongi, et ühte kokaraamatut pole ma kunagi algusest lõpuni läbi lugenud, olen sirvinud ja sisukorda lugenud, aga tervet raamatut korraga, veel mitte kunagi. Oli päris huvitav, lugesin ka neid retsepte, millest muidu üle libiseksin ja võibolla just tänu sellele leidsin nii mõnegi huvitava hoidise, mida tahaks ka proovida (nt hapendatud kapsast, sest sain teada, et seda pole üldse keeruline teha või siis viinaga marineeritud kurgid või hoopis mõned moosid šokolaadiga). Mulle tegelikult väga meeldis, et lisaks hoidistele olid välja toodud ka mõned toiduretseptid, kus neid samu hoidiseid saaks kasutada (ära märgitud sai ahjupannkook ja rukkijahuvaht). Mulle meeldib see hoidistaja salaraamat!</i></span><br />
<span style="background-color: white; font-family: "helvetica" , "arial" , sans-serif; font-size: 14px; line-height: 19.32px;"><strike>14. Erakordselt halva kaanekujundusega raamat.</strike> <b>Cristoffer Carlsson "Langev detektiiv"</b>. <i>Ma ei saa kohe nii karmilt väita, et tegemist on erakordselt halva kaanekujundusega, aga ütlen nii, et see kaanekujundus mulle muljet ei avaldanud. Raamat ise on teine osa Leo Junkeri kriminaallugudest. Ma ei saa öelda, et raamat minus erilist vaimustust oleks tekitanud, aga ma ei saa ka öelda, et see mulle ei meeldinud. Lugeda oli ju huvitav, käest ära ei pannud, pooleli ei jätnud, aga samas vaimustusest kiljuma ka ei hakanud. </i></span><br />
<span style="background-color: white; color: #141823; font-family: "helvetica" , "arial" , sans-serif; font-size: 14px; line-height: 19.32px;"><strike>15. Raamat, mis on antud nädalal Apollo või Rahva Raamatu top10-s.</strike> <b>Camilla Läckberg "Murelind".</b> <i>Raamatut nägin Apollo riiulis, kus reas top'is olevad teosed. Nüüd (08.04) otsides leidsin, et hetkel on raamat Apollo Ilukirjanduse top 10s seitsmendal kohal. Olin sama autori kahte varasemat teost lugenud ja mulle need meeldisid. Ka selles raamatus ei pidanud ma pettuma. "Murelind" on põnev, kaasahaarav ja põletavalt aktuaalne krimiromaan, milles politseinik Patrik seisab silmitsi oma elu suurima väljakutsega töötades paralleelselt kahe mõrvajuhtumiga, mis hoolimata algselt tunduvast täielikust erinevusest ühel hetkel üheks muutuvad. Mitmed erinevat tegelased, erinevad olukorrad nii olevikust kui minevikust, lisaks peategelase argielu (ehk lähenevad pulmad) - kusjuures kõik põimub lõpuks kokku ühtseks tervikuks.</i></span><br />
<span style="background-color: white; color: #141823; font-family: "helvetica" , "arial" , sans-serif; font-size: 14px; line-height: 19.32px;"><strike>16. Raamat millest on juttu teises raamatus.</strike> <b>Emily Bronte "Vihurimäe"</b>, <i>millest oli juttu "Videvikus". Kuigi tegemist on klassikaga, siis mina seda enne lugenud ei olnud. Mulle meeldis! Midagi geniaalset ma selle raamatu kohta öelda ei oska, aga see tekitas tundeid küll seinast seina, sest kord ma vihastasin, kord tuli pisar silma, kord mõtlesin nurka visata, siis jälle ei suutnud käest panna. Mul on väga hea meel, et lõpp oli ikkagi positiivne, kuigi kogu see kurjus ja raev, mis ühes hinges peidus võib olla, on uskumatu. Pani mõtlema sellele, kui kõvasti mõjutame meie täiskasvanud laste tulevast saatust läbi selle, kuidas me neid väiksena kohtleme. Kõik hinged siin ilmas vajavad armastust ja hoolivust!</i></span><br />
<span style="background-color: white; color: #141823; font-family: "helvetica" , "arial" , sans-serif; font-size: 14px; line-height: 19.32px;"><strike>17. Raamat, mille tegevus toimub kohas (ehitises, linnas vms), mida oled külastanud.</strike> </span><span style="background-color: white; color: #141823; font-family: "helvetica" , "arial" , sans-serif; font-size: 14px; line-height: 18px; white-space: pre-wrap;"><b>Anne Berest, Audrey Diwan, Caroline de Maigret ja Sophie Mas "Kuidas olla pariisitar, alati ja kõikjal".</b> <i>Tegelikult sai selle raamatu jõuludeks mu 15-aastane ja temale meeldis/meeldib see meeletult, luges mulle lausa sõnu peale, et ma raamatut ära ei rikuks (nagu ma oleks kunagi mõne raamatu ära rikkunud). Pariis meeldis meile mõlemale ja me mõlemad tahame sinna tagasi minna, kuid sellega meie ühisosa antud teemas piirdus, sest see raamat mind küll vaimustusest kiljuma ei pannud. Noh ega ta halb ka polnud, pigem selline kerge lugemine, mis midagi juurde ei anna, ära ka samas ei võta, kuid kahjuks põnevust ka ei tekita. Kuid midagi ikka positiivset ka - paar seal olevat retsepti proovin küll ära (nt krepid, mille tainas ka õlu, mis pisi taina eriti õhuliseks tegema).</i></span><br />
<span style="background-color: white; font-family: "helvetica" , "arial" , sans-serif; font-size: 14px; line-height: 19.32px;"><strike>18. Muinasjutt.</strike> <b>Sergei Aksakov "Tulipunane lilleke".</b> <i>Ma ei ole muinasjuttude lugeja, mitte et mulle ei meeldiks muinasjutud, vaid mulle meeldib muinasjutte jutustada. Nii ongi need muinasjutud, mida minu vanaema mulle omal ajal jutustas, nüüd minu jutustuste kaudu minu lasteni rännanud. Eks nende jutustamiste käigus võib nii mõnigi lugu olla ka väheke teisenenud, aga mis sellest. "Tulipunane lilleke" on täitsa minu masti muinasjutt, kus läbi armastuse saab hea võitu kurjast. Leian minagi, et kõige esimene samm kurja vastu võitlemisel on headus!</i></span><br />
<span style="background-color: white; color: #141823; font-family: "helvetica" , "arial" , sans-serif; font-size: 14px; line-height: 19.32px;"><strike>19. Kaasaegne Eesti kirjaniku teos.</strike> <b>Mart Sander "Litsid. Naiste sõda" 1. raamat.</b> <i>Kõigepealt pean ausalt tunnistama, et ma poleks iial ise seda raamatut ostnud - põhjuseks Mart Sanderi isik ja teose pealkiri. Nüüd ma pean aga lisama, et olen väga tänulik on mehevennale, et tema selle raamatu ostis, sest see on väga hea raamat! Ma nautisin ilmselt igat sõna, sest kogu see keelekasutus, sõnavara rikkus ja intelligentsus, mida ma sellest raamatust kohtasin, oli väga nauditav. Lisaks põnev lugu, huvitavad karakterid, ajalootruudus. Ma olen Eesti ajaloo austaja ja ma nautisin sellist ajaloolist käsitlust. Kokkuvõte aga Mihkel Kunnuse sõnadega: "</i></span><span style="background-color: white; color: #333333; font-family: "arial" , "tahoma" , "helvetica" , "freesans" , sans-serif; font-size: 13.524px; line-height: 20.286px;"><i>“Litsid” on dokumentaalse ainesega elegantselt ja teravmeelselt põimitud põnevik, kus väljamõeldud tegelased on kõrvuti ajaloolistega. Sündmuste suur plaan on samuti dokumentaalne ja seega ajalooga kursis olevale lugejale on ootamatusi vähem, ent vürtsi lisavad jällegi keerulised perekonnasaladused ja muu, mis tuleb teose pealisehituse põnevikužanrist."</i></span><br />
<span style="background-color: white; color: #141823; font-family: "helvetica" , "arial" , sans-serif; font-size: 14px; line-height: 19.32px;"><strike>20. Raamat autorilt, keda oled reaalselt kohanud. Näiteks käinud mõnel ta raamatuesitlusel, näinud tänaval vms</strike>. </span><b><span data-offset-key="2pvc3-0-0" style="background-color: white; color: #141823; font-family: "helvetica" , "arial" , sans-serif; font-size: 14px; line-height: 18px; white-space: pre-wrap;"><span data-text="true"> </span></span><span class="_5u8u" data-offset-key="2pvc3-1-0" spellcheck="false" style="background-color: #dce6f8; color: #141823; font-family: "helvetica" , "arial" , sans-serif; font-size: 14px; line-height: 18px; white-space: pre-wrap;"><span data-offset-key="2pvc3-1-0"><span data-text="true">Eveliis Kund-Zujev</span></span></span></b><span data-offset-key="2pvc3-2-0" style="background-color: white; color: #141823; font-family: "helvetica" , "arial" , sans-serif; font-size: 14px; line-height: 18px; white-space: pre-wrap;"><span data-text="true"><b> "Tilluke Delisa ja torukoll"</b>.<i> Eveliis on vist üldse ainuke autor, keda ma päriselt kohanud olen. Ma olin varem selle raamatu ideega ja ka looga kursis, seega ootasin tegelikult midagi uut ja põnevamat, mingeid seiklusi ja müstikat, aga raamat oli jutustus, mida ma juba teadsin. Ei, mitte üldse halb, aga ma millegipärast kujutasin midagi muud ette. Nii et palun nüüd täita ka ikka minu ootus ja teises osas võiks olla nt selline lugu: Delisa on juba suur, tal on endal laps nimega hmm nt Ida. Ühel päeval hakkab Ida rääkima emmele mingist imelikust torukollis, kes on tõsises hädas. Delisa süüdistab selles suurt õde, et see on nüüd ka tema lapsele udu ajanud (Delisa on ju väga praktiline naine ja sellist jama ei kannata). Aga see ei ole kuidagi võimalik, sest suur õde ei ela üldse nende lähedal ka mitte. Kahjuks Delisa ise ei näe ega kuule torukolli, sest ta ei usu temasse (nii väidab Ida). Õnneks siiski tuleb usk tagasi, järgnevad müstilised seiklused ja Delisa päästab koos tütrega torukolli tema suurest hädast. Lõpp hea, kõik hea! </i></span></span><i><span class="_5u8u" data-offset-key="2pvc3-3-0" spellcheck="false" style="background-color: #dce6f8; color: #141823; font-family: "helvetica" , "arial" , sans-serif; font-size: 14px; line-height: 18px; white-space: pre-wrap;"><span data-offset-key="2pvc3-3-0"><span data-text="true">Eveliis</span></span></span><span data-offset-key="2pvc3-4-0" style="background-color: white; color: #141823; font-family: "helvetica" , "arial" , sans-serif; font-size: 14px; line-height: 18px; white-space: pre-wrap;"><span data-text="true">, teed ära?</span></span></i><br />
<span style="background-color: white; font-family: "helvetica" , "arial" , sans-serif; font-size: 14px; line-height: 19.32px;"><strike>21. Raamat, mille tegevus toimub merel (jõel, järvel vms veekogul)</strike> <b>Jules Verne "20000 ljööd vee all". </b><i>Otseloomulikult olen ma seda raamatut kunagi lugenud, ma armastasin sarja "Seiklusjutte maalt ja merelt" raamatuid ja mul on tõeliselt kahju, et mul pole tervet sarja, aga ühel päeval ehk on. Igatahes Verne on põnev kirjanik ja kuigi see raamat ei kuulu temalt mu lemmikute hulka, oli siiski põnev lugeda ja ega pooleli ei tahtnud jätta, sest päris täpselt enam meeles ei olnud, kuidas see lugu ikkagi lõppeb. Järgmiseks igatahes tuleb nüüd "Saladuslik saar" kätte võtta, sest tahaks ju ikka rohkem kapten Nemost teada saada (meelde tuletada).</i></span><br />
<span style="background-color: white; color: #141823; font-family: "helvetica" , "arial" , sans-serif; font-size: 14px; line-height: 19.32px;"><strike>22. Detektiivilugu.</strike> <b>Erle Stanley Gardner "Passiivse osaniku juhtum".</b> <i>Advokaat Perry Masonil tuleb taas üle kavaldada salatsevaid tunnistajaid, auahneid prokuröre ning kurikavalaid mõrtsukaid. Abiks ikka tema ustav sekretär Della Street, aga ka politseiuurija Tragg, kelle lähem tutvus Masoniga just sellest raamatust alguse saab. Nero Wolf on ikka minu vaieldamatu lemmik detektiiv, aga Mason püsib tal tihedalt kannul. Krimilugu, mis on klassikaliselt hea, siiani pole üheski Masoni loos pettuma pidanud. </i></span><br />
<span style="background-color: white; font-family: "helvetica" , "arial" , sans-serif; font-size: 14px; line-height: 19.32px;"><strike>23. Viimase viie aasta jooksul ilmunud Nobeli laureaadi raamat. </strike><b> Knut Hamsun "Victoria". </b><i>Antud raamatu peategelane Johannes on armunud rikka mõisniku tütresse Victoriasse. Victoria on aga Johannesele kättesaamatu, sest kuigi temast saab edukas kirjanik, sunnitakse ta armastatu hoopis tulusasse abiellu nagu soovib perekond. Tagakaanel on kirjas, et tegemist on Hamsuni kõige helgema raamatuga, mis tekitas mulle tahtmise ikka mõnda teist tema raamatut ka lugeda, sest no ega see raamat ju ka just õnnelik ei olnud (kuigi teatud helgust siin siiski oli, seda ei saa eitada), See raamat hetkel ei kõnetanud mind ja ütlen päris ausalt, et läbi lugesin ta ainult tänu sellele punktile, muidu oleks ilmselt pooleli jätnud. Ju polnud hetkel selle raamatu aeg... Plaanin siiski ühel hetkel võtta minu enda jaoks Hamsuni kõige tuntuma teose "Maa õnnistus".</i></span><br />
<span style="background-color: white; font-family: "helvetica" , "arial" , sans-serif; font-size: 14px; line-height: 19.32px;"><i>Ps. Ega ma täpselt aru saanud, kas see nüüd sobib siia punkti alla, aga kuna minu käes olev teos kannab ilmumisaastat 2016, siis lugesin ta ikka selle punkti all. </i></span><br />
<span style="background-color: white; color: #141823; font-family: "helvetica" , "arial" , sans-serif; font-size: 14px; line-height: 19.32px;"><strike>24. Sinu lemmikraamat (loed uuesti mõnd oma lemmikraamatut).</strike> </span><span style="background-color: white; color: #141823; font-family: "helvetica" , "arial" , sans-serif; font-size: 14px; line-height: 18px; white-space: pre-wrap;"><b>Karl May "Winnetou".</b> <i>See oli ikka mu tõeliselt suur lemmik, ma isegi ei mäleta mitmeid kordi ma seda lugesin. Viimasest lugemisest on muidugi palju-palju aastaid möödas, nii et ega täpselt enam ei mäletanud, milline seiklus millises kohas oli. Raamat aga oli ikka hea ja kaasa elasin samamoodi nagu tookord. Nüüd tuleb ikka ilmselt ka teine ja kolmas osa üle lugeda, sest ei tea ju, kas ka nüüd tekitab viimane raamat pisarad silma? Nendest raamatutest sain kindlasti ka inspiratsiooni suvisteks mängudest, meie onn olevat metsas ikka veel püsti, nii hästi ehitasime. Ainult et ma ei mäleta enam, kas ma olin tollastes mängudes Kaval Rebane, Väle Põder või Tugev Karu...</i></span><br />
<span style="background-color: white; color: #141823; font-family: "helvetica" , "arial" , sans-serif; font-size: 14px; line-height: 19.32px;"><strike>25. Raamat, mille oled saanud kingituseks.</strike> </span><span style="background-color: white; color: #141823; font-family: "helvetica" , "arial" , sans-serif; font-size: 14px; line-height: 18px; white-space: pre-wrap;"><b>Helen Tartes-Babkina "Kunst abiks lapse ja noore mõistmisel"</b>. <i>Esimese hooga ma mõtlesin üldse, et mulle polegi raamatuid kingitud, ikka ainult Apollo kinkekaarte, aga tegelikult ikka mõned on ka. Näiteks see raamat, mille kinkis mulle mu kunstiteraapiat õppinud sõbranna. Oli täitsa huvitav lugemine, eriti meeldis mulle see, et autor rõhutas ja seletas põhjalikult, et ainult kunstiteose põhjal ei saa panna diagnoosi, vaadata tuleb ikka laiemat pilti. Mina soovitan seda raamatut kindlasti ka teistele lastega tegelevatele inimestele, sest see aitab mõista loovtegevuse olulisust.</i></span><br />
<span style="background-color: white; font-family: "helvetica" , "arial" , sans-serif; font-size: 14px; line-height: 19.32px;"><strike>26. Aastal 2015/16 ilmunud lasteraamat.</strike></span><span style="background-color: white; color: red; font-family: "helvetica" , "arial" , sans-serif; font-size: 14px; line-height: 19.32px;"> </span><span style="background-color: white; font-family: "helvetica" , "arial" , sans-serif; font-size: 14px; line-height: 19.32px;"><b>Ilmar Tomusk "Digipöörane kool".</b> <i>Täitsa põnev lugemine, päris vau-efekti ei tekitanud, aga nurka ka ei tahtnud visata, nii et selline kuldne keskmine. Raamat aitab ehk mõelda, kas internet aitab tõesti alati paremini õppida või toob digipööre lisaks heale kaasa ka halbu üllatusi. Vahva on see, et minu lapse digipöördelise kooli direktor ütles viimasel koosolekul, ehk just sellest raamatust inspireerituna, tabavalt, et oleme ikka digipöördelised, aga hoidume digipöörasteks muutumast. Ja nii ongi!</i></span><br />
<span style="background-color: white; color: #141823; font-family: "helvetica" , "arial" , sans-serif; font-size: 14px; line-height: 19.32px;"><strike>27. Raamat "Moodsa aja" sarjast</strike> - <b>John Burnside "Uppumiste suvi" </b></span><span style="background-color: white; color: #141823; font-family: "helvetica" , "arial" , sans-serif; font-size: 14px; line-height: 18px; white-space: pre-wrap;"><i>Mulle see raamat ei istunud, lugesin küll lõpuni, aga päris ausalt öeldes, siis teise poole raamatust nii üle-rea lugedes. Ei suutnud esimene pool mind sedavõrd haarata, et oleks huvi tekkinud. Ma isegi ei tea, mis mulle ei meelinud, aga no igav oli minu jaoks nii lugu kui ka kirjutamisstiil... </i></span><br />
<span style="background-color: white; color: #141823; font-family: "helvetica" , "arial" , sans-serif; font-size: 14px; line-height: 19.32px;"><strike>28. Raamat, mille kaas on sinu lemmikvärvi.</strike> </span><span style="background-color: white; color: #141823; font-family: "helvetica" , "arial" , sans-serif; font-size: 14px; line-height: 18px; white-space: pre-wrap;"><b>Jojo Moyes "Pärast sind".</b> <i>Tegelikult mul lemmikvärvi pole, aga selle raamatukaane värvilahendus mulle väga meeldis, seega jääb nii, et läheb sellesse teemasse. Raamatust ka. Mulle tegelikult meeldivad sellised armsad ja romantilised raamatud, kus räägitakse teineteisest mööda, juhtub kummalisi seiklusi, uskumatuid asjaolude kokkulangemisi, peategelane on segadusses ja ei tea ise ka, mida tahab, aga lõpuks kõik ikkagi laheneb ja kõik on õnnelikud. :D Jojo Moyes on selles valdkonnas kindlasti üks mu lemmikuid.</i></span><br />
<span style="background-color: white; color: #141823; font-family: "helvetica" , "arial" , sans-serif; font-size: 14px; line-height: 19.32px;"><strike>29. Raamat, mis on kooli kohustusliku kirjanduse nimekirjas</strike>. </span><span style="background-color: white; color: #141823; font-family: "helvetica" , "arial" , sans-serif; font-size: 14px; line-height: 18px; white-space: pre-wrap;"><b>Erich Maria Remarque "Läänerindel muututeta".</b> <i>Esimene pool raamatust möödus lenneldes ja ei puudutanud mind ausalt öeldes kuidagi, ise veel mõtlesin, et ei tea, kas ma olen sõjakoledusi nii palju lugenud, et juba tuimaks muutunud... Mingi hetk aga käis klõps ja kõik hakkas hinge minema, oli valus ja kurb. Teadmine, et nii oligi ja oli ka minu esivanematega, oli kurb. Kurb, et mõnede riikide/inimeste egode pärast kannatasid/kannatavad nii paljud tavalised toredad inimesed... See raamat peabki olema kohustuslik kirjandus, et ka uued sirguvad põlvkonnad ehk natukenegi mõistaksid!</i></span><br />
<span style="background-color: white; color: #141823; font-family: "helvetica" , "arial" , sans-serif; font-size: 14px; line-height: 19.32px;"><strike>30. Raamat, millel on rohkem kui 600 lehekülge.</strike> </span><span style="background-color: white; color: #141823; font-family: "helvetica" , "arial" , sans-serif; font-size: 14px; line-height: 18px; white-space: pre-wrap;"><b>David Hewson "Kuritegu".</b> <i>Kokku lausa 943 lehekülge. Nii pikka raamatut on raske lugeda, sest seda ei loe isegi mina ühe päevaga läbi (eriti töö ja pere kõrvalt), nii et läks lausa kolm päeva. Taani telesarja, mille põhjal see raamat kirjutatud on, ei ole ma näinud, seega oli lugu uudne ja põnev. Kui mitu korda tekkis tunne, et no nüüd on lahendus käes, siis tegelikult selgus kõik alles viimastel lehekülgedel. Pinge püsis ja põnevus püsis, pidevalt juhtus midagi uut, lõpp ei olnud roosiline, peategelased polnud inglid - mulle meeldis!</i></span><br />
<span style="background-color: white; font-family: "helvetica" , "arial" , sans-serif; font-size: 14px; line-height: 19.32px;"><strike>31. "Loomingu raamatukogus" ilmunud raamat.</strike><b> Eeva Park "Geeniuste algkursus". </b><i>See oli mulle ilmselt kõige raskem punkt selles väljakutses. Alusasin kahe raamatuga, aga need ei olnud kohe üldse minu raamatud, nii et kümnest lehest kaugemale ma ei suutnud... Lõpuks valisin poest lihtsalt kõige õhema Loomingu Raamatukokku kuuluva raamatu ja otsustasin kuidagi läbi puurida. Nüüd aga tuleb tunnistada, et oli täitsa loetav värk. Tegemist siis näidendi tekstiga, kus lugu toimub aastal 1885 Tallinna ajalehe "Virulane" toimetuses. Tegelasteks väga noor Eduard Vilde ja väga noor Juhan Liiv, kaks vastandlikku geeniust oma elu- ja loomingutee alguses. Lisaks leheomanik Jaan Järv ja Vari, kes kaaslaseks Liivile. Loetav lugu, muud ei oskagi kosta.</i></span><br />
<span style="background-color: white; font-family: "helvetica" , "arial" , sans-serif; font-size: 14px; line-height: 19.32px;"><strike>32. Raamat, mis kirjeldab mõnda konkreetset ajaloosündmust.</strike><b> Michael Azerrad "Come as you are. Nirvana lugu". </b><i>Minu jaoks on Nirvana ja Kurt Cobain ajaloosündmus, seetõttu ka selle valiku alla selle raamatu asetan. Kui nüüd võrrelda kahte Kurt Cobainist kõnelevat raamatut, siis tahaks lihtsalt öelda, et ärge võrrelge, sest need on erinevad. See raamat on kirjutatud ajal, mil Kurt oli veel elus ja seetõttu on teismoodi rõhuasetusega. "Taevast raskem" on kirjutatud hiljem ja sealt kumab koguaeg läbi see ettemääratud lõpp. Selle raamatu puhul on ka kurbust ja maailmavalu, aga ka helgust ja rõõmu. Raamat ilmus aastal 1993 ja seega jääb siit välja ka see viimase aasta kirjeldus, selle raamatu puhul jääb mulje, et peale tütre sündi jäid narkomured seljataha ja kõik liikus tõusuteed... Paraku jah, saatus tahtis teisiti. Kui üldse midagi soovitada, siis mina soovitan lugemist alustada sellest raamatust ja siis liikuda edasi "Taevast raskema" kallale. </i></span><br />
<span style="background-color: white; color: #141823; font-family: "helvetica" , "arial" , sans-serif; font-size: 14px; line-height: 19.32px;"><strike>33. Raamat, millest tehtud film jõuab kinodesse 2016.</strike> </span><span style="background-color: white; color: #141823; font-family: "helvetica" , "arial" , sans-serif; font-size: 14px; line-height: 18px; white-space: pre-wrap;"><b>Michael Punke "Mees, kes jäi ellu".</b> <i>Põnevust täis raamat, käest ei tahtnud kuidagi ära panna, sest suur oli soov saada teada, kuidas see kõik ikka lõppeb. Kusjuures lõpp jäi minu jaoks kuidagi kesiseks, ootasin isegi nagu midagi muud, aga mida, seda ei tea isegi. Igatahes tundsin esmakordselt, et ma tahan seda raamatut filmina näha, sest mõned kohad tundusid nii võimsad, et tahaks neid suurel ekraanil näha. Ma väga loodan, et ma filmis ei pettu!</i></span><br />
<span style="background-color: white; color: #141823; font-family: "helvetica" , "arial" , sans-serif; font-size: 14px; line-height: 19.32px;"><strike>34. Raamat, mille autor on sündinud sinuga samal aastal.</strike> <b>Kadri Kõusaar "Vaba tõus".</b> <i>Tegemist on Kadri Kõusaare teise raamatuga, kus keskendutakse peamiselt hea elu ja hea surma filosoofilisele teemale. Autor ise nimetab seda hoiatusromaaniks, mis mitte ei vasta küsimustele, vaid mängib nendega ausat, kuid meeletut mängu. See oli omamoodi huvitav lugemine ja selgeks sai see, et seda raamatut ei saa lugeda kui lihtsalt raamatut, vaid seda raamatut tuleb tunnetada, selle raamatuga tuleb seostuda. Sügav ja mõtlemapanev, kuid see raamat vajab lugemishetkeks hingeseisundit, mida ehk võiks nimetada sarnaselt raamatu pealkirjaga - vaba tõus.</i></span><br />
<span style="background-color: white; color: #141823; font-family: "helvetica" , "arial" , sans-serif; font-size: 14px; line-height: 19.32px;"><strike>35. Raamat mida Goodreads soovitab sulle su 2015 aastal loetud raamatute põhjal</strike>. <b>Lars Kepler "Stalker"</b>. <i>Aus olles pean tunnistama, et goodreads soovitas "Hüpnotisööri", aga see mul ammu loetud, võtsin siis uue Kepleri raamatu. Kepler on oma raamatutes verine ja hirmutav, ma siis ei julgeks neid lugeda, kui mees näiteks kuskil öösel ära on, sest ilmselt ma oleks öö otsa üleval või näeks õudusunenägusid sissemurdjatest ja akna taga hiilijatest. Aga kokkuvõttes mulle siiski Kepler meeldib, mõnusalt kaasahaarav ja põnev. Ainult, et Joona Linnast on mul küll väga kahju, nii ei ole aus...</i></span><br />
<span style="background-color: white; color: #141823; font-family: "helvetica" , "arial" , sans-serif; font-size: 14px; line-height: 19.32px;"><strike>36. Raamat, mida "kõik teised" on lugenud, aga sina miskipärast ei ole.</strike> </span><span style="background-color: white; color: #141823; font-family: "helvetica" , "arial" , sans-serif; font-size: 14px; line-height: 18px; white-space: pre-wrap;"><b>J. K. Rowling "Harry Potter ja tarkade kivi"</b>. <i>Ja nüüd on tõesti ka mul Harry Potteri esimene osa loetud. Ja oli tõesti põnev! Mulle meeldib, kui on erinevaid tegelasi, kui kõik ei ole nii nagu näib, kui algselt halb, on tegevuse käigus hoopis hea ja no muidugi ka see, et lõpp vähemalt tundub lõpuna, et vähemalt see seiklus lõppeb positiivselt! Nüüd saan järjest ka järgmised osad läbi lugeda ja tuleb tunnistada, et tegu on nii hea sarjaga, et need raamatud sobivad veel päris mitme väljakutse punkti alla. :D </i></span><br />
<span style="background-color: white; color: #141823; font-family: "helvetica" , "arial" , sans-serif; font-size: 14px; line-height: 19.32px;"><strike>37. Raamat, mille tegevus toimub 12.-16. sajandil</strike>. <b>Mait Metsanurk "Ümera jõel".</b> <i>Eesti romaaniklassika üks tuntuim ja armastatuim ajalooromaan, kus loo kulminatsiooniks on eestlaste maleva võidukas lahing Ümera jõel 1210. aastal. Tulid meelde vanad head ajad, kus ma sõna otseses mõttes neelasin erinevaid ajaloolisi raamatuid. Nüüd pole neid enam ammu lugenud, aga tuleb tunnistada, et täitsa mõnus oli. Jah, ma tean, et need ei kujuta 100% sellist elu nagu siis elati, aga huvitav ja põnev on ikkagi. Sellised raamatud tekivad minus kummalisel kombel kohe erilise patriotismi tunde, et vot millised vahvad mehed meie maadel sõdisid ja elasid. Mulle meeldis ja tekkis kange tahtmine ka teised sellist tüüpi raamatud taas üle lugeda.</i></span><br />
<span style="background-color: white; font-family: "helvetica" , "arial" , sans-serif; font-size: 14px; line-height: 19.32px;"><strike>38. Taasleitud vana klassika</strike>. <b>Colleen McCullough "Ogalinnud".</b> <i>Ma olen seda kunagi ilmselt lausa mitmeid kordi lugenud, aga viimasest lugemisest on päris palju aega möödas. Lausa nii palju, et kõiki üksikasju enam meeles ei olnud, aga seda toredam oli taaskord lugeda. Mulle meeldib see raamat, sest see hõlmab endas hästi pikka ajavahemikku, mulle meeldib, et kõik ei ole üks suur roosamanna, et kõik ei ole õnnelikud ja kõik ei lõppe hästi, mulle meeldib, et kõigest hoolimata jätab lugu endast positiivse mulje (mulle muidugi). Soovitan lugeda!</i></span><br />
<span style="background-color: white; color: #141823; font-family: "helvetica" , "arial" , sans-serif; font-size: 14px; line-height: 19.32px;"><strike>39. Raamat, mille oled ammu koju ostnud, aga lugemiseni pole veel jõudnud.</strike> </span><span style="background-color: white; color: #141823; font-family: "helvetica" , "arial" , sans-serif; font-size: 14px; line-height: 18px; white-space: pre-wrap;"><b>Aldo Maksimov "Andrus, vaikiv kangelane".</b><i> Andruse ülisuure fännina ostsin selle raamatu kohe kui see ilmus. Sirvisin ja sain aru, et täpselt nii nagu raamatu kirjelduses kirjas, nii ongi ehk et tegu ei ole elulooraamatuga vaid sportlastee kirjeldusega. Ilmselt seetõttu jäi raamat ka riiulisse. Nüüd lugesin läbi ja tunnistan, et oleksin tõesti tahtnud palju rohkem saada teada meie vaikivast kangelasest, aga kahjuks midagi uut ei selgunud. Sellest hoolimata tuli mõnes kohas pisar silma, sest mulle nii eredalt meenus see kaasaelatud võidurõõm ja ka kaotusvalu. Ehk et Andruse sportlasteed see kirjeldab, ei midagi rohkemat.</i></span><br />
<span style="background-color: white; color: #141823; font-family: "helvetica" , "arial" , sans-serif; font-size: 14px; line-height: 19.32px;"><strike>40. Üks Minu-sarja raamat.</strike> <b>Pille Gerhold "Minu </b></span><span style="background-color: white; color: #141823; font-family: "helvetica" , "arial" , sans-serif; font-size: 14px; line-height: 19.32px;"><b>Brasiilia"</b>. T</span><i style="color: #141823; font-family: helvetica, arial, sans-serif; font-size: 14px; line-height: 19.32px;">unnistan ausalt, et selle Minu-sarja koha pealt oli mul kerge eelarvamus, mis õnneks sai kohe esimese loetud raamatuga murtud. Mulle väga meeldis see raamat, sest oli informatiivne, kaasahaarav, kerge lugeda. Mulle meeldis, et tegemist oli reaalse elu reaalse ilustamata kirjeldusega. See raamat tekkis tahtmise enne mõnda riiki minekut kindlasti selle riigi kohta käiv Minu-sarja raamat läbi lugeda (kui selle riigi kohta on see olemas).</i><br />
<span style="background-color: white; font-family: "helvetica" , "arial" , sans-serif; font-size: 14px; line-height: 19.32px;"><strike>41. Luulekogu. </strike><b>Viivi Luik "Tubased lapsed".</b> <i>Viivi Luik on üks mu lemmik lastekirjanikke ja eriti meeldivad mulle need tema luuletused lastest, kus ta kõneleb kodusoojusest ja turvalisusest, aga ka laste hirmudest. Mulee meeldib neid luuletusi kasutada ka oma tööl lasteaias. Sellest kogumikust minu lemmik:</i></span><br />
<span style="background-color: white; font-family: "helvetica" , "arial" , sans-serif; font-size: 14px; line-height: 19.32px;"><i>SUUR LÄRM</i></span><br />
<span style="background-color: white; font-family: "helvetica" , "arial" , sans-serif; font-size: 14px; line-height: 19.32px;"><i>Laps laulab, trambib, karjub</i></span><br />
<span style="background-color: white; font-family: "helvetica" , "arial" , sans-serif; font-size: 14px; line-height: 19.32px;"><i>ja vaidleb, seletab.</i></span><br />
<span style="background-color: white; font-family: "helvetica" , "arial" , sans-serif; font-size: 14px; line-height: 19.32px;"><i>Nii kisendama harjub</i></span><br />
<span style="background-color: white; font-family: "helvetica" , "arial" , sans-serif; font-size: 14px; line-height: 19.32px;"><i>ka makk ja telekas.</i></span><br />
<span style="background-color: white; font-family: "helvetica" , "arial" , sans-serif; font-size: 14px; line-height: 19.32px;"><i>On toas nii palju lärmi,</i></span><br />
<span style="background-color: white; font-family: "helvetica" , "arial" , sans-serif; font-size: 14px; line-height: 19.32px;"><i>et põrub aknaklaas.</i></span><br />
<span style="background-color: white; font-family: "helvetica" , "arial" , sans-serif; font-size: 14px; line-height: 19.32px;"><i>On läbi isa närvid</i></span><br />
<span style="background-color: white; font-family: "helvetica" , "arial" , sans-serif; font-size: 14px; line-height: 19.32px;"><i>ja ema voodis maas.</i></span><br />
<span style="background-color: white; font-family: "helvetica" , "arial" , sans-serif; font-size: 14px; line-height: 19.32px;"><i>Kes lärmi lööb ja röögib,</i></span><br />
<span style="background-color: white; font-family: "helvetica" , "arial" , sans-serif; font-size: 14px; line-height: 19.32px;"><i>see kunagi ei kuule,</i></span><br />
<span style="background-color: white; font-family: "helvetica" , "arial" , sans-serif; font-size: 14px; line-height: 19.32px;"><i>et südamel on löögid</i></span><br />
<span style="background-color: white; font-family: "helvetica" , "arial" , sans-serif; font-size: 14px; line-height: 19.32px;"><i>ja elamisel luule.</i></span><br />
<span style="background-color: white; font-family: "helvetica" , "arial" , sans-serif; font-size: 14px; line-height: 19.32px;"><strike>42. Raamat, mida soovitab lugeda mõni siinse grupi liige</strike><b> S.K. Tremayne "Külmakaksikud"</b> <i>Haarav psühholoogiline thriller. Kui Tiina seda nüüdseks juba tükk aega tagasi väga haaravalt ja kaasakiskuvalt tutvustas, olin ma kindel, et tahan ka lugeda. Ei pidanud pettuma, sest raamat oli kaasahaarav, hirmutav, ohtlik, segadusse ajav, kohati arusaamatu, põnev, ulmeline... Mulle meeldis väga, ma ei saanud üldse aru, mis ja miks toimub. Hakkasin ühtpidi mõtlema, läks hoopis teisiti jne. Lõpp läks minu jaoks siiski natuke liiga segaseks, aga samas kipub nii olema, et need mitte-lemmiku lõpuga raamatud, jäävad lõpuks kõige kauemaks kummitama.</i></span><br />
<span style="background-color: white; font-family: "helvetica" , "arial" , sans-serif; font-size: 14px; line-height: 19.32px;"><strike>43. Ühine raamat, mida loevad kõik väljakutses osalejad</strike></span><span style="background-color: white; color: red; font-family: "helvetica" , "arial" , sans-serif; font-size: 14px; line-height: 19.32px;">: </span><span style="background-color: white; font-family: "helvetica" , "arial" , sans-serif; font-size: 14px; line-height: 19.32px;"><b>Donna Tartt "Ohakalind" </b><i>Raamat, mille lõppemisel, läheb aega, enne kui suudad uue raamatu kätte võtta. Loetu peab settima... Soovitan!</i></span><br />
<span style="background-color: white; color: #141823; font-family: "helvetica" , "arial" , sans-serif; font-size: 14px; line-height: 19.32px;"><strike>44. Tõestisündinud loo põhjal kirjutatud raamat</strike>. <b>Alexandra Heminsley "Kuidas minust sai jooksja".</b> <i>Tema unistused olid suured: ta tahtis sportlase tuharaid, supermodelli pihta ja gaselli kiirust. Pärast spordiklubidele allajäämist ja joogast tüdimist otsustas ta jooksma hakata. Tema esimene katse ei lõppenud hästi... Minu unistused on ka suured, ma kujutan ette, et kunagi ka mina jooksen... Nii et see raamat inspireeris ja andis lootust. Ma pole ainus, kelle jaoks 3 kilomeetrit on tappev ning ma siiralt loodan, et ma suudan ühel päeval saavutada selle, mille saavutas Alexandra. Temal võttis see aega kuus aastat, kuidas minul läheb?</i></span><br />
<span style="background-color: white; color: #141823; font-family: "helvetica" , "arial" , sans-serif; font-size: 14px; line-height: 19.32px;"><strike>45. Raamat, mille pôhjal tehtud filmi oled näinud, aga raamatut pole veel lugenud.</strike> </span><span style="background-color: white; color: #141823; font-family: "helvetica" , "arial" , sans-serif; font-size: 14px; line-height: 18px; white-space: pre-wrap;"><b>J. K. Rowling "Harry Potter ja saladuste kamber". </b><i>Tegelikult, kui ma selle väljakutse punkti peale mõtlesin, siis meenus mulle Harry Potter esimesena. Ma ei vaata tegelikult eriti üldse filme, nii et see on ikka harukordne, et ma olen filmi näinud, aga raamatut pole lugenud. Potteri filme tegelikult vaatasin ka laste suurel soovil. Kusjuures raamatuid soovitas ka just suurem tüdruk lugeda, kinnitades, et raamatud on palju paremad (see soovitus tuli selle peale, et ma filmidest suurt ei hoolinud). Aga ma pean temaga nõustuma, ka mulle meedlivad (senise põhjal) raamatud palju rohkem! </i></span><br />
<span style="background-color: white; font-family: "helvetica" , "arial" , sans-serif; font-size: 14px; line-height: 19.32px;"><strike>46. Raamat, mis on võitnud/ära märgitud mõnel Eestimaisel romaanivõistlusel.</strike><b> Reelika Lootus "Ära võetud".</b> <i>Romaan võitis kirjanduskonkursil "Bestseller 2015" esikoha ilukirjanduse žanris. Tegemist on psühholoogilise thrilleriga, milles keskendutakase peategelase aistingutele ja tajule. Peategelane Angelika on noor naine, kes leiab end ühel hetkel tühjas majas. Teadvusele tulles mõistab ta, et ta ei mäleta, kes ta on ja ei tea, mida temaga tehtud on. Uskumatult põnev raamat, täiesti võrreldav Keplerite või muude selliste "tegijate" krimikirjanikega. Mulle tõepoolest väga meeldis ja soovitan lugeda kõigil, kellele meeldib põnevus, närvikõdi ja see, et pinge ja teadmatus juhtunust püsib lõpuni.</i></span><br />
<span style="background-color: white; font-family: "helvetica" , "arial" , sans-serif; font-size: 14px; line-height: 19.32px;"><strike>47. Raamatukogu ilukirjanduse osakonna kolmandas reavahes, paremalt teises ja ülevalt kolmandas riiulis, vasakult kaheksas raamat</strike><span style="color: red;">.</span><b> Grethe Rõõm "Lohe Lembitu lood. Kitserööv".</b><i> Selle punktiga tegin sellesmõttes natuke sobi, et ise ei käinud raamatukogus, raamatu tõi mulle hoopis laps kooli raamatukogust. Mulle väga meeldis, mulle üleüldse meeldivad sellised lasteraamatud, kus on sees midagi "silmale nähtamatut" ehk et justkui meid ümbritsev tavamaailm, aga siis veel natuke midagi muud ka. Selles raamatus siis vahvad lohed. Lugesin raamatut unejutuks on 5-aastasele ja kuigi mulle endale tundus, et ehk on kõrvalepõikeid ja kirjeldusi lapsele natuke palju, st et lugu ise kippus vahepeal tahaplaanile jääma, siis lapsele tegelikult meeldis, ta kuulas huviga ja mõtles kaasa. Lisaks meeldivad mulle väga raamatu illustrtsioonid, mis on teinud Kristi Tuhkru-Tamm. Ps, Tegu on lohe Lembitu lugude teise raamatuga ja Grethe, meie pere ootab igaljuhul kannatamatult kolmandat osa!</i></span><br />
<span style="background-color: white; font-family: "helvetica" , "arial" , sans-serif; font-size: 14px; line-height: 19.32px;"><strike>48. Pimekohting raamatuga e. sirutad käe raamaturiiulisse ja võtad raamatu</strike>. <b>Peter Mayle "Veinirööv".</b> <i>Raamat veiniröövist, mida hakkab lahendama kindlustusfirma palgatud ekspert meisterlike kuritegude alal. Täitsa hea oli lugeda vahelduseks raamatut, mis ei ole täis peksmisi, verd, vägivalda jm hirmsat ja koledat. Raamat oli mõnus, mahe, huvitav lugeda, ei sisaldanud ühtegi tavapärast keerdkäiku. Ühesõnaga täitsa nauditav. Lisaks muidugi erinevate veinide kirjeldused ja hõrgud söömaajad.</i></span><br />
<span style="background-color: white; font-family: "helvetica" , "arial" , sans-serif; font-size: 14px; line-height: 19.32px;"><strike>49. Raamat kõige kaugemast maast, kus sina ise oled käinud.</strike></span><span style="background-color: white; color: red; font-family: "helvetica" , "arial" , sans-serif; font-size: 14px; line-height: 19.32px;"> </span><span style="background-color: white; font-family: "helvetica" , "arial" , sans-serif; font-size: 14px; line-height: 19.32px;"><b>Jussi Adler-Olsen "Patsiendikaart nr 64"</b>. <i>Ilmselt ikka see Taani on, mis jääb Tartust kõige kaugemale ja mida ma olen külastanud. Kuigi Taanis käidud sai juba päris ammu, äkki kuskil 18 aastat tagasi? Raamatust ka. Tegu on neljanda osaga Q-osakonna tööst. Seekord hakkab osakond lahendama 23 aastat tagasi toimunud mõistatuslikke kuritegusid. Pisikesest kadumisloost saab aga õige pea midagi suuremat ja palju koledamat. Kohati võigas lugu minevikust, kus nö lõtvade kommetega naisi ümber kasvatati ja kuidas see mõjutas nende elu päris lõpuni välja. Kusjuures raamatul on väga ootamatu lõpp, vähemalt minu jaoks, sellist lahendust ma ära ei arvanud. Enda jaoks ka väike moraal sellest raamatust: märka väikest tähelepanuta jäänud last, ehk oled just sina see ainus inimene, kes teda mõistab, kallistab ja toetab.</i></span><br />
<span style="background-color: white; font-family: "helvetica" , "arial" , sans-serif; font-size: 14px; line-height: 19.32px;"><strike>50. Legendaarne raamat - kultusteos.</strike></span><span style="background-color: white; font-family: "helvetica" , "arial" , sans-serif; font-size: 14px; line-height: 19.32px;"> <b>Jules Verne "Saladuslik saar".</b> <i>Mul on nii hea meel, et ma seda raamatut uuesti lugesin, see on ikka nii mõnus lugemine. Kõik need seiklused, mittemillestki millegi saamine, leidlikkus, inimlikkus, julmuse vastu võitlemine, headus... Minu jaoks tõeline klassika nii omas ajas kui ka nüüd!</i></span><br />
<span style="background-color: white; color: #141823; font-family: "helvetica" , "arial" , sans-serif; font-size: 14px; line-height: 19.32px;"><strike>51. Raamat, kus on tähtsal kohal toit/jook.</strike> <b>Joanna Fluke "Mõrv maasika-vahukooretordiga".</b> <i>Raamat sisaldab põnevust, romantikat, huumorit ja häid retsepte. Mõnus ja lihtne krimilugu, muhedalt kirjutatud. Meeldis just see rahulik kulgemine, mis haaras kaasa, aga samas ei olnud pealesuruv. Lisaks plaanin vähemalt ühe retsepti ka ise ära proovida! Ja ülejäänud sama sarja raamatud läksid ka kohe minu lugemise nimekirja!</i></span><br />
<span style="background-color: white; color: #141823; font-family: "helvetica" , "arial" , sans-serif; font-size: 14px; line-height: 19.32px;"><strike>52. Sulle täiesti tundmatu isiku elulugu või memuaarid.</strike> </span><span style="background-color: white; color: #141823; font-family: "helvetica" , "arial" , sans-serif; font-size: 14px; line-height: 18px; white-space: pre-wrap;"><b>Paula McClain "Tiir ümber päikese"</b>. <i>Romaani keskmes on ajalooline tegelaskuju, Keenias üles kasvanud erakordne naine Beryl Markham, kes oli novaatorlik hobusetreener ja hulljulge lendur. Romaani sündmustik toimub 1920. aastate Keenias. Oi põnev lugemine, koguaeg juhtus midagi uut ja ei osanud ette aimata, kuidas kogu lugu lõppeda võiks. Mulle meeldis, et oli ka lõppsõna, kus kirjutati, mis peategelasest edasi sai, sest raamat ise ei lõppenud Beryl'i surmaga.</i></span><br />
<span style="background-color: white; font-family: "helvetica" , "arial" , sans-serif; font-size: 14px; line-height: 19.32px;"><strike>53. ÜLLATUSTEEMA: Raamat kirjanikupalga saajalt (Maarja Kangro, Indrek Koff, Mihkel Mutt, Jürgen Rooste, Tõnu Õnnepalu).</strike><b> Maarja Kangro "Hüppa tulle".</b> <i>Raamatus oli neli lühemat jutukest ja üks pikem lugu. Ütleme nii, et oli nii ja naa. Natuke mulle isegi meeldis, sest oli etteaimamatut ja kergelt mõtlemapanevat, a la aga mida mina teeksin... Teisest küljest jälle eriliselt ei lummanud. Miks? Ma ei teagi, ju ma pole sellise kirjanduse sihtgrupp või polnud lihtsalt sellel raamatul ja minul õige päev kohtumiseks. Ehk millalgi proovime uuest...</i></span><br />
<span style="background-color: white; color: #141823; font-family: "helvetica" , "arial" , sans-serif; font-size: 14px; line-height: 19.32px;"><br /></span><span style="background-color: white; color: #141823; font-family: "helvetica" , "arial" , sans-serif; font-size: 14px; line-height: 19.32px;"><u><b>Lisaks loetud: </b></u></span><br />
<span style="background-color: white; color: #141823; font-family: "helvetica" , "arial" , sans-serif; font-size: 14px; line-height: 19.32px;"><b>54. Karen Robards "Viimane ohver"</b> - </span><span style="background-color: white; color: #141823; font-family: "helvetica" , "arial" , sans-serif; font-size: 14px; line-height: 18px; white-space: pre-wrap;"><i>Peategelaseks mitmetahuline doktor, kes ise jäänud teismelisena ellu sarimõrtsuka rünnakus ning nüüd uurib sarimõrvareid. Samas aga näeb ka vägivaldselt hukkunud inimeste hingi. Raamat ongi täpselt nii nagu tagakaanel öeldud: pranormaalne romantiline krimiraamat. Oli huvitav, mõni asi jäi justkui lahtiseks, et oleks tahtnud edasi teada, aga juba uurisin ja 31.01.16 ilmub sarja teine raamat, eks siis saab edasi uurida. :)</i></span><br />
<span style="color: #141823; font-family: "helvetica" , "arial" , sans-serif;"><span style="background-color: white; font-size: 14px; line-height: 18px; white-space: pre-wrap;"><b>55. Kaido Pajumaa "Vastused sisekosmosest"</b> - </span></span><span style="background-color: white; color: #141823; font-family: "helvetica" , "arial" , sans-serif; font-size: 14px; line-height: 18px; white-space: pre-wrap;"><i>Tegemist on inspiratsiooniraamatuga, mida autor soovitab lugeda ja kasutada järgnevalt: "Alusta näiteks iga oma päeva sellega, et avad raamatu juhusliku koha pealt ja vaatad, mida see sulle selleks päevaks soovitab." Minu uudishimu oli suurem ja seega lugesin hetkel kõik korraga läbi. Aga plaanin siiski raamatud edaspidi kasutada nii nagu autor soovitas, niimoodi toimib see paremini, kohe kindlasti!</i></span><br />
<span style="background-color: white; color: #141823; font-family: "helvetica" , "arial" , sans-serif; font-size: 14px; line-height: 18px; white-space: pre-wrap;"><b>56. </b></span><span style="background-color: white; color: #141823; font-family: "helvetica" , "arial" , sans-serif; font-size: 14px; line-height: 18px; white-space: pre-wrap;"><b> Lee Child "Viperusteta".</b> <i>Mingil kummalisel põhjusel pole ma enne sama kirjaniku raamatuid lugenud, kuigi ilmunud ei neid lausa mitu. Igatahes tekitas huvi, st põnevus kestis peaaegu lõpuni (ma kuskil olen juba kirjutanud, et ei salli, kui ma poole raamatu peal aru saan, kes süüdi on). Natuke oli ka armastust. :)</i></span><br />
<span style="background-color: white; color: #141823; font-family: "helvetica" , "arial" , sans-serif; font-size: 14px; line-height: 18px; white-space: pre-wrap;"><b>57. Lee Child "Ära mine iial tagasi".</b><i> </i></span><span style="background-color: white; color: #141823; font-family: "helvetica" , "arial" , sans-serif; font-size: 14px; font-style: italic; line-height: 18px; white-space: pre-wrap;">Emotsioonid on taaskord positiivsed, raamat edenes kiirelt, lõppu väga vara ära ei aimanud.</span><br />
<span style="background-color: white; color: #141823; font-family: "helvetica" , "arial" , sans-serif; font-size: 14px; line-height: 18px; white-space: pre-wrap;"><b>58. Christoffer Carlsson "Nähtamatu mees Salemist".</b> </span><i style="color: #141823; font-family: helvetica, arial, sans-serif; font-size: 14px; line-height: 18px; white-space: pre-wrap;">Raamat oli põnev, palju räägiti minevikust ehk sellest, mis käsilolevale juhtumile eelnes. Natuke oli minu jaoks tasakaal paigast, oleks rohkem seda praegust lugu tahtnud. Samas põnevus säilis kogu raamatu, kuigi õige pea oli selge, kes on kurikael, aga olid siiski küsimused miks ja kuidas, nii et lugemishuvi säilis. Huvitaval kombel tekkis tahtmine ka järgmist sama sarja raamatut lugeda, et näha, kas ülesehitus on sarnane või nüüd keskendutakse käimasolevale rohkem.</i><br />
<b><span style="background-color: white; color: #141823; font-family: "helvetica" , "arial" , sans-serif; font-size: 14px; line-height: 18px; white-space: pre-wrap;">59. J. K. Rowling "Harry Potter ja Fööniksi ordu"</span><br /><span style="background-color: white; color: #141823; font-family: "helvetica" , "arial" , sans-serif; font-size: 14px; line-height: 18px; white-space: pre-wrap;">60. J. K. Rowling "Harry Potter ja segavereline prints"</span><br /><span style="background-color: white; color: #141823; font-family: "helvetica" , "arial" , sans-serif; font-size: 14px; line-height: 18px; white-space: pre-wrap;">61. J. K. Rowling "Harry Potter ja surma vägised"</span></b><br />
<i style="background-color: white; color: #141823; font-family: helvetica, arial, sans-serif; font-size: 14px; line-height: 18px; white-space: pre-wrap;">Kokkuvõtteks saan öelda, et Harry Potter on endale uue austaja leidnud, mulle tõesti väga meeldis see sari. Mul on hea meel, et hoolimata sellest, et filmid minus mingisugust emotsiooni ei tekitanud, ma siiski raamatud läbi lugesin. Eks ma nüüd hakkasin mõistma Potteri fenomeni. Soovitan kõigile, kellele meeldivad seiklused, müstilised olevused ja õnnelikud lõpud! Ps. Eile teatasin lapsele, et kui ta kohe külmkapi ust kinni ei pane, siis panen sellele needuse peale. :D</i><br />
<span style="background-color: white; color: #141823; font-family: "helvetica" , "arial" , sans-serif; font-size: 14px; line-height: 18px; white-space: pre-wrap;"><b>62. Angie Sage "Tuli"</b></span><i style="background-color: white; color: #141823; font-family: helvetica, arial, sans-serif; font-size: 14px; line-height: 18px; white-space: pre-wrap;"> Ehk sarja seitsmes ja viimane raamat ja saigi Septimus Heap'i sari loetud. Mulle täitsa meeldis, kuigi kuna vahepeal sai loetud Harry Potterit, siis tekkis tunne, et selle sarja jaoks võiks vähe noorem olla. Potter oli mitmepalgelisem ja sisukam, aga eks ka Septimuse lugudes on oma wõluvägi sees. Oma lastel soovitan lugeda!</i><br />
<span style="background-color: white; color: #141823; font-family: "helvetica" , "arial" , sans-serif; font-size: 14px; line-height: 19.32px;"><b>63. Fred Vargas "Kriidiringimees".</b> </span><i style="background-color: white; color: #141823; font-family: helvetica, arial, sans-serif; font-size: 14px; line-height: 19.32px;">Kriminaalromaan, mis mulle ei meeldinud. Ma ei teagi miks, aga oli kuidagi igav lugeda ja lõpu libistasingi silmadega üle. Lugu iseenesest oli ju põnev, aga see tegelaste omavaheline vestlus ei olnud kohe üldse minu rida, kuidagi uimane ja igav.</i><br />
<span style="background-color: white; color: #141823; font-family: "helvetica" , "arial" , sans-serif; font-size: 14px; line-height: 19.32px;"><b>64. Karen Robards "Viimane hüvastijätusuudlus". </b><i>Tuleb tunnistada, et selle sarja esimene osa meeldis mulle rohkem, siis oli kõik uus ja huvitav, nii juurdlus,</i></span><span class="text_exposed_show" style="background-color: white; color: #141823; display: inline; font-family: "helvetica" , "arial" , sans-serif; font-size: 14px; line-height: 19.32px;"><i> vaimust kallim, seksuaalsusest nõretavad stseenid, peategelase meeletu segadusesolek jne. Selles raamatus tundus, et kõik kordub taas, ainult juhtum on uus, aga isegi selle puhul oli seos olemas (ehk et taas oli süüdlane keegi, keda ei osanud aimatagi, aga kes oli koguaeg pildil). Ma lootsin, et vähemalt vaimust kallima loos toimub midagi põnevat ja uut, aga kahjuks ei. Aga kuna see vaimust kallima lugu jäi ikka lahtiseks (no et kas ta siis oli sarimõrvar või mitte), siis ma kardan, et loen ka järgmist osa.</i></span><br />
<span style="background-color: white; color: #141823; font-family: "helvetica" , "arial" , sans-serif; font-size: 14px; line-height: 19.32px;"><b>65. Michael Katz Krefeld "Kadunud".</b> </span><i style="background-color: white; color: #141823; font-family: helvetica, arial, sans-serif; font-size: 14px; line-height: 19.32px;">See krimka meeldis mulle nendest kolmest kõige rohkem. Oli põnev lugu, olid huvitavad karakterid, lugemine edenes kiirelt. Oli hea lugeda! Mulle meeldis, et raamat oli mitmekihiline, rääkides nii minevikust kui olevikust, see aitas paremini mõista tegelaste olemust ja see mulle meeldib. Ka kriminaaluurija Ronga eelmine raamat oli põnev ning ilmselt loen ka järgmist raamatut sellest sarjast!</i><br />
<span style="background-color: white; color: #141823; font-family: "helvetica" , "arial" , sans-serif; font-size: 14px; line-height: 19.32px;"><b>66. Catherine Banner "Pimeduse hääl".</b></span><i style="background-color: white; color: #141823; font-family: helvetica, arial, sans-serif; font-size: 14px; line-height: 19.32px;"> Järg romaanile "Kuninga silmad". Tegemist on fantaasiaküllase ja haarava raamatuga, kus segunevad pralleelmaailmad - meile tuttav Inglismaa ja tundmatu ajas kauge Malonia. Tegevus toimub korraga kahes maailmas, kuid on siiski omavahel seotud. Malonias toimub võimuvõitlus, kõik muutub, nii ka peategelaste elu. Mulle meeldis loo ülesehitus, kahe maailma seotus, maagia olemasolu ja inimeste inimlikkus. Esimene osa jättis siiski sügava mulje, kui see teine osa, see raamat oli justkui vaheetapp ehk jutustus vahepealsest ning tunne jäi, et järgmises osas läheb taas tegudeks. Seetõttu ootan ka kolmandat osa, et saada teada, kas hea pääseb raas võimule ja kas maagia päästab maailma. </i><br />
<span style="background-color: white; color: #141823; font-family: "helvetica" , "arial" , sans-serif; font-size: 14px; line-height: 19.32px;"><b>67. Janno Põldma "Lotte ja kuukivi saladus".</b></span><i style="background-color: white; color: #141823; font-family: helvetica, arial, sans-serif; font-size: 14px; line-height: 19.32px;"> Vahva raamat Lotte seiklustest! Lotte on vallutanud meie kodu (raamatute näol) ja unejutuks oli see minu 4-aastasel kindel lemmik (no vaatame, kas "Limpa ja mereröövlid", mis järgmiseks valiti, lööb üle). Samas on ka 11-aastane ennast meie kõrvale sättinud, kui unejutu aeg käes. Ja ka mina nautisin lugemist. Nii et sobib kõigile! Mulle endale tundus, et ehk on lapse jaoks tegelasi liiga palju, (peaaegu nii, et igas peatükis mõni uus põnev tegelane), aga lapsed ei kurtnud, ju siis meeldiski just nii nagu oli!</i><br />
<span style="background-color: white; color: #141823; font-family: "helvetica" , "arial" , sans-serif; font-size: 14px; line-height: 19.32px;"><b>68. Stephenie Meyer "Videvik". </b></span><i style="background-color: white; color: #141823; font-family: helvetica, arial, sans-serif; font-size: 14px; line-height: 19.32px;">Kõigepealt pean muidugi ausalt ütlema, et lugesin "Videviku" uuesti läbi sellepärast, et "Vihurimäe" tagakaanel kirjutas, et "Videviku" kangelase Bella lemmikraamat on "Vihurimäe". Ühesõnaga tahtsin leida raamatut, milles on juttu mõnes teises raamatus. Lugesin ja lugesin ja leidsin - leheküljel 41 hakkas Bella lugema romaani "Vihurimäe". Tegelikult olen mina see, kellele see Videviku saaga isegi meeldib, selline armas lugu armumisest ja armastusest, kus kamaluga müstikat ka juures.</i><br />
<span style="background-color: white; color: #141823; font-family: "helvetica" , "arial" , sans-serif; font-size: 14px; line-height: 19.32px;"><b>69. Rosamunde Pilcher "Aprillilumi". </b><i>"Caroline sõidab Šotimaale, lootes asuda seal ühendusse oma vennaga, keda ta pole palju aastaid näinud, ja jõuda seejärel õigeaegselt tagasi oma laulatusele mehega, keda võimukas kasuema teama jaoks sobivaks peab. Kuid siis jääb ta ootamatu tuisu tõttu üksikusse majja lumevangi koos noormehega, kes on toibumas teda hiljaaegu tabanud tragöödiast. Mõlemaid ähvardab oht astuda kohutavaid eksisamme, kuid kas ilmtingimata..." Armas naistekas, meelelahutuseks päris mõnus lugeda, nii et romantiliste lugude austajatele soovitan soojalt. </i></span><br />
<span style="background-color: white; font-family: "verdana" , "arial" , "helvetica" , "helv"; font-size: x-small;"><b>70. Hakan Nesser "Inimene ilma koerata". </b><i>Sisukirjeldus ütleb: "</i></span><i><span style="background-color: white; color: #3b3b3b; font-family: "arial" , "helvetica" , sans-serif; font-size: 12px; line-height: 20px;">Ööl enne suurt tähtpäeva läheb perepoeg Robert, kes on omandanud kahtlasevõitu kuulsuse oma osalemise tõttu tõsielusarjas „Vangid Koh Fuki saarel”, välja jalutama ega tulegi enam tagasi. Järgmisel ööl kaob sama jäljetut Ebba poeg Henrik. Selle iseäraliku juhtumiga hakkab tegelema itaalia juurtega kriminaalinspektor Gunnar Barbarotti. Kas võib olla juhus, et ühepäevase vahega lähevad kaduma kaks inimest samast perekonnast ja samalt aadressilt? Võib see olla ette planeeritud ja kas need kadumised on omavahel seotud? Et nende detsembriööde </span><span class="more_text" style="background-color: white; color: #3b3b3b; display: inline; font-family: "arial" , "helvetica" , sans-serif; font-size: 12px; line-height: 20px; margin: 0px; padding: 0px;">mõistatus lahendada, peab Barbarotti jõudma selle düsfunktsionaalse perekonna kõige tumedamate saladusteni ja muutma nähtamatu nähtavaks." Mina ütlen, et kuigi loo algus oli väga põnev ja paljutõotav, siis loo lahendus oli igav! Esiteks sai juba väga ruttu selgeks, mis juhtus. Teiseks kippus autor heietama erinevatel teemadel, mis ei pakkunud üldse pinget, aga eelkõige pinget ootan ma krimilugudest. Kolmandaks ei olnud lahendus sugugi mitte huvitav, vaid kuidagi hmm "pastakast välja imetud". Jah, lugesin lõpuni, sest tahtsin teada, kuidas lugu kõigi tegelaste jaoks lõppeb, aga väga ei nautinud.</span></i><br />
<span style="background-color: white; color: #141823; font-family: "helvetica" , "arial" , sans-serif; font-size: 14px; line-height: 19.32px;"><b>71. Anders de la Motte "[geim]"</b></span><br />
<span style="background-color: white; color: #141823; font-family: "helvetica" , "arial" , sans-serif; font-size: 14px; line-height: 19.32px;"><b>72. Anders de la Motte "[buzz]"</b></span><br />
<span style="background-color: white; color: #141823; font-family: "helvetica" , "arial" , sans-serif; font-size: 14px; line-height: 19.32px;"><b>73. Anders de la Motte "[bubble]"</b></span><br />
<span style="background-color: white; color: #141823; font-family: "helvetica" , "arial" , sans-serif; font-size: 14px; line-height: 18px; white-space: pre-wrap;"></span><br />
<span style="background-color: white; color: #141823; font-family: "helvetica" , "arial" , sans-serif; font-size: 14px; line-height: 19.32px;"><i>Üks tavaline mees leiab rongist telefoni, mis kutsub teda mängima. Alguses põnevast mängust saab aegamööda aga suure vandenõuteooria uurimine, enam ei saa keegi aru, kas ta tegutseb omast tahtest või on osa suurest mängust. Mulle kokkuvõttes täitsa meeldis, sest põnevus säilis läbi kolme osa, lõpuni välja ei olnud ma kindel, kes on hea ja kes on halb, kes valetab ja kes räägib tõtt. Natuke häiris kirjaniku kirjutamisstiil (palju inglisekeelseid väljendeid; keset peatükki mitmeid kordi tegelaskujude ja kohtade muutus, nii et vahepeal oli raske jälgida, et kellest nüüd juttu on, kuigi ilmselt see oli taotluslik ja lõpuks harjusin). Põnevike huvilistele ja eriti neile, kes leiavad, et keegi kuskil teab alati, mis me teeme ja et internetid ja telefonid koguvad infot, soovitan soojalt!</i></span><br />
<span style="background-color: white; color: #141823; font-family: "helvetica" , "arial" , sans-serif; font-size: 14px; line-height: 19.32px;"><b>74. Joanna Trollope "Hispaania armuke". </b><i>Lugu kaksikõdedest, kelle elud on kulgenud eri radu. Ühel on mees, lapsed, karjäär, uhke maja, teisel üksnes töö. Ühel hetkel, kui viimane otsustab jõuludeks sõita Hispaaniasse, muutub kõik. Mulle väga meeldis see raamat, meeldisid erinevad elu keerdkäigud, meeldis, kuidas juhtus nii halba kui head, kuidas inimesed olid inimesed oma vigadega ja heade omadustega. Aga mulle ei meeldinud lõpp, ma olin kohe nii pettunud, et rabasin kätte uue raamatu, et oma pettumusest üle saada. Olen ennegi lugenud nn õnnetute lõppudega raamatuid ja ei ole olnud pettunud, sest need õnnetud lõpud on olnud kuidagi helged, aga see ei olnud. Või noh, minu jaoks praegusel hetkel ei olnud, võibolla loen kunagi uuesti ja tunnen teistmoodi, aga tänasel päeval ja kogu seda ülihead muljet raamatust varjutama pettumus.</i></span><br />
<span style="background-color: white; color: #141823; font-family: "helvetica" , "arial" , sans-serif; font-size: 14px; line-height: 19.32px;"><b>75. Maeve Binchy "Vihma ja tähtede ööd". </b><i>Raamat räägib loo ühest suvest ja neljast eri maailma paigust inimesest, kelle elus valitseb tõeline segadus. Mulle väga meeldis, see on täpselt selline armastuslugu nagu mina armastan ehk et on eripalgelisi inimtüüpe, mõnusaid arutelusid, erinevaid keerdkäike, uskumatuid lahendusi, palju õnnelikke lõppe, aga kõik ei lõppe siiski ideaalselt, väike aga jääb õhku püsima. Nagu ütles raamatu üks keskseid tegelasi iirlanna Vonni: "Ja kui me lakkame uskumast imedesse, pole ka elul enam mõtet!"</i></span><br />
<span style="background-color: white; color: #141823; font-family: "helvetica" , "arial" , sans-serif; font-size: 14px; line-height: 19.32px;"><b>76. Liza Markland "Prime Time". </b><i>Põnevik edust ja sellest, mida inimesed on valmis kuulsuse nimel tegema. Oli huvitav, aga mitte mitte ülemäära, varasemaid sama sarja raamatuid otsima ei hakanud, seega ilmselt nii tugevalt ei puudutanud.</i></span><br />
<span style="background-color: white; color: #141823; font-family: "helvetica" , "arial" , sans-serif; font-size: 14px; line-height: 19.32px;"><b>77. Asa Larsson "Päikesetorm".</b><i> Koguduse vaimne juht leitakse jõhkralt mõrvatuna, ohvri õde palub sellest samast linnakesest lahkunud ja nüüd Stockholmis juristina töötava sõbranna Rebecka abi. Rebecka jaoks on tagasipöördumine raske, teda jälitab nii minevik kui olevik. Antud autori debüütromaan ja jättis endast paljutõotava mulje. Tegelaskujud olid omanäolised, põnevus kestis, ootan huviga ka järgmiseid selle autori raamatuid.</i></span><br />
<span style="background-color: white; color: #141823; font-family: "helvetica" , "arial" , sans-serif; font-size: 14px; line-height: 19.32px;"><b>78. Lee Child "Vaenlane". </b><i>Mulle meeldib Lee Childi loodud Jack Reacher, tema kohati omapärane tegutsemislaad, tegevuse põimitus ja läbi raamatu kestev põnevus. Selles raamatus on rohkem küsimusi, kui kunagi varem. Kõigile krimkasid soovitan soojalt kõigile lugeda!</i></span><br />
<span style="background-color: white; color: #141823; font-family: "helvetica" , "arial" , sans-serif; font-size: 14px; line-height: 19.32px;"><b>79. Amy Tan "Õnnerõõmu klubi".</b><i> Kuueteistkümnest loost koosnev raamat neljast emast ja neljast tütrest, rängast minevikust ja parema tuleviku ja suurema mõistmise lootusest. Mulle üldiselt ei meeldi sellised raamatud, kus on erinevad lood, aga see raamat kohe kuidagi kõnetas. Kõik need eluraskused, omaaegne Hiina ja sealne elu, seda oli huvitav lugeda ja mõelda, et kes, miks ja kuidas on mõjutanud.</i></span><br />
<span style="background-color: white; color: #141823; font-family: "helvetica" , "arial" , sans-serif; font-size: 14px; line-height: 19.32px;"><b>80. Jane Austen "Mõistus ja tunded".</b><i> Raamat peegeldab väga hästi naiste tollast staatust ühiskonnas, kui oled ilma kaasavarata elad kas sugulaste armust või leiad abiellumiseks rikka mehe. Austen oskab kirjutada nii, et kõik need eluraskused on esitatud pigem läbi huumori, nii et ka kõige raskemat hetke loed teinekord väikse muigega suunurgas. Kui oskaks nii ka oma elu elada, igas hetkes on killuke naeru!</i></span><br />
<span style="background-color: white; color: #141823; font-family: "helvetica" , "arial" , sans-serif; font-size: 14px; line-height: 19.32px;"><b>81. Erich Maria Remarque "Taeval ei ole soosikuid".</b><i> Mulle nii-nii väga meeldis! Romaan õige elutunnetuse otsingutest, armastusest ja surmast; sellest, kuidas mitte miski pole see, mis ta on, mitte miski pole jääv! Mulle meeldib raamatu tagakaanel kirjutatu: " Kes Remarque'i stiili kergelt jooksvast lausest ja sujuvalt põimitud süžeest kaugemale vaatab, võib tunnetada tema mõtete ja tunnete mõrkjat helgust, mis lugejat hingeärevusest ja rusutusest puhastada aitab." Nii ongi!</i></span><br />
<span style="background-color: white; color: #141823; font-family: "helvetica" , "arial" , sans-serif; font-size: 14px; line-height: 19.32px;"><b>82. Charles R. Cross "Taevast raskem".</b><i> Raamat Kurt Cobainist ehk tema elulugu. Jättis endast väga põhjaliku, aga samas sõbraliku mulje. Nirvana suure austajana tunnistan ja muud ma selle kohta öelda ei soovigi, et raamat oli eelkõige kurb. väga-väga kurb... Kuulake parem: </i></span><span style="color: #141823; font-family: "helvetica" , "arial" , sans-serif;"><span style="font-size: 14px; line-height: 19.32px;"><i>https://youtu.be/pkcJEvMcnEg</i></span></span><br />
<span style="color: #141823; font-family: "helvetica" , "arial" , sans-serif;"><span style="font-size: 14px; line-height: 19.32px;"><b>83. Gillian Flynn "Lõikepind".</b><i> Põnevik selle sõnaotseses mõttes, keegi pole see kes näib, pealispinna all on peidus rohkem... Või hoopis vähem? Kedagi ei saa usaldada, uskuda. Mulle meeldis, et pinge kestis lõpuni, sest isegi kui tundus, et nüüd on kõik, algas kõik hoopis uuesti. Soovitan lugeda!</i></span></span><br />
<span style="color: #141823; font-family: "helvetica" , "arial" , sans-serif;"><span style="font-size: 14px; line-height: 19.32px;"><b>84. Ketlin Priilinn "Enne kui on hilja."</b><i> Tegemist on Rebecca Lindbergi sarja esimese raamatuga. Olin natuke skeptiline, et no Eesti kirjaniku krimiromaan. Pean aga tunnistama, et mulle täitsa meeldis. Oli kuidagi kodune tunne lugeda tuttavate nimede ja kohtadega raamatut, mis pealegi oli põnev. Eriti meeldisid mulle tegelased ja nende elukäigud, sisse oli toodud valusaid teemasi, näiteks koolikiusamisest alguse saanud enesenäljutamine, koduvägivald jne. See krimilugu ise ehk polnudki nii lummav kui kõik see muu, kuid kogu tervik oli siiski väga hea ja mina ootan huviga teist osa. </i></span></span><br />
<span style="color: #141823; font-family: "helvetica" , "arial" , sans-serif;"><span style="font-size: 14px; line-height: 19.32px;"><b>85. Max Landorff "Korraldaja". </b><i>Tegemist on esimese osaga põnevike sarjast, kus peategelaseks on Gabriel Tretjak. Gabriel ehk Korraldaja on mees, kes sekkub oma klientide ülesandel nende ellu ja tegutseb vajadusel nende asemel. Ühel päeval hakkab aga keegi tema elu korraldama, tema lähedased surevad... Tegemist on põnevikuga, kus põnevust jätkus lõpuni, kohati tundus lausa, et kõik ei saanudki veel päris selgeks. Mulle meeldis, et lugu oli tempokas, köitev, põnevate tegelastega ja ilmselgelt tahan ma ka järgmiseid raamatuid lugeda.</i></span></span><br />
<span style="color: #141823; font-family: "helvetica" , "arial" , sans-serif;"><span style="font-size: 14px; line-height: 19.32px;"><b>86. Andrus Kivirähk "Limpa ja mereröövlid".</b><i> Lapse tungival soovil oleme seda raamatut lugenud juba päris mitu ringi, nüüd siis taaskord. Lapsele meeldib jätkuvalt väga-väga, mulle meeldib ka. Aga ma ei tea, kas ma ehk alahindan oma last, kuid tondijuttudest peatükist kolm, olen ma siiani üle libisenud. No ma ei tea, need on mulle endalegi natuke jubedad, aga eks ma olen ka selline õrna hingega. ;) Seevastu "peerukott" saab loetud ja kui ma mõnelt vanemalt olen kuulnud hirmu, et äkki laps võtab selle ka oma sõnavarasse, siis vähemalt siiani tundub, et meie kodus seda juhtunud pole. Aga lugeda soovitan, tegemist on vahva ja kaasahaarava looga!</i></span></span><br />
<span style="color: #141823; font-family: "helvetica" , "arial" , sans-serif;"><span style="font-size: 14px; line-height: 19.32px;"><b>87. Evald Tammlaan "Laevakoer Tuhk". </b><i>Nii nagu tagakaanel kirjas just ongi ehk tegemist on südamliku looga koerast, kes satub laevale ja kellest saab ehtne laevakoer. Lugu on armas, rahulik, sõbralik, aga samas sisaldab ka seiklusi, kuhu koer Tuhk Aafrikas satub. Lapsele meeldis ka, kuigi pärast Limpat tundus lugu ehk liigagi armas, aga no näed, sellised armsad lood meeldivad ka lastele. Mõlemad lapsega oleksime isegi rohkem tahtnud teada, et mis edasi saab, kuhu koerake Tuhk veel satub ja mida põnevat näeb.</i></span></span><br />
<span style="color: #141823; font-family: "helvetica" , "arial" , sans-serif;"><span style="font-size: 14px; line-height: 19.32px;"><b>88. Ken Bruen "Londoni puiestee". </b><i>Tagakaanel on kirjas, et selle raamatu on kirjutanud üks meie aja suurtest krimikirjanikest ja teos on täis reetlikkust ja põnevust. See ajas muidugi ootused suureks, aga paraku päris nii mina ise ei arva. Jah, lugu läks kiiresti edasi ja reetlikkust oli selles palju, ka põnevust jagus, aga midagi jäi siiski minu jaoks puudu. Ma ei tea, mis see oli, kuid pöörast vaimustust see raamat minus ei tekitanud. Üldmulje oli siiski ok ja täiesti maha raamatut ei tee, tasub lugeda, aga päris soovitama ei kipu. Ja veel, kui tihtipeale krimilugude juures mind vägivald ei häiri, siis selles raamatus millegipärast hakkas häirima. </i></span></span><br />
<span style="color: #141823; font-family: "helvetica" , "arial" , sans-serif;"><span style="font-size: 14px; line-height: 19.32px;"><b>89. Frederick Forsyth "Tapmisnimekiri".</b><i> Salaagentuuri tööks on leida ja tappa USA jaoks eriti ohtlikud isikud, kes on lisatud tapmisnimekirja. Nüüd aga satub nimekirja mees, kellest ei ole teada mitte midagi, tal on vaid olemas hüüdnimi Jutlustaja. Raamatu käigus aga suudab mees, keda teatakse Jälitajana, ta lõpuks siiski tuvastada. Kuidas ta seda teeb, seda saab teada juba raamatust. Mulle täitsa meeldis, vahepeal oli küll tunne, et tegelasi juba nii palju, et kisub segaseks, aga lõpuks oli see hoopis tore. Põnevus kestis, lugu oli hea, nii et tasus lugeda küll.</i></span></span><br />
<span style="color: #141823; font-family: "helvetica" , "arial" , sans-serif;"><span style="font-size: 14px; line-height: 19.32px;"><b>90. Reijo Mäki "Indiaanlane".</b><i> Raamat algab justkui kahe täiesti erineva looga: liinilaev Soomes, kust leitakse kõik inimesed surnuna, vaid üks naine on kadunud ning kummaline kuritegu indiaanlaste reservaadis USA-s. Aga kui alguses tundus mulle ikka uskumatu, et need lood võivad ühtida ja peale selle ei pidanud ühtki muu enda mõte, kuidas see juhtub, ka vett, siis nii see siiski läks ja kahest loost sai ülipõnev lugu, kus uuriti hoopis ühe naise kummalist kadumist. Teate, kuigi algus venis, siis lõpuks oli ikka täitsa põnev!</i></span></span><br />
<span style="color: #141823; font-family: "helvetica" , "arial" , sans-serif;"><span style="font-size: 14px; line-height: 19.32px;"><b>91. Hjorth Rosenfeldt "Mees, kes polnud mõrtsukas".</b><i> Sebastiani elu on pärast tsunamit soojal maal hävinud, ei ole tööd, naist ega last. Endised kolleegid ka vihkavad. Siis aga leitakse noore poisi südameta surnukeha ja täiesti juhuslikult :) satub Sebastian juurdluse keskmesse. Sebastiani enesehävituslik isik mind kergelt häiris, aga lugu oli põnev, täis ootamatusi ja raamatu lõpp tekitas huvi ka järgmiste osade vastu (kui nad eesti keeles ilmuvad).</i></span></span><br />
<span style="color: #141823; font-family: "helvetica" , "arial" , sans-serif;"><span style="font-size: 14px; line-height: 19.32px;"><b>92.-94. Carla Neggers "Kaotatud suve saladused", "See öö ohaka teel", "Siidrioja".</b><i> Tegemist on kolme tõeliselt armsa armastusooga. Kui mul peale esimese osa imearmast lõppu oli hirm, et no nii nüüd rikuvad teises osas kõik ära ja purustavad selle imelise armastuse, siis õnneks nii ei läinud. Kuigi raamatutel on peal, et esimene, teine ja kolmas, siis tegemist on siiski eraldiseisvate armastuslugudega. Esimese osa õnnelik paar on teistes osades kõrvaltegelaseks ja esimese osa kõrvaltegelasest saab teises osas peategelane jne ehk et tegelased liiguvad ikka raamatust raamatusse, aga õnne leidev paar on uus. Väikest põnevust lisas raamatutesse ka igas osas sisalduv aardejahi ja kummaliste minevikusaladuste otsimine (ja leidmine). Mulle meeldis, et tegu oli ilusate armastuslugudega segatuna väikese põnevusega. :)</i></span></span><br />
<span style="color: #141823; font-family: "helvetica" , "arial" , sans-serif;"><span style="font-size: 14px;"><b>95. Laura Esquivel "Nagu šokolaadi keeduvesi" </b><i>Romaani tegevus toimub 20. sajandi alguses Mehhiko revolutsiooni ajal ning selle peategelase Tita elus on maagia niisama loomulik nagu argisekeldused. See oli kummaline raamat, mitu korda tekkis tahtmine pooleli jätta, sest no nii jaburaks läks. Samas teiseltpoolt oli ikka uudishimu, mis sundis lõpuni lugema. Suurel kirel on suur mõju ja see annab selles raamatus igal hetkel tunda, eelkõige läbi Tita valmistatud toidu. See ei olnud tavapärane armastusromaan, see oli nii kummaline ja reaalsusest eemal olev (oleneb muidugi kelle reaalsusest), aga... Ma ei teagi, omamoodi huvitav... Huviga ootan teiste lugejate kommentaare, sest ma ei oska seda ei kirjeldada, ega isegi öelda, kas ta siis nüüd meeldis mulle või siiski mitte...</i></span></span><br />
<span style="color: #141823; font-family: "helvetica" , "arial" , sans-serif;"><span style="font-size: 14px;"><b>96. Clare Mackintosh "Ma lasen sul minna". "</b><i>Traagiline õnnetus. Kõik juhtus väga kiiresti. Ta ei oleks saanud seda ära hoida. Või oleks?" Mulle väga meeldis see raamat! Tõeliselt ootamatute süžeepööretega kaasakiskuv psühholoogiline põnevik. Mina-tegelase jutustus segatuna politseinike uurimisliiniga, põiked minevikku, mõnda teise ellu... Mitte miski pole nii nagu alguses tundub, mitte miski pole nii nagu ka raamatu keskpaigas tundub, kõik muutub, enne nii loogiline lugu muutub uues võtmes samuti loogiliseks... Seda raamatut julgen ka teistele lugemiseks soovitada!</i></span></span><br />
<span style="color: #141823; font-family: "helvetica" , "arial" , sans-serif;"><span style="font-size: 14px;"><b>97. Elizabeth Buchan "Naise kättemaks". </b><i>Lugu sellest, kuidas vanem mees otsustab "vana" naise vahetada uue ja noorema vastu. Ootamatult selgub, et see uus on samal ajal ka vana kolleeg ja sõbranna ning lisaks saab uus ka vana töökoha endale. Sealtsamast täitsa põhjast algabki nn vana naise uus elu, null-punktist taas pinnale ujumine ja ellu jäämine. Ühe inimese uus elu võib anda võimaluse ka teisele alustada uut elu. See mis on sinu käeulatusest väljas võib tunduda ahvatlev, aga saades selle kätte, polegi see ehk enam nii hea, argipäev lööb panniga pähe. Omamoodi armas lugemine.</i></span></span><br />
<span style="color: #141823; font-family: "helvetica" , "arial" , sans-serif;"><span style="font-size: 14px;"><b>98. Tom Wood "Pigem surm". </b><i>"Victor on täiuslik tapja. Tal puudub minevik. Ta ei peatu millegi ees. Ta leiab su kõikjalt." Psühholoogilise trillersarja IV raamat. See sari on verine ja julm ja kole, aga millegipärast mulle siiski meeldib. See on minu masti põnevik, mulle meeldib see karm (ja samas ju ka natuke hell ja armas) Victor, lugedes on silme ees Jason Statham'i kuju, sest just selline on Victor minu silmis. Ootan põnevusega järgmist ja järgmist ja järgmist osa, et neid ikka jaguks.</i></span></span><br />
<span style="color: #141823; font-family: "helvetica" , "arial" , sans-serif;"><span style="font-size: 14px;"><b>99. David Baldacci "Sihtmärk". </b><i>Koos tegutsedes on Robie ja Reel võitmatu palgamõrvarite paar. Siiski leidub ka neid võimukandjaid, kes neis kahtlevad ja kes teevad kõik, et nad täidaksid ülesanded oma elu hinnaga. Põnev põnevik ehk täpselt selline nagu üks põnevik olema peaks. Lugedes läks edasi kiirelt, kuigi mulle tundus, et ühes raamatus oli justkui mitu põnevikku koos, mis oli ju iseenesest tore, sest pinge tõusis ja pinge langes. Lõpplahendus oli ühest küljest ooamatu, teisest küljest aga vägagi ootuspärane. Mulle meeldis!</i></span></span><br />
<span style="color: #141823; font-family: "helvetica" , "arial" , sans-serif;"><span style="font-size: 14px;"><b>100. Laura Griffin "Jäljetult kadunud". </b><i>Eradetektiiv Alex Lovell aitab lisaks oma põhitööle ka inimestel kaduda ja alustada uut turvalist elu. Melanie soovis põgeneda ja kaduda oma vägivaldse politseinikust abikaasa eest. Kui ta aga tõepoolest kaob, kardab Alex kõige halvemat... Loosse lisanduvad tipptasemel kriminalistikaeksperdid, küüniline ja seksikas politseiuurija, killuke armastust, palju segadust, ohtlikke olukord, mõrvakatsed... Iga samm tõele lähemale tähendab seda, et ka Alex võib kaduda... Raamatu üle ei saa kurta, oli täitsa põnev, pakkus erinevaid keerdkäike ja lõppes hästi!</i></span></span><br />
<span style="color: #141823; font-family: "helvetica" , "arial" , sans-serif;"><span style="font-size: 14px;"><b>101. Leena Lehtolainen "Minu esimene mõrv".<i> </i></b><i>Kamp koorikaaslaseid läheb suvilasse mõnusat nädalavahetust veetma ja hommikul leitakse üks neis surnuna. Noor kaunis uurija hakkab seda lugu uurima, kusjuures tegemist on tema esimese mõrvajuhtumiga. Lahti rullub ohvri ootamatult sünge minevik, selgub et soojade ja lähedaste suhete taga on tegelikult palju kibestumist, pimedat viha ja armukadedust. Lõpuks muidugi leiab lugu lahenduse, veidi ehk isegi ootamatu, sest ega ma raamatut lugedes ei osanud arvata, et kes see siis sellest kambast see mõrvar oli. Lugeda oli huvitav, aga mingisugusest meeletut elevust ei tekitanud. Pisut ehk isegi pettusin, sest märk "Postimees soovitab" tekitas kujutlema, et tegemist on väga-väga hea raamatuga.</i></span></span><br />
<span style="color: #141823; font-family: "helvetica" , "arial" , sans-serif;"><span style="font-size: 14px;"><b>102. Ally Condie "Määratud". </b><i>Mulle tegelikult väga meeldib lugeda erinevaid noortekaid, mis põhinevad mingisugustel ulmelistel ühiskondadel vms. Ka selles raamatus on Ühiskond, mis/kes otsustab kõik - kellega sa koos elama hakkad, kus töötama hakkad, millal sured jne. Nagu ikka leidub keegi, kes hakkab kahtlema ja selgubki, et kõik pole nii täiuslik kui algselt tundus. Olen seda raamatut korra lugenud ja tookord meeldis mulle isegi keskmisest rohkem. Teist korda üle lugedes nii põnev enam ei tundunud, kohati tundus tegevus justkui venivat. Üle aga lugesin seetõttu, et oleks lihtsam lugeda selle sarja teist osa. :) </i></span></span><br />
<span style="color: #141823; font-family: "helvetica" , "arial" , sans-serif;"><span style="font-size: 14px;"><b>103. M. L. Stedman "Valgus ookeanide vahel". </b><i>Uskumatult erakordne raamat. Loed ja mõtled, et aga mida mina oleksin teinud. Ei suuda hukka mõista inimesi, kes tegelikult ju toimivad valesti, hakkad neile hoopis kaasa tundma ja neist on nii-nii kahju. See on ilus ja samas väga kurb raamat. Viimase peatüki lugesin läbi pisarate, päris ausalt, pisarad lihtsalt hakkasid voolama (mul kes tavaliselt raamatuid lugedes ei nuta). See oli ilus ja valus! Kindlasti tahan korra veel lugeda, aga mõne aja möödudes. Ps. Aga lapsest oli mul siiralt kahju, ma loodan, et päris elus mitte keegi mitte ühtegi last nii traumaatiliselt oma lähedastest eemale ei kisu!</i></span></span><br />
<span style="color: #141823; font-family: "helvetica" , "arial" , sans-serif;"><span style="font-size: 14px;"><b>104. Mart Sander "Litsid. Naiste sõda" II raamat. </b><i>Lugu jätkub sealt, kus esimene raamat pooleli jäi. Teine osa keskendub aastale 1941, mil paljastub nõukogude võimu tõeline pale. Mulle meeldib, et mitmes kohas saab lugeda ja mõista seda, miks keegi muutus pealekaebajaks, miks keegi puges peitu, miks käituti nii nagu käituti. Maailm koosneb eri nurkadest ja mis ühele tundub ühel hetkel õigena võib teisele tunduda täiesti valena, me kõik oleme erinevad ja meie käitumist mõjutavad erinevad faktorid. Mulle meeldis, aga kahju on, et lõppes nii põnevalt. Nüüd peab ootama eriti kannatamatult uut osa.</i></span></span><br />
<span style="color: #141823; font-family: "helvetica" , "arial" , sans-serif;"><span style="font-size: 14px;"><b>105. Catherine Cookson "Haritud teenijatüdruk". </b><i>Raamatu kangelanna elab küll 1970ndatel, kui naised olid nii mõnegi õiguse juba kätte võidelnud, aga enda eest tuleb seista ka temal. Raamat, kus peategelase elu on kui ameerika raudtee, küll täitsa põhja (peigmees jätab maha, töö on nõme), küll üles tippu (uus ja meeldib töö koos sümpaatse ülemuse ja tema fantastilise perekonnaga), taas täitsa põhja (ehk et juhtub midagi ülimalt dramaatilist ja uskumatut) ja sealt uuesti üles poole, tee peal mõned jõnksud ikka alla ka, aga lõpuks ikka õnneliku lõpu poole. Mulle meeldis, mõnus naistekas!</i></span></span><br />
<span style="color: #141823; font-family: "helvetica" , "arial" , sans-serif;"><span style="font-size: 14px;"><b>106. Maeve Haran "Tule tagasi, kallis." </b><i>Raamat esmapilgul ideaalsest perekonnast, kus naine, mees ja nende pisipoeg. Kui ühiselt hakatakse aga otsima mehe bioloogilist ema, kelle naine ka leiab, muutub kõik. Mulle jälle meeldis, kuigi lugedes oli sees tunne, et küll see kõik hästi lõppeb, no see kohe tundus sedasorti raamat, kus on õnnelik lõpp, siis põnev oli ikkagi. Ei olnud ju ette teada, millises kohas ja tänu kellele/millele toimuvad mõistmised ja leppimised. See oli täpselt selline mõnus naistekas, mis võtta kätte peale väsinud päeva, kõrvale tassike teed ja seejärel lasta raamatul lihtsalt kulgeda.</i></span></span><br />
<span style="color: #141823; font-family: "helvetica" , "arial" , sans-serif;"><span style="font-size: 14px;"><b>107. Mavis Cheek "Minu tädi intiimelu". </b><i>Raamatu peategelase Dilyse elus on kõik kena ja korras, kuni ta kohtab ühel päeval raudteejaamas meest, kes on lihtsalt suurepärane. Mis saab edasi, kas ta hävitab kõik selle, mille saavutamiseks on ta senimaani ränka vaeva näinud, või ütleb hüvasti võimalusele ennast järsku vabana tunda? Kogu raamatu jooksul valdasid mind emotsioonid seinast seina - alguses kaastunne, siis rõõm, siis kurbus, viha, lausa raev, veelkord ja veel sügavam kaastunne, haletsus... Ja lõpuks, ma ei teagi, aga selge on see, et Dilyse abikaasa vastu tekkis mul selle raamatu lõppedes austus! Lugemise soovitust ei julge hetkel anda, sest ma pole isegi päris kindel, kas siis meeldis või mitte, aga ehk see polegi alati oluline, sest lõpuni ju lugesin ja kaasa mõtlema pani.</i></span></span><br />
<span style="color: #141823; font-family: "helvetica" , "arial" , sans-serif;"><span style="font-size: 14px;"><b>108. Santa Montefiore "Mustlasmadonna". </b><i>Elegantne Anouk jätab surres Metropolitani muuseumile Tiziani hindamatu maali. Tema poeg Mischa ei teadnudki, et emal oli selline kunstiteos ning ta otsustab selle päritolu välja uurida. Uurimise käigus rullub lahti valus ja kaasahaarav lugu ühe pere läbielamistest. Kuidas elada, kui sa oled väljaheidetu, kui su ema ja seega ka sind peetakse reeturiteks ja teiega ei suhelda? Ja kuidas mõni eelarvamusteta inimese südamesoojus suudab murda jää. Kui alguses ei tekitanud lugu minus erilist elevust, siis mida edasi, seda põnevamaks, kaasahaaravamaks ja kohati ka valusamaks lugu läks. Mulle tegelikult väga meeldis, see ei olnud lihtsalt armastuslugu, see oli midagi enamat.</i></span></span><br />
<span style="color: #141823; font-family: "helvetica" , "arial" , sans-serif;"><span style="font-size: 14px;"><b>109. Aleksei Turovski "Loomadest, armastusega". </b><i>Raamat, mida lugedes külas koguaeg kõrvus Aleksei Turovski hääl. Ilmselt lihtsalt on tegemist sellise inimesega, kelle hääl ja rääkimisstiil on nii kõrvus, et isagi tema kirjutatud loed justkui tema häälega. Mulle meeldis, oli muhe ja mõnus lugemine.</i></span></span><br />
<span style="color: #141823; font-family: "helvetica" , "arial" , sans-serif;"><span style="font-size: 14px;"><b>110. Sylvia Day "Sinuga üks".</b> <i>Crossfire seeria viies raamat. Kogu sellest Gideon Crossi armastuse ja probleemide maailmast meeldis mulle see viimane osa ehk isegi kõige rohkem. Oli pöörast armastust, oli draamat, oli möödarääkimisi, oli leppimisi. Kui võrrelda "Hallide varjunditega", siis see sari oli minu jaoks sutsu parem. Aga no, kes ei kannatanud varjundeid, see ilmselt pole ka selle raamatusarja sihtgrupp. ;)</i></span></span><br />
<span style="color: #141823; font-family: "helvetica" , "arial" , sans-serif;"><span style="font-size: 14px;"><b>111. Alexandra Olivia "Üksinda". </b><i>Vot see raamat mulle meeldis, koha väga meeldis. Ma kohe tundsin, et lõpp tuli liiga vara, see viimane peatükk oleks pidanud pikemalt kestma või siis veel paar tükki järgnema. Lugu ise on sellest, kuidas algavad ühe tõsielusarja võtted, on 12 võistlejat, keda ootavad väljakutsed. Osalejad on ära lõigatud ühiskonnast ja seega ei tea nad mitte midagi sellest, et samal ajal toimub mujal suur katastroof, kus hävineb suur osa inimkonnast. Raamatu peategelane, üks sarjas osalenutest, on aga jäänud üksi, ta läbi lugematuid kilomeetreid, ta ei tea ja ta ka ei usu, et see on saanud reaalsuseks, ta usub, et ta ikka osaleb veel mängus, mida ta püüab jätkuvalt võita. Mis saab, kas ja kuidas ta avastab tõe? Põnev, ausõna oli põnev.</i></span></span><br />
<span style="color: #141823; font-family: "helvetica" , "arial" , sans-serif;"><span style="font-size: 14px;"><b>112. Camilla Grebe "Armuke peakontorist"</b><i>. Taakord üks psühholoogiline thriller ehk krimilugu, kus miski pole lõpuks nii nagu alguses näib. Põnevust jagub lõpuni, kes on hea ja kes on halb, kellele tehakse liiga või hoopis tema ise teeb liiga. See on raamat, millele ma väga ootan ka teist ja kolmandat jne osa, sest olgugi, et seekordne lugu leidis lahenduse, tekitasid ülejäänud raamatu tegelased soovi nende elust ka edaspidi kuulda saada. Või siis ehk mitte, ehk ongi hea, kui see kõik jääb minu mälusse nii nagu oli... Soovitan lugeda!</i></span></span><br />
<span style="color: #141823; font-family: "helvetica" , "arial" , sans-serif;"><span style="font-size: 14px;"><b>113. Emelie Schepp "Igaveseks märgitud". </b><i>Ühel 1991 aasta suvepäeval ärkab 9-aastane Jana haiglas. Ta ei tea, kes ta on ega mäleta oma minevikku. Kakskümmend üks aastat hiljem, nüüd juba eduka prokurörina, hakkab ta koos krimikolleegidega uurima mõrva, millest saab alguse sündmusteahel, millest hakkab lahti hargnema ka tema enda lugu. Oli põnevust, oli julmust, oli kurbust ehk et oli kõike. Lugu oli hea, aga õhku jäi veel küsimusi, et kuidas siis edasi... Aga ma sain aru, et tegu ongi selle sarja esimese raamatuga, nii et ootan põnevusega edasisi raamatuid.</i></span></span><br />
<span style="color: #141823; font-family: "helvetica" , "arial" , sans-serif;"><span style="font-size: 14px;"><b>114. Lars Kepler "Mänguväljak". </b><i>Tegemist on psühholoogilise põnevikuga ja seda ta on, sest mina raamatut käest panna ei suutnud. Alguses olin küll natuke skeptiline, sest tutvustus ütleb, et peategelane Jasmin, kelle süda seiskub, satub teispoolsuses olevasse vägivaldsesse sadamalinna ning kui tema poja süda on vaja operatsiooni käigus seisma panna, saab ta aru, et tema poeg seal sadamalinnas üksi hakkama ei saa ja otsustab lasta oma südame taaskord seisata, et pojale teispoolsusess appi minna. Selle kirjelduse põhjal kartsin, et tegemist on liialt utoopilise ja ulmekaga, mida ta ju tegelikult ka oli, aga samas... no oli põnev küll. Ja tegelikult ei tea ju me, kuidas see asi seal teiselpool siis on, äkki ongi nii?</i></span></span><br />
<br />
<div>
_____________________________________________________________________</div>
<div>
<br /></div>
<b><u>Lugemise väljakutse 2015 - <a href="http://enesest.blogspot.com.ee/2015/12/aasta-tais-valjakutseid-2015-tagasivaade.html" target="_blank">leiab siit!</a></u></b>Heilyhttp://www.blogger.com/profile/02044865196039762837noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-7075186479978296184.post-51293997130627206612017-01-03T12:06:00.000+02:002017-01-03T12:06:25.287+02:00Postitused blogist kilomeeter<h2>
<span style="color: blue;">10. aprill 2016</span></h2>
<br />
<div style="background-color: white; box-sizing: inherit; color: #222222; font-family: "Noticia Text", serif; font-size: 18.736px; margin-bottom: 40px;">
Tere, saame tuttavaks! Mina olen see teine hull! Heily.</div>
<div style="background-color: white; box-sizing: inherit; color: #222222; font-family: "Noticia Text", serif; font-size: 18.736px; margin-bottom: 40px;">
Et kõik ausalt ära rääkida, siis idee selleks, et jooksma hakata sain ma <b style="box-sizing: inherit;">Alexandra Heminsley</b> raamatust<b style="box-sizing: inherit;"> “Kuidas minust sai jooksja”. </b>Kui ma lugesin, et keegi veel on alustanud nullist ja jõudnud kuhugi välja, siis tekitas see tunde, et äkki tõesti suudan ka mina.</div>
<div style="background-color: white; box-sizing: inherit; color: #222222; font-family: "Noticia Text", serif; font-size: 18.736px; margin-bottom: 40px;">
Hea küll, tõele au andes pean ma ütlema, et ma olen enne ka jooksnud ja trenni teinud. Aga ma ei ole seda suutnud teha stabiilselt. Kui ma sügiseks olin jõudnud nii kaugele, et suutsin juba 5 kilomeetrit järjest ära joosta, siis tänaseks hetkeks olen ma jälle nullis. Eriti nutuseks muutusin ma hetkel, kui sain aru, et minu omast arust täitsa head jooksuajad on tegelikult täielikud mõttetused (kuigi loogika ütleb, et mida head seal saabki olla, kui trenni pole tehtud). Näitan teile ka numbreid: minu isiklik 3 km jooksurekord on 21 min ja 22 sek, aga 3 km kõndimise oma 24 min ja 03 sek. Võiks vist pigem kõndida, liiguks sama kiiresti?</div>
<div style="background-color: white; box-sizing: inherit; color: #222222; font-family: "Noticia Text", serif; font-size: 18.736px; margin-bottom: 40px;">
Ühesõnaga – nüüd tahaks ma päriselt joosta! Ja ikka nii, et iga nädal mõned korrad, et tekiks harjumus ja vorm! Kas saame hakkama?</div>
<div style="background-color: white; box-sizing: inherit; color: #222222; font-family: "Noticia Text", serif; font-size: 18.736px; margin-bottom: 40px;">
Päris-päris esimese katsetuse tegin ma juba eile, kui jooksin koos ma 4-aastasega ümber maja. Tema väsis ja ka mina olin suhteliselt väsinud. Hmm ja avastasin, et olen vaid 300 meetrit jooksnud.</div>
<div style="background-color: white; box-sizing: inherit; color: #222222; font-family: "Noticia Text", serif; font-size: 18.736px; margin-bottom: 40px;">
Täna otsustasin, et teen ära Cooperi testi. Teate ju küll, see “lõbus” test kooliajast, kus tuli 12 minutit järjest joosta. Mõtlesin, et see on nagu stardipakk, kus alustada, et hiljem saaks võrrelda, kus ma olin päris alguses. No nii, hakkasin jooksma ja algus oli päris hea, siis korraks hakkas juba mõnus ja tekkis tunne, et appi, ma ju jooksen, milles probleem. Aga, kui 10 minutit sai joostud, siis läks raskeks, ikka tõeliselt raskeks. Läbi mingi imeväe suutsin ikka vastu pidada, aga veremaik oli suus ja ma ei saanud enam aru, miks ma seda teen. Kooliaegsed kehalise kasvatuse tunnid meenusid, siis oli sama hull…</div>
<div style="background-color: white; box-sizing: inherit; color: #222222; font-family: "Noticia Text", serif; font-size: 18.736px; margin-bottom: 40px;">
Ja tulemus… Vikipeedia andmetel minu vanuses – rahuldav! Ehk läbisin 1730 meetrit.</div>
<div style="background-color: white; box-sizing: inherit; color: #222222; font-family: "Noticia Text", serif; font-size: 18.736px; margin-bottom: 40px;">
Kuidas edasi? Ma ei teagi, tean vaid, et tuleb joosta! Eveliis, sa mingit vinget äppi ei tea, no sellist et “kuidas hakata jooksma”? Oleks ju mugav, kui keegi taskus õpetaks, et jookse! kõnni! kiiremini! aeglasemalt! jne.</div>
<h2 style="background-color: white; box-sizing: inherit; font-family: "Noticia Text", serif; font-size: 18.736px; margin-bottom: 40px;">
<span style="color: blue;">11. aprill 2016</span></h2>
<div style="background-color: white; box-sizing: inherit; color: #222222; font-family: "Noticia Text", serif; font-size: 18.736px; margin-bottom: 40px;">
Ega siin ei ole midagi salata, et natuke teen ma kõike seda ka oma hetke numbrite pärast. Ei, kaalu pärast ma väga ei kobise, aga vööd ja puusa võiks ju küll natuke saledamaks saada. Oo ja kui kuidagi leiaks kõhulihased päästerõnga alt üles…</div>
<div style="background-color: white; box-sizing: inherit; color: #222222; font-family: "Noticia Text", serif; font-size: 18.736px; margin-bottom: 40px;">
Aga et iseendal (ja teil) oleks hea võrrelda, siis siit tulevad minu stardinumbrid:</div>
<ul style="background-color: white; box-sizing: inherit; color: #222222; font-family: "Noticia Text", serif; font-size: 18.736px; list-style-image: initial; list-style-position: initial; margin: 0px 0px 10px 10px;">
<li style="box-sizing: inherit;">pikkus 159 cm (ilmselt ei muutu)</li>
<li style="box-sizing: inherit;">kaal 56,1 kg (kui ei muutu, pole draamat, sest lihas ju kaalub teatavasti rohkem kui lõtv liha)</li>
<li style="box-sizing: inherit;">rinnaümbermõõt 87 cm</li>
<li style="box-sizing: inherit;">vööümbermõõt 77 cm</li>
<li style="box-sizing: inherit;">puusaümbermõõt 97 cm</li>
</ul>
<div style="background-color: white; box-sizing: inherit; color: #222222; font-family: "Noticia Text", serif; font-size: 18.736px; margin-bottom: 40px;">
Natuke tänasest ka! Jooksmas ma ei käinud, muud trenni ka ei teinud, aga päris laisk siiski ei olnud. Nimelt tegin natuke lihastrenni – kõhulihaseid, seljalihaseid, kätelihaseid ja muidugi lõpetuseks vana head planku. Eveliis, mida vastu välja paned?</div>
<h2 style="background-color: white; box-sizing: inherit; font-family: "Noticia Text", serif; font-size: 18.736px; margin-bottom: 40px;">
<span style="color: blue;">14. aprill 2016</span></h2>
<div style="background-color: white; box-sizing: inherit; color: #222222; font-family: "Noticia Text", serif; font-size: 18.736px; margin-bottom: 40px;">
Just nii, ma ei ole kuhugi kadunud ja kannan nüüd alandlikult ette, mida ma olen vahepealsed päevad teinud.</div>
<div style="background-color: white; box-sizing: inherit; color: #222222; font-family: "Noticia Text", serif; font-size: 18.736px; margin-bottom: 40px;">
Üleeile oli mul mu tantsutrenn, mis kestis tund aega ja pärast seda enam muud ei teinud. Samas ei ole see trenn mingi tilu-lilu, selja võtab higiseks ja lihaseid tuleb ka pingutada. Trenni tulemust on võimalik näha Tartu ja Tallinna võimlemipidudel.</div>
<div style="background-color: white; box-sizing: inherit; color: #222222; font-family: "Noticia Text", serif; font-size: 18.736px; margin-bottom: 40px;">
Eile olin tublim ja läksin ka jooksma. Alguseks kõndisin 1,83 km. Seejärel võtsin oma käimiskepid kätte ja hakkasin jooksma. Jooksmisel kasutasin kuskilt loetud nippi, et jooksmisega alustades tuleb joosta nii aeglaselt nagu jookseb sinu vanaema. Ma küll ei tea oma vanaema jooksutempot, aga püüdsin olla hääääääästi rahulik! Kokku jooksin 3,2 km ja aega kulus 29 minutit. Nii et nagu ajast näha oli tegemist tõeliselt vaikse sörkimisega. Samas oli mu enesetunne mõnus, veremaitset suus ei olnud. Arvan, et püüangi esialgu joosta aeglaselt, et tekis harjumus jooksusammul liikuda, siis juba hakkan ka veidi kiirust lisama.</div>
<div style="background-color: white; box-sizing: inherit; color: #222222; font-family: "Noticia Text", serif; font-size: 18.736px; margin-bottom: 40px;">
Peale jooksu oli vaja koju tagasi ka saada, seega lisandus veel 3,45 km kõndi. Järgmisel korral püüan seda jooksumaad natuke juba pikendada ja kõndimise maad vähendada. Eks näis, kas õnnestub.</div>
<div style="background-color: white; box-sizing: inherit; color: #222222; font-family: "Noticia Text", serif; font-size: 18.736px; margin-bottom: 40px;">
Kohe ütlen ära, et täna ma jooksma ei lähe, sest vihma sajab ja mina ennast sellise ilmaga (veel) õue vedada ei suuda! Aga et mitte niisama laiselda, siis võtan jälle ette kõhu-, selja- ja kätelihased. Suveks võiks ju kõhu lamedaks saada.<img alt="😉" class="emoji" draggable="false" src="https://s0.wp.com/wp-content/mu-plugins/wpcom-smileys/twemoji/2/svg/1f609.svg" style="background: none !important; border: none !important; box-shadow: none !important; box-sizing: inherit; display: inline !important; height: 1em !important; margin: 0px 0.07em !important; max-width: 100%; padding: 0px !important; vertical-align: -0.1em !important; width: 1em !important;" /></div>
<h2 style="background-color: white; box-sizing: inherit; font-family: "Noticia Text", serif; font-size: 18.736px; margin-bottom: 40px;">
<span style="color: blue;">26. aprill 2016</span></h2>
<div style="background-color: white; box-sizing: inherit; color: #222222; font-family: "Noticia Text", serif; font-size: 18.736px; margin-bottom: 40px;">
Ma pean ausalt tunnistama, et laiskus oli sees. Mind väga palju mõjutab ilm ja kui ikka päikest ei ole, siis on ennast diivanilt ukseni venitada raske. Kõige raskem ongi see moment, et panna riided selga ja astuda uksest välja, edasi läheb mõnusalt (niivõrd-kuivõrd). Selles mõttes oleks hea, kui oleks keegi kambajõmm, kes sunnib kodust välja astuma. Nii näiteks sattusin ma eilsele Tartu Maratoni ühistreeningule. Vend läks ja ma võtsin sappa. Pärast muidugi selgus, et kui ma poleks läinud, ei oleks ta ka läinud, nii et motiveerisime vastastikku.</div>
<div style="background-color: white; box-sizing: inherit; color: #222222; font-family: "Noticia Text", serif; font-size: 18.736px; margin-bottom: 40px;">
Kuidas siis jooksurindel läinud on? Noh, nii ja naa. Jooksnud olen (või noh, aktiivsemalt liigutanud) kahel korral: eelmisel neljapäeval ja eile. Neljapäeval oli lapse koolis Jüriöö jooks, kus me oma emade grupiga ka osa võtsime. Joosta tuli 7 korda 50 meetrit. Esimesed 50 m oli päris ok, teised ka veel, aga alates kolmandast korrast oli selline tunne, et kas mul ikka on jalad olemas, no nii pehmed olid need kaks vorsti seal all. Kahtlen, kas minust üldse kunagi kiiruse peale jooksjat saab… Järgmisel päeval polnud jalgadel kohta, mis poleks valutanud…</div>
<div style="background-color: white; box-sizing: inherit; color: #222222; font-family: "Noticia Text", serif; font-size: 18.736px; margin-bottom: 40px;">
Eile, nagu juba eespool mainisin, läksime Tartu Maratoni ühistreeningule. Kui ma alguses plaanisin joosta ja kõndida vaheldumisi, siis läks teisiti. Võtsin ju kõndimise osa jaoks kaasa käimiskepid ja rajal tundus natuke imelik kepid käes joosta, kui kõik teised ümberringi kõndisid. Nii oligi, et esimesed 6 km tegin ma tõeliselt tempokat kepikõndi, kohati oli ikka hing nööriga kaelas. Edasi (st peale joogipunkti) võtsin vaiksemalt, tegin ühe laulu jagu rahulikku kõndi ja ühe laulu jagu jooksu (kokku umbes 2,5 km, siis ei suutnud ennast enam jooksma sundida). Viimased 2 km tegin jälle kiiremat kepikõndi. Tegelikult oli lõpus tunne hea, aga rajal olles mõtlesin küll, et no miks ma seda ometi teen!?!</div>
<div style="background-color: white; box-sizing: inherit; color: #222222; font-family: "Noticia Text", serif; font-size: 18.736px; margin-bottom: 40px;">
Aga, ma tegin eile oma uue 10 km kõnni rekordi, milleks on 1 tund 22 minutit (tuletan siinkohal meelde, et mu 10 km jooksu rekord on 1 tund 18 minutit). Ei tea, kas peaks edaspidi kiirkõnnile keskenduma?</div>
<h2 style="background-color: white; box-sizing: inherit; font-family: "Noticia Text", serif; font-size: 18.736px; margin-bottom: 40px;">
<span style="color: blue;">4. mai 2016</span></h2>
<div style="background-color: white; box-sizing: inherit; color: #222222; font-family: "Noticia Text", serif; font-size: 18.736px; margin-bottom: 40px;">
Kuidas läinud on? Oleks võinud paremini, st natuke ikka rohkem oleks võinud liikuda. Natuke nadi on just see jooksu osa ehk et ise tahan paremini joosta, aga jooksma pole põhimõtteliselt jõudnudki. Kusjuures tunne oli, et ma ju käisin, aga paraku statistika kõneleb midagi muud. Lähen nüüd nurga taha häbenema…</div>
<div style="background-color: white; box-sizing: inherit; color: #222222; font-family: "Noticia Text", serif; font-size: 18.736px; margin-bottom: 40px;">
Kokku: 12 korda</div>
<div style="background-color: white; box-sizing: inherit; color: #222222; font-family: "Noticia Text", serif; font-size: 18.736px; margin-bottom: 40px;">
Ajaliselt kokku: 7 tundi, 16 min, 21 sekundit, millest:</div>
<ul style="background-color: white; box-sizing: inherit; color: #222222; font-family: "Noticia Text", serif; font-size: 18.736px; list-style-image: initial; list-style-position: initial; margin: 0px 0px 10px 10px;">
<li style="box-sizing: inherit;">tantsimine 3 tundi, 35 minutit</li>
<li style="box-sizing: inherit;">jalutamine 2 tundi, 30 minutit</li>
<li style="box-sizing: inherit;">jooksmine 1 tund, 4 minutit</li>
</ul>
<div style="background-color: white; box-sizing: inherit; color: #222222; font-family: "Noticia Text", serif; font-size: 18.736px; margin-bottom: 40px;">
Kokku distants: 22,34 kilomeetrit, millest</div>
<ul style="background-color: white; box-sizing: inherit; color: #222222; font-family: "Noticia Text", serif; font-size: 18.736px; list-style-image: initial; list-style-position: initial; margin: 0px 0px 10px 10px;">
<li style="box-sizing: inherit;">jalutamine 16,67 kilomeetrit</li>
<li style="box-sizing: inherit;">jooksmine 5,62 kilomeetrit</li>
</ul>
<div>
<span style="color: #222222; font-family: Noticia Text, serif;"><span style="font-size: 18.736px;"><br /></span></span></div>
<h2>
<span style="color: blue; font-family: Noticia Text, serif;"><span style="font-size: 18.736px;">6. mai 2016</span></span></h2>
<div>
<span style="color: #222222; font-family: Noticia Text, serif;"><span style="font-size: 18.736px;"><br /></span></span></div>
<div>
<div style="background-color: white; box-sizing: inherit; color: #222222; font-family: "Noticia Text", serif; font-size: 18.736px; margin-bottom: 40px;">
Pole paremat põhjust ennast jooksma sundida, kui et teha sellega ka kellelegi head! Seekordne Tartu Maratoni Heateo jooks oli koostöös SA TÜ Kliinikumiga väikese Cassandra toetuseks, kes põeb üliharuldast nahahaigust.</div>
<div style="background-color: white; box-sizing: inherit; color: #222222; font-family: "Noticia Text", serif; font-size: 18.736px; margin-bottom: 40px;">
Kui rääkida minu isiklikust eesmärgist, siis eelkõige tahtsin, et mulle jääks sisse hea tunne, et selle hea tundega saaks ka pühapäeval Tartu Jooksumaratoni starti minna. See eesmärk õnnestus mul 100%liselt. Väga mõnus on olla!!!!</div>
<div style="background-color: white; box-sizing: inherit; color: #222222; font-family: "Noticia Text", serif; font-size: 18.736px; margin-bottom: 40px;">
Rajal tekkis aga ootamatult mõte, et kui prooviks ainult joosta! Mõeldud-tehtud. Alustasin kohe hästi-hästi aeglaselt, et täitsa kindel olla, et hinge kinni ei tõmba. Ja see õnnestus!!!! Ma olen uskumatult õnnelik, sest jooksin täna järjest 4,7 km ilma ühtegi sammu vahepeal kõndimata!!! Ma polegi kunagi sellist maad järjest ilma pausita ära jooksnud!!! Ajaga jäin ka täitsa rahule, kokku kulus jooksuks 38 minutit.</div>
<div style="background-color: white; box-sizing: inherit; color: #222222; font-family: "Noticia Text", serif; font-size: 18.736px; margin-bottom: 40px;">
Nii et nüüd ma veel natuke säran õnnest ja siis ootab juba ees pühapäevane 10 km jooksu!!!!</div>
<h2 style="background-color: white; box-sizing: inherit; font-family: "Noticia Text", serif; font-size: 18.736px; margin-bottom: 40px;">
<span style="color: blue;">10. mai 2016 - jookusmaraton</span></h2>
<div style="background-color: white; box-sizing: inherit; color: #222222; font-family: "Noticia Text", serif; font-size: 18.736px; margin-bottom: 40px;">
<strong style="box-sizing: inherit;">Päev enne starti:</strong></div>
<div style="background-color: white; box-sizing: inherit; color: #222222; font-family: "Noticia Text", serif; font-size: 18.736px; margin-bottom: 40px;">
Traditsiooniliselt on päev enne täiskasvanute jookse laste jooksupäev. Läksime seekordki lastega jooksma. Oma pisemat veel üksi rajale ei lubanud, vaid jooksin tema selja taga temaga kaasas. Noh, 400 meetrit ju ka ainult. Paraku juhtus uskumatu lugu ja kuskil poole maa peal hakkas mul parem põlv päris korralikult valutama. Ikka nii korralikult, et viimased 50 meetrit jooksin longates. See põlv on mul ka eelnevatel aastatel tunda andnud, kuid ainult joostes, st et kõndides või rattaga sõites pole probleemi olnud. Seekord aga jätkas põlv valutamist ka kõndides.</div>
<div style="background-color: white; box-sizing: inherit; color: #222222; font-family: "Noticia Text", serif; font-size: 18.736px; margin-bottom: 40px;">
Mida ma tegin? Homme oli ju vaja 10 km starti minna. Kodus määrisin Voltareniga kokku ja elastikside ümber. Valu läks ära, aga hirm homse ees jäi.</div>
<div style="background-color: white; box-sizing: inherit; color: #222222; font-family: "Noticia Text", serif; font-size: 18.736px; margin-bottom: 40px;">
<strong style="box-sizing: inherit;">Hommikul enne starti:</strong></div>
<div style="background-color: white; box-sizing: inherit; color: #222222; font-family: "Noticia Text", serif; font-size: 18.736px; margin-bottom: 40px;">
Enesetunne oli kergelt väsinud ja vaim veidi hirmunud, aga suurimaks küsimärgiks oli põlv. Oma suurelt lapselt olin saanud Perskindol kreemi. Määrisin sellega põlve hommikul sisse ja panin sideme peale. Lootsin, et peab vastu.</div>
<div style="background-color: white; box-sizing: inherit; color: #222222; font-family: "Noticia Text", serif; font-size: 18.736px; margin-bottom: 40px;">
<strong style="box-sizing: inherit;">Hetk enne starti:</strong></div>
<div style="background-color: white; box-sizing: inherit; color: #222222; font-family: "Noticia Text", serif; font-size: 18.736px; margin-bottom: 40px;">
Enne starti kreemitasin uuesti ja siis juba põlveside (see spordi oma, paks ja tugev) ümber. Igaks juhuks ka üks valuvaigisti sisse. Ja ma tean, et tegelikult ikka nii ei tohiks teha, eriti harrastussportlasena, ma ju ei lähe võitma. Enne starti seadsin endale eesmärgiks seekordset jooksu eelkõige nautida ja püüda joosta niipalju kui võimalik, st et vähendada jalutamise osa.</div>
<div style="background-color: white; box-sizing: inherit; color: #222222; font-family: "Noticia Text", serif; font-size: 18.736px; margin-bottom: 40px;">
<strong style="box-sizing: inherit;">Rajal:</strong></div>
<div style="background-color: white; box-sizing: inherit; color: #222222; font-family: "Noticia Text", serif; font-size: 18.736px; margin-bottom: 40px;">
Algus oli nii mõnus, jooksin rahulikus tempos esimese joogipunktini, seal jõin ja puhkasin ning jooksin edasi. Ma jooksin umbes kuni 5,5 km’ni. Siis väsis ilmselt pigem vaim, sest teadmine, et nii pikka maad ma järjest jooksnud pole, tekitas tunde, et ega ma ju rohkem enam ei jõua ka. Tegelikult oli selleks hetkeks ka väga palav, päike lõõmas lagipähe ja varju polnud sellel rajalõigul kuskilt võtta. Järgmises joogipunktis valasin vett ka pähe ja läks natuke paremaks. Lõpp kulgeski vaheldumisi joostes ja kõndides.</div>
<div style="background-color: white; box-sizing: inherit; color: #222222; font-family: "Noticia Text", serif; font-size: 18.736px; margin-bottom: 40px;">
<strong style="box-sizing: inherit;">Pärast jooksu:</strong></div>
<div style="background-color: white; box-sizing: inherit; color: #222222; font-family: "Noticia Text", serif; font-size: 18.736px; margin-bottom: 40px;">
Ma olen tegelikult rahul. Uut 10 km rekordit ma ei jooksnud, aeg oli 1:24, mis oli siiski aasta tagasi joostud ajast 5 minutit parem. Ka koht nii üldarvestuses kui oma vanuseklassis oli parem. Siiski jooksin ma oma 5 km rekordi, milleks nüüd on 34 minutit ja 21 sekundit. See annab lootust, et ehk siiski, ühel heal päeval, olen ma võimeline jooksma ka 10 km umbes ühe tunniga. Ma ju nii väga tahaks…</div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEg7PTDUltYaHsMWDlWzZLii1piTdi03B4-IbApt4gEUhG-rMDbrR4LPcHEa_gN3JhXCWTs2dXujth4JuIqHC21iEHrz_lJAqNaXtrTsgSLznCviPaH2ZAcLhKXZ0h-k8Oxa78VIFHNf08Y/s1600/sportfoto_2016-05-08_34_Tartu_Jooksumaraton_55725.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="212" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEg7PTDUltYaHsMWDlWzZLii1piTdi03B4-IbApt4gEUhG-rMDbrR4LPcHEa_gN3JhXCWTs2dXujth4JuIqHC21iEHrz_lJAqNaXtrTsgSLznCviPaH2ZAcLhKXZ0h-k8Oxa78VIFHNf08Y/s320/sportfoto_2016-05-08_34_Tartu_Jooksumaraton_55725.jpg" width="320" /></a></div>
<div style="background-color: white; box-sizing: inherit; color: #222222; font-family: "Noticia Text", serif; font-size: 18.736px; margin-bottom: 40px;">
<br /></div>
<h2 style="background-color: white; box-sizing: inherit; font-family: "Noticia Text", serif; font-size: 18.736px; margin-bottom: 40px;">
<span style="color: blue;">19. mai 2016</span></h2>
<div style="background-color: white; box-sizing: inherit; color: #222222; font-family: "Noticia Text", serif; font-size: 18.736px; margin-bottom: 40px;">
Mina olen natuke tublim olnud kui Eveliis, st olen käinud tantsutrennis, olen käinud jala tööl, olen sõitnud veidi ka rattaga. Muidugi on tore lugeda, et Eveliis vähemalt enam alkoholi ei joo, loodan et see liikumist takistama ei asu.<img alt="😛" class="emoji" draggable="false" src="https://s0.wp.com/wp-content/mu-plugins/wpcom-smileys/twemoji/2/svg/1f61b.svg" style="background: none !important; border: none !important; box-shadow: none !important; box-sizing: inherit; display: inline !important; height: 1em !important; margin: 0px 0.07em !important; max-width: 100%; padding: 0px !important; vertical-align: -0.1em !important; width: 1em !important;" /></div>
<div style="background-color: white; box-sizing: inherit; color: #222222; font-family: "Noticia Text", serif; font-size: 18.736px; margin-bottom: 40px;">
Aga juba homme ootab mind ees üks tõeliselt vahva üritus, millest ma peaaegu mitte mingil juhul ei soovi ilma jääda. Kokku läbin sellel üritusel kolme päevaga umbes 200 kilomeetrit, saan ilmselt valutava istmiku ja ohtralt positiivseid elamusi. Millest ma räägin? Eks kaasalööjad said juba aru, et tegu on Roheliste Rattaretkega. Juba homme hommikul kell 10.oo stardib 26. Roheliste Rattaretk “Kuidas elad, Põltsamaa?”</div>
<div style="background-color: white; box-sizing: inherit; color: #222222; font-family: "Noticia Text", serif; font-size: 18.736px; margin-bottom: 40px;">
Ratas on hoolduses käinud, uus kiiver on soetatud (eelmisele kukkusin mõra sisse), snäkikott on pakitud, telk välja otsitud, magamiskott tuulutatud… Oh, ma nii juba ootan, sest see retk on tõeline elamus!</div>
<div style="background-color: white; box-sizing: inherit; color: #222222; font-family: "Noticia Text", serif; font-size: 18.736px; margin-bottom: 40px;">
Kas mõni blogi lugeja on ka tulemas?</div>
<h2 style="background-color: white; box-sizing: inherit; font-family: "Noticia Text", serif; font-size: 18.736px; margin-bottom: 40px;">
<span style="color: blue;">1. juuni 2016 - Tartu Võimlemispidu</span></h2>
<div style="background-color: white; box-sizing: inherit; color: #222222; font-family: "Noticia Text", serif; font-size: 18.736px; margin-bottom: 40px;">
<strong style="box-sizing: inherit;">Ehk kuidas sammuda poole päevaga 17500 sammu?</strong></div>
<div style="background-color: white; box-sizing: inherit; color: #222222; font-family: "Noticia Text", serif; font-size: 18.736px; margin-bottom: 40px;">
Eile toimus Tartus järjekordne võimlemispidu, seekord pealkirjaga “Värve täis taevakaar”. See oli minu kolmas võimlemispidu Tartus (puudusin vaid esimeselt ja neljandalt), loodan et rohkem pause sisse ja ei tule ja kõik järgnevad peod toimuvad koos minuga.</div>
<div style="background-color: white; box-sizing: inherit; color: #222222; font-family: "Noticia Text", serif; font-size: 18.736px; margin-bottom: 40px;">
Tegemist on tõeliselt laheda üritusega, kus tantsivad koos nii kõige pisemad kui ka kõige vanemad. Meie tantsisime seekord neidude kavad “Tuulepealne maa”, mis on väga südamlik kava. Kava autor Marju Asarov on teinud ära imelise töö, nii et tantsida oli lausa lust.</div>
<div style="background-color: white; box-sizing: inherit; color: #222222; font-family: "Noticia Text", serif; font-size: 18.736px; margin-bottom: 40px;">
Lisaks muidugi on suure töö ära teinud ka meie fantastiline treener Nele Varendi. Mulle nii meeldib, et ta võttsi meid päntajalgu ja panigi meid tantsima! Nele on kindlasti Treener suure algustähega, sest ta mitte ei õpeta ainult tantsusamme, vaid ta külvab meid üle positiivse energiaga, süstib enesekindlusega, ta näitab meile igal hetkel, kuidas olla õige ja tõeline võimleja. Ütlen ausalt, et on tema suhtumine on külge hakanud, sest nii mitmelgi korral olen ennast tabanud mõttelt, et mis asja sa Heily küürutad siin, õige võimleja on sirge seljaga.</div>
<div style="background-color: white; box-sizing: inherit; color: #222222; font-family: "Noticia Text", serif; font-size: 18.736px; margin-bottom: 40px;">
Mõttemallide muutust tundsin ka sellel peol tantsides. Me olime ikka seal taga pool ja no ilmselgelt ei näinud ükski pealtvaataja minu nägu. Aga ometi ei osanud ma enam tantsida/võimelda/esineda ilma naeratuseta, ilma varba sirutuseta, ilma käte pikaks venitamisteta. Ma päriselt tundsin, et ma olen selle lava staar!</div>
<div style="background-color: white; box-sizing: inherit; color: #222222; font-family: "Noticia Text", serif; font-size: 18.736px; margin-bottom: 40px;">
Ilmselgelt ei oleks meie trennid ja esinemised need, mis nad on, kui poleks meie imelist “Kurjade emade” kampa. Me oleme nii erinevad, aga samas on meil kõigil hinges soov tantsida ja see on see, mis meid seob, mis paneb meid ühes taktsi hingama, mis paneb meid igal teisipäeval koos treenima! Me oleme võrratud!</div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgfrXy2N8hDmCdf_CuQ9IIQlOsvBmmqrZ9NPZZ31zMrVudo0e8L4J6g6WJj_m8xQHXetPQkdi632AF1SzEqHa9STWqxTG5ghI1a-2KNgaHaSBKmy0WnHW_8w1Im3inY2K-ZU2VdsA0MPEI/s1600/13313399_1185759984813775_962437486_o.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="180" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgfrXy2N8hDmCdf_CuQ9IIQlOsvBmmqrZ9NPZZ31zMrVudo0e8L4J6g6WJj_m8xQHXetPQkdi632AF1SzEqHa9STWqxTG5ghI1a-2KNgaHaSBKmy0WnHW_8w1Im3inY2K-ZU2VdsA0MPEI/s320/13313399_1185759984813775_962437486_o.jpg" width="320" /></a></div>
<div style="background-color: white; box-sizing: inherit; color: #222222; font-family: "Noticia Text", serif; font-size: 18.736px; margin-bottom: 40px;">
<br /></div>
<h2 style="background-color: white; box-sizing: inherit; font-family: "Noticia Text", serif; font-size: 18.736px; margin-bottom: 40px;">
<span style="color: blue;">10. juuni 2016</span></h2>
<div style="background-color: white; box-sizing: inherit; color: #222222; font-family: "Noticia Text", serif; font-size: 18.736px; margin-bottom: 40px;">
Mai oli tõeliselt võimas kuu, eriti just rattasõidu koha pealt. Maikuusse jäid nii Roheliste Rattaretk, kus me rõõmsalt kolm päeva ratastega sõitsime, kui ka Tartu Rattamaraton.</div>
<div style="background-color: white; box-sizing: inherit; color: #222222; font-family: "Noticia Text", serif; font-size: 18.736px; margin-bottom: 40px;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEh3bhXjp2TpA2rn4giJ7zhaqVxczLhptF-8TxkzaVOVWSP9GZv5o9_ezkEMQFloILtugO-AAZDzmb_bUaHyT0s4ooW5iUrXX1KG2wGsoq83lh0AKn23ApmRDRWYnDs-AJaViWr4qLwvYHk/s1600/P1050002.JPG" imageanchor="1" style="clear: right; float: right; margin-bottom: 1em; margin-left: 1em;"><img border="0" height="240" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEh3bhXjp2TpA2rn4giJ7zhaqVxczLhptF-8TxkzaVOVWSP9GZv5o9_ezkEMQFloILtugO-AAZDzmb_bUaHyT0s4ooW5iUrXX1KG2wGsoq83lh0AKn23ApmRDRWYnDs-AJaViWr4qLwvYHk/s320/P1050002.JPG" width="320" /></a>Roheliste Rattaretke juures tegelikult need kolme päevaga sõidetavad umbes 200 km polegi ju tegelikult pikk maa, aga raskeks teeb selle just see aeglane kulgemine. Kui tegelikult suudaks ju 66 km sõita ära kolme tunniga ja päev oleks tehtud, siis Rohelistel toimub kulgemine – sõidad, vaatad mõnda põnevat kohta, sõidad, teed pissipausi, sõidad, pildistad vaatamisväärsusi, sõidad, teed söögipausi jne jne. See aga tähendab seda, et sa oled terve päeva hommikust õhtuni sadulas. Võite ainult ette kujutada, mis tunne sellel sadulaga kohtuval ihuliikmel on.<img alt="😀" class="emoji" draggable="false" src="https://s0.wp.com/wp-content/mu-plugins/wpcom-smileys/twemoji/2/svg/1f600.svg" style="background: none !important; border: none !important; box-shadow: none !important; box-sizing: inherit; display: inline !important; height: 1em !important; margin: 0px 0.07em !important; max-width: 100%; padding: 0px !important; vertical-align: -0.1em !important; width: 1em !important;" /> Vihjeks võin öelda, et teise päeva õhtul ma ei istunud enam, olin kas püsti või pikali. Kõigest hoolimata, ma soovitan kindlasti kõigil vähemalt üks Roheliste Rattaretk kaasa teha, see on elamus omaette!</div>
</div>
<h2>
<span style="color: blue;">20. juuni 2016</span></h2>
<div>
<br /></div>
<div>
<div style="background-color: white; box-sizing: inherit; color: #222222; font-family: "Noticia Text", serif; font-size: 18.736px; margin-bottom: 40px;">
Nüüd on siis kätte jõudnud see aeg, kust on näha, miks minust siiani (ja kardan, et üldse mitte kunagi) jooksjat ei saa… Mõni ehk hammustas juba läbi, aga jah suures maikuu spordijoovastuses pole ma juunikuus sammugi te</div>
inud. 31. mai oli võimlemispidu,s eal ma tantsisin ja tundsin ennast mõnusalt, peale seda aga poel diivan mu vastu armuline olnud, st et ei ole mind oma kaitsvast sülelusest lahti lasknud.<br />
<div style="background-color: white; box-sizing: inherit; color: #222222; font-family: "Noticia Text", serif; font-size: 18.736px; margin-bottom: 40px;">
Tänaseks on paus kestnud 20 päeva!!! Igal hommikul ma mõtlen, et täna õhtul lähen kindlasti ning igal õhtul ma mõtlen, et ah, lähen ikka hommikul, siis on mõnusam jne jne… Eks ma saan ise ka aru, et siin kehtib see vana hea tõdemus, et <strong style="box-sizing: inherit;">kas tahab see leiab võimaluse, kes ei taha leiab vabanduse!</strong></div>
<div style="background-color: white; box-sizing: inherit; color: #222222; font-family: "Noticia Text", serif; font-size: 18.736px; margin-bottom: 40px;">
Kuidas saada tagasi reele? Ma tean, et vastus on tegelikult väga lihtne, et tuleb püsti tõusta ja minna… Aga miks ma siis ei lähe?</div>
</div>
Heilyhttp://www.blogger.com/profile/02044865196039762837noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-7075186479978296184.post-79787555275622203042016-08-16T10:09:00.000+03:002016-08-16T10:09:12.089+03:00Minu esimene raamat "Mängime matemaatikat"Minu esimese raamatu saamislugu on päris pikk. Tegelikult sai kõik alguse siis, kui alustasin Tartu Ülikoolis bakalaureuse õppes õppimist. Oli ju vaja lõpetamiseks teha lõputöö. Õppejõud, kes meile toona matemaatikat õpetas, jättis aga oma ideede ja mõtetega mulle kustumatu mulje, nii et ma väga tahtsin teha oma lõputöö matemaatikast. Teine õppejõud, kes mulle oma energia ja lapsesõbraliku suhtumisega kustumatu mulje jättis ja kellest sai ka minu lõputöö juhendaja, oli aga seotud sõimerühma lastega. Nii sündiski tänu Anu Palule ja Airi Niilole minu bakalaureusetöö, kus ma koostasin matemaatilised tegevused sõimerühmas kasutamiseks. Tegevusi hindasid ekspertidena neli väga kogenud Tartu lasteaiaõpetajat, nende hinnangute järgi sai tegevusi veel parandatud. Lõputöö sai väga hästi kaitstud aastal 2011 (<i>kaks päeva pärast mu pisipoja sündi, aga see on juba teine lugu</i>).<br />
<br />
Edasi kulges elu omasoodu, töötasin, jätkasin õppimist magistriõppes, lõpetasin kooli, jälle töötasin. Siis aga jõudsin tööl niikaugele, et sain oma esimese sõimarühma. See juhtus täpselt aasta aega tagasi. Nüüd hakkas taas peas kripeldama mu kunagine bakalaureusetöö. Võtsin ühendust kirjastus Atlexiga, kellega arutasime ja mõtlesime. Pidasin nõu ka oma kunagise juhendajaga. Ühiselt sündis otsus, et mõnevõrra tuunimist, veidikene kaasajastamist, ise läbi proovimist ja materjal võiks olla küps ilmumiseks. Nüüd hakkas töö, mis kestis varakevadeni välja ehk et ma kirjutasin, katsetasin, muutsin, täiendasin. Siinkohal olid mulle suureks abiks õpetajate poolelt Piret, kes vaatas, luges ja kommenteeris kui lasteaiaõpetaja; ning lapsevanemate poolelt Eveliis, kes vaatas, luges ja kommenteeris, kui 2-aastase lapse vanem. Ma nimelt väga soovisin, et raamat pakuks midagi nii lasteaiaõpetajatele kui ka lapsevanematele.<br />
<br />
Kevadel läks peaaegu valmis käsikiri retsensendi TLÜ õppejõud Maire Tuule kätte ja hinnang oli ilus (muidugi oli ka asju, mida ta soovitas muuta ja täiendada ning nii sai ka tehtud):<br />
<br />
<span style="background-color: #ecf2ff; color: #393f42; font-family: "Roboto Regular", Arial, Tahoma; font-size: 13px; line-height: 16px;">„Mängime matemaatikat“ on väärtuslik lugemismaterjal kõigile, kes kasvatavad või õpetavad 2–3aastaseid lapsi. Materjal sobib kasutamiseks nii lasteaiaõpetajatele kui ka lapsevanematele, kes soovivad, et lapsed omandaksid matemaatika põhitõed märkamatult läbi põnevate tegevuste. Raamatus on esitatud nii matemaatika õpetamise ja õppimise teoreetilised alused kui ka erinevate õppetegevuste näidiskavad lihtsalt, selgelt ja hästi struktureeritult. Praktilised näited toetavad kõikide vastava vanuserühma eeldatavate tulemuste saavutamist matemaatika valdkonnas."</span><br />
<span style="background-color: #ecf2ff; color: #393f42; font-family: "Roboto Regular", Arial, Tahoma; font-size: 13px; line-height: 16px;"><br /></span>
Siin ta nüüd lõpuks on, minu esimene ja loodetavasti mitte viimane:<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhwdJt7eCfNZnqMqcRjoG7HBgG10DOIubVcFVc4i2WjdaoygBhcsviL26EWCbZrn9WhiIGiUQv6Sxd7_XkBgWiIxlVdqAyvHnN3kRwo1s9HF180XwHnmPAXG1LCmgIkuaQeiFijgKRO_VQ/s1600/matemaatika.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="400" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhwdJt7eCfNZnqMqcRjoG7HBgG10DOIubVcFVc4i2WjdaoygBhcsviL26EWCbZrn9WhiIGiUQv6Sxd7_XkBgWiIxlVdqAyvHnN3kRwo1s9HF180XwHnmPAXG1LCmgIkuaQeiFijgKRO_VQ/s400/matemaatika.jpg" width="275" /></a></div>
<br />
Uuri lähemalt ja leia ka poest: <a href="http://www.atlex.ee/est/?page=catalog&sec=1&sub=23&act=638" target="_blank">http://www.atlex.ee/est/?page=catalog&sec=1&sub=23&act=638</a><br />
<br />
Lõpetuseks viin ma oma blogis aga läbi esimese loosi. Auhinnaks otseloomulikult minu esimene raamat "Mängime matemaatikat". Loosis osalemiseks ei pea sa mitte midagi like'ima ega jagama. <b>Kirjuta lihtsalt kommentaaridesse, mis on see raamat, mille võiks üks Eesti lasteaiaõpetaja kirjutada ja välja anda?</b> Oled ise lasteaias õpetaja, siis millisest kirjandusest tunned puudust? Oled lapsevanem, siis mis vajaks põhjalikumat selgitamist ja lahtirääkimist? Ootan huviga teie kommentaare ja ühe oma raamatu loosin välja juba augusti viimasel päeval.<br />
Ps. Lisa kommentaari ka oma meiliaadress, et saaksin võidu korral ühendust võtta.<br />
<br />Heilyhttp://www.blogger.com/profile/02044865196039762837noreply@blogger.com14tag:blogger.com,1999:blog-7075186479978296184.post-29217291870969009902016-07-06T12:09:00.000+03:002016-07-06T12:18:37.411+03:00Kas lasteaias kasvatatakse väikseid sõnakuulelikke sõdureid? vol 1 (õpikäsitlus)<span style="background-color: white; color: #5e5853; font-size: 16px; line-height: 25.6px; text-align: justify;"><i><span style="font-family: "times" , "times new roman" , serif;">"Hea et ma temalt veel arvamust Brexiti kohta ei küsi (samas kui ta peaks Eesti lasteaeda minema, siis ta ilmselt aasta pärast oskab selle kohta mitte enam vaid sõna võtta, vaid ka selle plusse ja miinuseid analüüsida)." Nii kirjutas Eveliis oma blogis ja kuigi ma tean, et see on tema stiil asju võimendada ja liialdada, läks see mulle siiski hinge... </span></i></span><br />
<span style="background-color: white; color: #5e5853; font-size: 16px; line-height: 25.6px; text-align: justify;"><i><span style="font-family: "times" , "times new roman" , serif;">Lisaks muidugi Eveliisi see arvamusavaldus: <a href="http://perejakodu.ohtuleht.ee/745184/norra-vs-eesti-lasteaed-ma-ei-taha-et-mu-lapsest-vaike-sonakuulelik-sodur-kasvatatakse" target="_blank">norra-vs-eesti-lasteaed-ma-ei-taha-et-mu-lapsest-vaike-sonakuulelik-sodur-kasvatatakse</a></span></i></span><br />
<br />
Tunnen, et mul ei jää muud üle, kui natuke selgitada, kuidas toimub õppetöö Eesti lasteaias. Ütlen kohe alguses ära, et ma ei saa rääkida kõigi õpetajate ja kõigi lasteaedade nimel. Näiteid saan tuua vaid iseenda kohta, seega ei ole see kirjatükk kindlasti üldistatav kõigile Eesti lasteaedadele. Ka mina olen oma töös kokku puutunud inimestega, kes minu arvates ei tohiks mitte mingil juhul lastega töötada, aga sellised inimesed pole kindlasti enamuses (ma vähemalt loodan nii).<br />
<br />
Kõigepealt algusest ehk et õppetööd lasteaias reguleerib <a href="https://www.riigiteataja.ee/akt/12970917?leiaKehtiv" target="_blank">Koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava.</a> Sealt tasub kindlasti huviga lugeda läbi peatükk "Õppe- ja kasvatustegevuse eesmärgid ja põhimõtted." Toon välja sealt ainult ühe lause, mis ütleb: "<span style="background-color: white; color: #202020; font-family: "arial" , "helvetica" , sans-serif; font-size: 14px; line-height: 21px;">Laps õpib matkimise, vaatlemise, uurimise, katsetamise, suhtlemise, mängu, harjutamise jms kaudu."</span> See näitab vähemalt minu jaoks küll väga selgelt ära, et õppetöö toimub läbi aktiivse tegutsemise. <b>Lasteaias on põhitegevuseks mäng, kogu õppimine toimub mänguliselt.</b> See tähendab, et kui mul on paika pandud mõni eesmärk, mille laps peaks etteantud ajavahemikul omandama, siis ei ole nii, et ma panen lapsed ritta ja me hakkame seda kooli mõistes õppima. Me mängime seda!<br />
Näiteks oli mu sõimerühmas ohtralt poisse ja ühel kuul tegelesime me muuhulgas liiklusega, sest poisid olid huvitatud autodega sõitmisest (ehk lähtun oma lastest, kui neid huvitavad autod, siis ehitan tegevused üles just sellele). Me kleepisime põrandale tapeedirulliribad, mina joonistasin teed, lapsed värvisid neid; me tegime põrandale ka parkla ja poed jne. Seejärel sõitsime seal autodega ja kõndisime lego-mehikestega. See on ju mäng või vaidlete vastu? Aga samal ajal olid minul oma kuuplaanis kirjas järgmised eesmärgid ja kõik need eesmärgid saavad läbi selle mängu täidetud:<br />
<div class="MsoListParagraph" style="mso-list: l0 level1 lfo1; text-indent: -18.0pt;">
</div>
<ul>
<li><span style="font-size: 7pt; font-stretch: normal; text-indent: -18pt;"> </span><span style="text-indent: -18pt;">Teab
mõisteid </span><i style="text-indent: -18pt;">sõidutee</i><span style="text-indent: -18pt;"> ja </span><i style="text-indent: -18pt;">kõnnitee</i><span style="text-indent: -18pt;">. </span></li>
<li><span style="font-size: 7pt; font-stretch: normal; text-indent: -18pt;"> </span><span style="text-indent: -18pt;">Teab
valgusfoori ja tulede tähendust (punane, kollane, roheline).</span></li>
<li><span style="font-size: 7pt; font-stretch: normal; text-indent: -18pt;"> </span><span style="text-indent: -18pt;">Kommenteerib
enda ja/või kaaslase tegevust 1-2 lausungiga.</span></li>
<li><span style="font-size: 7pt; font-stretch: normal; text-indent: -18pt;"> </span><span style="text-indent: -18pt;">Loendab
asju kolme piires ning vastab küsimusele </span><i style="text-indent: -18pt;">mitu
on?.</i></li>
<li><span style="font-size: 7pt; font-stretch: normal; text-indent: -18pt;"> </span><span style="text-indent: -18pt;">Tekitab
iseseisvalt jämedate joonistusmaterjalidega (rasvakriitide, pehmete
pliiatsitega jne) erinevaid jälgi püsides paberi
piirides.</span></li>
<li><span style="text-align: justify; text-indent: -18pt;"> Mängib mõnda aega koos teistega ja järgib
lihtsamaid reegleid.</span></li>
</ul>
Ja mitte ainult. Nimelt lisandub siia juurde nüüd veel <b>laste individuaalsusega arvestamine ja lastest lähtumine.</b> Nagu juba eelnevalt mainisin, sai selline tegevus valitud seetõttu, et meil oli rühmas palju poisse ja suur huvi autode vastu. Aga siiski oli ka kolm tüdrukut. Mis nendest sai? Nemad sõitsid ka autodega, aga just nemad olid need, kelle algatusel sai alguse poodide ehitamine, nad lõikasid reklaamidest välja söögiaineid ja kleepisid neid poodidesse. Ja mitte ainult tüdrukud, nendega liitusid ka poisid ja jälle tegelikult ju mitu eesmärki tegevusel juures (toiduained, lõikamine, liimimine, koostöö jm).<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhTANb89sgOHvduduBRMb_Uc7YJZ2j3JgtdR289bM3L1_qXJqMMldKvvUwAirDeRYYBULHWGZCk_ccw9fGT-Yi4V-GVH6Lv1wuFUrYtFu7SHjlELICMByNeyxPRcsMssuYES5i0ot6FbNk/s1600/20160527_074304.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="400" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhTANb89sgOHvduduBRMb_Uc7YJZ2j3JgtdR289bM3L1_qXJqMMldKvvUwAirDeRYYBULHWGZCk_ccw9fGT-Yi4V-GVH6Lv1wuFUrYtFu7SHjlELICMByNeyxPRcsMssuYES5i0ot6FbNk/s400/20160527_074304.jpg" width="300" /></a></div>
<div class="MsoListParagraph" style="mso-list: l0 level1 lfo1; text-indent: -18.0pt;">
<br /></div>
<div class="MsoListParagraph" style="mso-list: l0 level1 lfo1; text-indent: -18.0pt;">
<span style="text-indent: -18pt;"><br /></span></div>
<div class="MsoListParagraph" style="mso-list: l0 level1 lfo1; text-indent: -18.0pt;">
<span style="text-indent: -18pt;"> Mis ma tahan näidata on see, et hoolimata keerukatest eesmärkidest, omandatakse kõik need asjad <b>mängides.</b> Kusjuures, kui minult tuleksid lapsed nt Brexiti kohta küsima, siis mina tunnen endal kohustust ka seda seletada, sest ma pean väga oluliseks just <b>laste enda huvi.</b> Ma leian, et lastele tuleb õpetada seda, millest nad on huvitatud, aga sellepärast olengi ma omandanud kõrghariduse, et ma oskaksin kõike õpetada <b>mänguliselt ja lastest lähtudes</b>. Küll ma siis Brexiti kohta ka mõne mängu välja mõtleksin ja sellega seoses saaksime kohe õppida Euroopa riike, demokraatia tähendust, hääletamist jpm huvitavat.</span></div>
<div class="MsoListParagraph" style="mso-list: l0 level1 lfo1; text-indent: -18.0pt;">
<span style="text-indent: -18pt;"><br /></span></div>
<div class="MsoListParagraph" style="mso-list: l0 level1 lfo1; text-indent: -18.0pt;">
Tahan natuke veel kirjutada sellest, mis mulle kõige rohkem Eesti lasteaedade juures meeldib. Või tegelikult pean ma ju taaskord ütlema, et mis mulle kõige rohkem minu rühma õppekorralduse juures meeldib. Mulle meeldib see, et <b>me lähtume lastest ja nende huvist </b>(mida otseloomulikult tulebki teha)<b>. </b>Ehk et kui nad juba oskavad rääkida, siis me küsimegi nende endi käest, et mida nad tahavad teada? Nemad ütlevad meile selle teema, mida me uurima hakkame ja siis on jälle meie kui õpetajate oskus õpetada selle teema sees ka kõiki muid selle kuu eesmärkideks pandud asju. Veelkord - sellepärast olen ma tänulik Tartu Ülikoolile, et nad õpetasid mulle kõike seda, et kuidas ühes suvalises teemas osata käsitleda kõikide valdkondade eesmärke. Ah jaa ja kui lapsed veel ei oska rääkida ja oma mõtteid välja tuua, siis me jälgime neid ja püüame leida selle osa, mis neid kõige rohkem huvitab. (<i>Ps. Kas teie tahaksite õppida midagi, mis teid ei huvita? Matemaatika? TÜ õppejõud Anu Palu tegi meile kunagi puust ja punaseks, kuidas tekitada lastes huvi matemaatika vastu. Oli ju tüütu pidevalt mingite põldude pindalasid jms arvutada. Aga Anu Palu andis hoopis ülesandeks leida katuse pindala ja siis palju on materjali vaja osta jms. Ehk et ta tegi ülesande eluliseks ja põnevaks.</i>) </div>
<div class="MsoListParagraph" style="mso-list: l0 level1 lfo1; text-indent: -18.0pt;">
Näiteks meie imearmas eelmisel kevadel lõpetanud rühm, nendel tekkis ilmselt ühe väikse sõbra eestvedamisel meeletu kotkaste huvi. No mis siis ikka, uurisimegi kuu aega kotkaid, aga samal ajal omandasime ka lugemise eeloskusi, kirjutamise eeloskusi ja kõike muud. Ah jaa ja mis eriti oluline, ei tasu õpetada asju, mida lapsed juba teavad, vaid ikka seda, mida nad veel ei tea ja teada tahaksid (ja seda on väga lihtne välja selgita, kui <b>lastega rääkida</b>). Ütlen ausalt, et lastel olid selle kuu möödudes keskmisest suuremad teadmised kotkaste elust, aga mis on selles halba, kui neid see huvitab?</div>
<div class="MsoListParagraph" style="mso-list: l0 level1 lfo1; text-indent: -18.0pt;">
<br /></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjcwe6dDHaDiBxIgtFZAYWFPICNW_l2SXX5-GBBVGfGl-arAHxfTRVyDlOX3VFa1eWP55Oop2U_Z35fXmFq3VhG7k0bEOm8AFQyd-pV9aPKmjNMtEAysopZ7_cuZO71GQopiyTWzqqTkdU/s1600/11169902_10205412863499025_6798970279361120548_n.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img alt="" border="0" height="400" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjcwe6dDHaDiBxIgtFZAYWFPICNW_l2SXX5-GBBVGfGl-arAHxfTRVyDlOX3VFa1eWP55Oop2U_Z35fXmFq3VhG7k0bEOm8AFQyd-pV9aPKmjNMtEAysopZ7_cuZO71GQopiyTWzqqTkdU/s400/11169902_10205412863499025_6798970279361120548_n.jpg" title="Meie kotkas, mille kotkaprojekti raames meisterdasime." width="300" /></a></div>
<div class="MsoListParagraph" style="mso-list: l0 level1 lfo1; text-indent: -18.0pt;">
<span style="text-indent: -18pt;"> Ma pean rääkima ka õuesolemisest, mis on Eveliisi üks põhimuredest (magamise kõrval, aga see magamine on juba uus teema, millest ma eelistan eraldi kirjutada). Meie oleme õues iga ilmaga ja kaks korda päevas, võimalusel püüame ka osa õppetegevustest läbi viia õues (kunstitöid on eriti lihtne õues teha, aga ka muid asju). Ah jaa, liikumistegevused toimuvad tänu meie imelisele võimlemisõpetajale kõik väljas (ka talvel). Mitu inimest tõid Eveliisi fb-i lehel välja, et just vanemad on need, kes ei soovi õues olemist ja ma pean paraku tunnistama, et nii see kohati ka on... Ma ei tea, kas vanemad on ära unustanud, et kõige vahvamad olidki ju õuemängud: lumega, liivaga, veega. Pealegi on õues lastel vabadust palju rohkem, nad saavad joosta, kisada, ennast välja elada. </span></div>
<div class="MsoListParagraph" style="mso-list: l0 level1 lfo1; text-indent: -18.0pt;">
<span style="text-indent: -18pt;"> Ma tegelikult tean küll, et palju rühmad ei lähe õhtul välja (vaadates oma lasteaia hoovile, kus tihti olime õues meie oma sõimekatega ja veel mõned rühmad, kuigi lasteaias on kokku 13 rühma). Ma ei heida seda neile õpetajatele ette, vaid loodan, et neil on selle jaoks olemas mõistlik põhjendus. Vanemad võiks ehk küsida, et miks teie õues ei ole? Lastevanematel, kellele meeldib, et nende lapsed on palju õues, tasub kindlasti õpetajaid julgustada ja lapsele järele minnes öeldagi, et oi kui vahva, te olete juba õues, see on nii tore! Äkki see aitab ja õpetajad hakkavad rohkem õues käima? </span></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
</div>
<div class="MsoListParagraph" style="mso-list: l0 level1 lfo1; text-indent: -18.0pt;">
<span style="text-indent: -18pt;"><br /></span></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhyFYjHNyIsKWc0cwly2nQx5L29v0oIhUEFYI0U2ijM0qOHycVAYhqdHbxWBMHY8krj-aU1ezJDNQk_Xh_ek7tYRxth5BD0jQMsZq16I1PNHTjXpnTkT9FsoESa8LEwn-3rY0wbqcPbZRI/s1600/SC20160706-120639.png" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhyFYjHNyIsKWc0cwly2nQx5L29v0oIhUEFYI0U2ijM0qOHycVAYhqdHbxWBMHY8krj-aU1ezJDNQk_Xh_ek7tYRxth5BD0jQMsZq16I1PNHTjXpnTkT9FsoESa8LEwn-3rY0wbqcPbZRI/s320/SC20160706-120639.png" width="192" /></a></div>
<div class="MsoListParagraph" style="mso-list: l0 level1 lfo1; text-indent: -18.0pt;">
<span style="text-indent: -18pt;"><br /></span></div>
<div class="MsoListParagraph" style="mso-list: l0 level1 lfo1; text-indent: -18.0pt;">
<b> Kokkuvõttes </b>(Riikliku Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskuse raamatu "Õppe- ja kasvatustegevuse korraldus" sõnadega)<b>:</b> Laps on õppe- ja kasvatustöös aktiivne osaleja, õpetaja aga lapse arengut toetava keskkkonna looja. Õpetaja pakub lapsele võimalust sobilikus ja arendavas keskkonnas tegutseda ning tegutsemise ja mängu kaudu õppida.<span style="text-indent: -18pt;"> Laps õpib selles vanuses eelkõige meeleliste ja praktilisete kogemuste ning mängu abil. Mängu kaudu õppimine tähendab nii õppemängude kasutamist kui ka säärase õppekeskkonna loomist, mis pakub lastele võimalusi vabamängu kaudu õppida.</span></div>
<div class="MsoListParagraph" style="mso-list: l0 level1 lfo1; text-indent: -18.0pt;">
<span style="text-indent: -18pt;"><br /></span></div>
<div class="MsoListParagraph" style="mso-list: l0 level1 lfo1; text-indent: -18.0pt;">
<span style="text-indent: -18pt;"> <b>Ja minu sõnadega:</b> Kui sa kahtled oma laste õpetajates, siis mine ja uuri, küsi, tunne huvi, leia aega veeta päev lasteaias, ma tõesti loodan, et need vähesed "kollid", kes veel lasteaedades tööl on, selle peale ehk ehmuvad ja hakkavad ka oma hinnanguid muutma! Aga eelkõige ma loodan, et selgub, et õpetaja pole koll ja lasteaias on tore!</span></div>
<div class="MsoListParagraph" style="mso-list: l0 level1 lfo1; text-indent: -18.0pt;">
<span style="text-align: justify;"><br /></span>
<span style="text-align: justify;"><br /></span>
<span style="text-align: justify;"> Ps. Magamisest ja rutiinist ehk päevakavast tulevad postitused vol 2 ja vol 3, sest need on nii suured teemad, et vajavad eraldi käsitlemist.</span></div>
Heilyhttp://www.blogger.com/profile/02044865196039762837noreply@blogger.com1tag:blogger.com,1999:blog-7075186479978296184.post-49470667726641855322016-06-22T11:24:00.000+03:002016-06-22T11:24:13.014+03:00Et suvi luhta ei läheks. Just nii, et suvi luhta ei läheks, mängime lastega mänge, mis on väga head valmistades neid ette tulevaseks nii vajalikuks kirjutamisoskuseks. Mina katsetasin neid oma just 5-aastaseks saava põnni peal, kellele need olid ehk juba natuke lihtsad, kuid ta siiski tegi neid mõnuga kaasa. Siinkohal ongi oluline arvestada lapse reaalseid oskusi, alustada tasub alati lihtsamatest kriipsudest ja kujunditest, liikudes edasi keerulisemate juurde. Kõik need materjalid, mis ma valmis tegin, võtan ma sügisel kasutusse oma lasteaiarühmas 3-aastaste lastega.<br />
<br />
Esimesena alustame erinevate joonte ja kujundite uurimisest. Alguses võib lihtsalt lasta lapsel näiteks autoga mööda joont sõita või sõrmega mööda joont tõmmata või hoopis väikse nukuga mööda joont jalutada. Edasi tuleb kodus/lasteaias loovalt ringi vaadata, otsida väikseid esemeid, mida saaks joonte peale laduda (nööbid, makaronid, kivid, herned jne). Sedasi muudame väikseid sõrmekesi tugevamaks, et nad oleksid ühel päeval valmis tõsisemaks tööks (peenmotoorika). Juurde võiks ikka rääkida ka, et mida me näeme paberil, laps ei pea seda selgeks saama, aga võib saada (nt see on sirge joon, see joon on täitsa kõver, need jooned on risti, see on kolmnurk jne).<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEg4yqBmqmveMzohtV3lkOGHIsLkQEhrfEfmhVBafviYvd0lUpO5eWpUuD_AJP-S9JGPqeYJct_emXEWRu1xO5wFIDsfLKzKClknUJMSmZsz0PLCTER9_yKAvMdBaUIv2mISau2nTNLbcd0/s1600/P1050031.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="300" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEg4yqBmqmveMzohtV3lkOGHIsLkQEhrfEfmhVBafviYvd0lUpO5eWpUuD_AJP-S9JGPqeYJct_emXEWRu1xO5wFIDsfLKzKClknUJMSmZsz0PLCTER9_yKAvMdBaUIv2mISau2nTNLbcd0/s400/P1050031.JPG" width="400" /></a></div>
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgMwMoVfjM-ZxQlzx-_iMJlXrvwy-y2AJBip_QXHdPZnOEOKm302rdrnstH1ck1OGL7V29r0AmaFPSV297LoefyI2WTelQmtmNoTMRWmj-yPoo6vHy2Vgfe64CPLfWzWl0xgBqFGyc7e1Y/s1600/P1050032.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="300" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgMwMoVfjM-ZxQlzx-_iMJlXrvwy-y2AJBip_QXHdPZnOEOKm302rdrnstH1ck1OGL7V29r0AmaFPSV297LoefyI2WTelQmtmNoTMRWmj-yPoo6vHy2Vgfe64CPLfWzWl0xgBqFGyc7e1Y/s400/P1050032.JPG" width="400" /></a></div>
Järgmiseks hakkame juba ise jooni tegema. Minu piltide peal on natuke raskemad mustrid, nendest päris pisikestega austada ei ole mõtet - ikka lihtsamast raskemaks ehk alguses täitsa tavalised jooned ühte ja teistpidi. Ka siin ei kasuta me veel ei paberit ega pliiatsit. Aluseks katsetasime meie mannat ja tordikaunistusi, aga sobib ka väga hästi liiv jms materjal. Tordikaunistused on väga mõnus motivaator, et kui muster valmis, siis võib mõned suhu ka pista. Mustrit joonistasime sõrmega, aga võib proovida ka mõne puupulgaga.<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiuWcxx7hAQJcJnz1qEzIqmw1eCVv-OjhF52-N5uU20ou0hcnrsfXUFLISlpfp7XcdSP1pEQRJlsNrNAn-Fqw9VQMRpj5SHCLT5A27BDtjSK9mxHxtR3-PP0vmkzySiQdwNjTSXaZp0ts4/s1600/P1050036.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="300" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiuWcxx7hAQJcJnz1qEzIqmw1eCVv-OjhF52-N5uU20ou0hcnrsfXUFLISlpfp7XcdSP1pEQRJlsNrNAn-Fqw9VQMRpj5SHCLT5A27BDtjSK9mxHxtR3-PP0vmkzySiQdwNjTSXaZp0ts4/s400/P1050036.JPG" width="400" /></a></div>
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjJkafkUw1Q4RBo1j3a7zcvvGCzdyrM1697-TjhvU6gM1SSrJXGK8khnFh5MHDhi-J0dqTPniqDSY_PrCw59Bx9DIFKP2xRZFV8mtW-1oM1_z9l9z5EyiqbSL51CnfI-SkJCbNXmjezvhI/s1600/P1050037.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="300" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjJkafkUw1Q4RBo1j3a7zcvvGCzdyrM1697-TjhvU6gM1SSrJXGK8khnFh5MHDhi-J0dqTPniqDSY_PrCw59Bx9DIFKP2xRZFV8mtW-1oM1_z9l9z5EyiqbSL51CnfI-SkJCbNXmjezvhI/s400/P1050037.JPG" width="400" /></a></div>
Katsetage kodus ka ja andke teada, kuidas õnnestus.<br />
<br />
Ps. Minu väikemees on juba piisavalt osav, nii et meie hakkame neid samu asju tähekujudega katsetama, et käsi ja aju tekitaksid omavahel seose. (Pliiatsit ja paberit me veel ei kasuta.)Heilyhttp://www.blogger.com/profile/02044865196039762837noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-7075186479978296184.post-44879614102407595882016-05-24T09:51:00.003+03:002016-05-24T09:51:53.669+03:00Spordijutud kolisid!Ma olen jätkuvalt olemas, aga vaikses mõtiskluses. Nimelt tahan seda blogi muuta natukene rohkem ametialaseks, et siin kajastuksid erinead ideed ja nipid, mida teha, kas lasteaias või kodus koos lastega. Tunnen lihtsalt, et minus on nii palju erinevaid külgi ja kõik see kokku justkui killustab selle blogi ehk et praegu on siin nii palju erinevaid valdkondi esindatud, et ei saa isegi enam aru, kellele see blogi lugemiseks mõeldud on. Eks näis, kas ja kuidas see õnnestub.<br />
Igatahes minu spordijutud juba kolisid ja neid saab edaspidi lugeda aadressilt <a href="https://kilomeeter.wordpress.com/" target="_blank">https://kilomeeter.wordpress.com/</a> See on blogi, mida ma pean koos oma sõbranna Eveliisiga ja sellest saab meie teejuht sportlikuma elu poole. Esimese asjana soovitan sealt lugeda selle-aastase jooksumaratoni muljeid: <a href="https://kilomeeter.wordpress.com/2016/05/10/tartu-jooksumaratoni-muljed/" target="_blank">https://kilomeeter.wordpress.com/2016/05/10/tartu-jooksumaratoni-muljed/</a><br />
Korra olen veel oma jooksumuljeid kirja pannud (aastal 2014), neid saab uurida sellelt vanalt lingilt: <a href="http://enesest.blogspot.com.ee/2014/05/nadalavahetus-jooksuga.html" target="_blank">http://enesest.blogspot.com.ee/2014/05/nadalavahetus-jooksuga.html</a><br />
<br />
Igatahes kohtume peagi taas!<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEh-OpcF17LA5kwgAyIiLnQlbYs25UZxr7wkEjvpcSKu_aSRnyQEesHUXdkx3xxBFEpvY1w1LqYULlvZGuYBaL7ZLWQOmn7sNF_1EAzJ8Pm0z22cSFbUsChIyDA9UFl_VQobw-oSh_1Mwjk/s1600/sportfoto_2016-05-08_34_Tartu_Jooksumaraton_55725.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="265" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEh-OpcF17LA5kwgAyIiLnQlbYs25UZxr7wkEjvpcSKu_aSRnyQEesHUXdkx3xxBFEpvY1w1LqYULlvZGuYBaL7ZLWQOmn7sNF_1EAzJ8Pm0z22cSFbUsChIyDA9UFl_VQobw-oSh_1Mwjk/s400/sportfoto_2016-05-08_34_Tartu_Jooksumaraton_55725.jpg" width="400" /></a></div>
<br />
<br />Heilyhttp://www.blogger.com/profile/02044865196039762837noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-7075186479978296184.post-79875754003621446122016-02-28T17:54:00.002+02:002016-02-28T17:54:52.176+02:00TeatrielamusedSellel aastal on kuidagi väga palju teatrisse asja olnud, mis iseenesest pole muidugi halb. Panen lühidalt oma muljed kirja. Üllatuslikult on kõik seekord olnud "Vanemuise" etendused, aga mis siin tegelikult nii väga üllatuslikku, sest mul on plaan lõpuks oma kodulinna teatri etendused ka ära vaadata.<br />
<br />
<b>"Naeru akadeemia"</b><br />
<div style="box-sizing: border-box; font-family: 'Open Sans', sans-serif; font-size: 14px; line-height: 20px; margin-bottom: 10px;">
On 1940. aasta sügis Tokyos. Juba 27. septembril kirjutakse Berliinis alla Jaapani-Saksa-Itaalia kolmikpaktile, millega Jaapanist saab Hitleri Saksamaa sõjaline liitlane. Kuid praegu on veel septembri algus ja teatrihooaeg on algamas.<br style="box-sizing: border-box;" />Komöödiakirjanik ja teatritrupi “Naeru Akadeemia” lavastaja on valmis saanud uue näitemängu ja tahab selle kiiresti lavale tuua. Näidendi etendamiseks tuleb saada tsensori luba, kuid see on Jaapani kultuuris tavaline rutiin. Paraku pole äsja ametisse astunud tsensoril vähimatki huumorimeelt. Ta nõuab teksti ümbertegemist. Siis uut ümbertegemist, ja siis järgmist ümbertegemist. Nädal aega kestev vaimne vägikaikavedu peab välja selgitama, kas huumor, vaimukus ja vaba vaim suudavad seljatada juhmi käsumajanduse.</div>
<div style="box-sizing: border-box; font-family: 'Open Sans', sans-serif; font-size: 14px; line-height: 20px; margin-bottom: 10px;">
Jaapani kaasaegse kirjaniku Koki Mitani mitmekihiline kahemehelugu on vaatajaid naerutanud õige mitmel kontinendil. Tartu lavale seab selle pööraselt vaimuka duelli VAT Teatri kunstiline juht Aare Toikka.</div>
Vanemuine kirjeldas etendust, kui "pööraselt naljakat duelli". Paraku mulle see pöörselt naljakas ei tundunud. Jah, natuke sai naerda ka, aga minu jaoks oli pigem lugu ikka draama mis draama, kibedalt valus eludraama. Otseloomulikult ma nautisin etendust, sest mängis ju minu lemmik näitleja Hannes Kaljujärv, kes on suutnud mind lummata juba ajast, mil ta mängis Old Shatterhand'i (tõele au andes, siis ma alles märkasingi teda). Teisest mehest laval ehk Riho Kütsarist ei osanud ma midagi arvata, aga tuleb tunnistada, et ka tema meeldis mulle. Lühidalt: etendus nii väga ei lummanud, näitlejatöö see-eest küll!<br />
<br />
<b>"Paanika"</b><br />
<span style="font-family: 'Open Sans', sans-serif; font-size: 14px; line-height: 20px;">Leo, Max ja Joni on edukad isased, kes ühtäkki ei saa oma eluga enam hakkama. Ühiskond ja lähedased ootaksid neilt justkui midagi enamat. Mida ometi?! Hädaolukorras mõeldakse välja kodune rühmateraapia, mis võtab nii kummalisi vorme, et ajab kõrvaltvaataja ühtaegu nii nutma kui ka naerma.</span><br style="box-sizing: border-box; font-family: 'Open Sans', sans-serif; font-size: 14px; line-height: 20px;" /><span style="font-family: 'Open Sans', sans-serif; font-size: 14px; line-height: 20px;">Mika Myllyaho (1966) on soome noorema põlvkonna üks juhtivamaid lavastajaid ja näitekirjanikke. Tema esiknäidend „Paanika“ jõudis ülimenukalt lavale 2005. aastal Helsingi Ryhmäteatteris, teost on tänaseks edukalt lavastatud nii Soome teatrites kui ka mitmel pool mujal maailmas. „Paanikale” on järgnenud näidendid „Kaos” (2007) ja „Harmoonia” (2009), mis kokku moodustavad triloogia.</span><br />
Kõigepealt tekkis mul küsimus, et kas Raivo E. Tamm nii ka oskab laval olla, et rahvas kohe naerma ei hakka? Mina ei taha uskuda, sest no ta ei pruukinud midagi rääkidagi, ikka oli naljakas. Ain Mäeots mind selles rollis eriti ei vaimustanud, aga Riho Kütsari aktsiad tõusid veelgi kõrgemale, väga hästi mängitud! See oli naljakas, mina tundsin ennast küll mõnes meeste kirjelduses ära, aga võib-olla ma lihtsalt oskan iseenda üle naerda. Kohati tundus, et see on rohkem nagu meeste tükk, et mehed räägivad oma muredest teistele meestele. Ja et naistel liiga igav poleks, siis neile oli see koht tehtud, kus Ain Mäeots ihualasti mööda lava ringi jooksis (päriselt ka!). Kokkuvõttes võib öelda, et oli nii nagu lubatud, oligi tragikomöödia. Teist korda vaatama ei läheks, aga ükskord oli päris ok!<br />
<br />
<b>"Kui tuvid kadusid"</b><br />
<span style="font-family: 'Open Sans', sans-serif; font-size: 14px; line-height: 20px;">“Kui tuvid kadusid” jätkab Eestit puudutavat teemaderingi, millega Sofi Oksanen alustas romaanides “Stalini lehmad” ning “Puhastus”.</span><br style="box-sizing: border-box; font-family: 'Open Sans', sans-serif; font-size: 14px; line-height: 20px;" /><span style="font-family: 'Open Sans', sans-serif; font-size: 14px; line-height: 20px;">Loo tegevus toimub Eestis kolme okupatsiooniaastakümne jooksul – 1941-1965, teemadeks armastus, petmine, kohandumine võõra võimuga, reetmine. Sõda, võimuvahetused ning totalitaarne režiim lõhkusid Eestis paljusid inimsaatusi, nõukogude võimu tingimustes said sageli kangelasteks põhimõttelagedad konformistid ja kollaboratsionistid.</span><br style="box-sizing: border-box; font-family: 'Open Sans', sans-serif; font-size: 14px; line-height: 20px;" /><span style="font-family: 'Open Sans', sans-serif; font-size: 14px; line-height: 20px;">Juuditi ja Edgari õnnetu abielu annab võimaluse vaadelda lähemalt ühe eestlaste põlvkonna vastuolulist võitlust ellujäämise, õnne ja armastuse eest.</span><br style="box-sizing: border-box; font-family: 'Open Sans', sans-serif; font-size: 14px; line-height: 20px;" /><span style="font-family: 'Open Sans', sans-serif; font-size: 14px; line-height: 20px;">2012. aastal ilmunud romaanist vormis Sofi Oksanen ise ka lavaversiooni, mis esietendus 2013. aasta novembris Soome Rahvusteatris.</span><br />
Oli kurb, mõtlemapanev... Esimene vaatus meeldis mulle rohkem, teise alguses tekkis kerge segadus, et mis toimub, kes mängib keda, et kas ma saan ikka õigesti aru? Lõpp-kokkuvõttes jäi hinge ängistus ja viha, et kuidas nii võis, nii ju ei tohi! Miks headus ei võitnud? Kas elu oligi/ongi teinekord nii ebaõiglane? Huvitaval kombel tekkis soov ka raamatut lugeda, et ehk see aitab paremini mõista. Näitlejatest ei oskagi kedagi nii esile tuua ehk Sten Karpov, kes suutis oma rolli mängida tõeliselt vastikuks (mis ilmselt oli ka eesmärk).<br />
<br />
<b>"Hea põhjatuule vastu"</b><br />
<div style="box-sizing: border-box; font-family: 'Open Sans', sans-serif; font-size: 14px; line-height: 20px; margin-bottom: 10px;">
Kui Austria kirjaniku Daniel Glattaueri romaan “Hea põhjatuule vastu” 2006. aastal ilmus, võitis see kohe südameid kõikjal üle Euroopa ja kaugemalgi. Just südameid, sest tundeküllane ja kirglik lugu räägib tõelisest armastusest – sellest, mis põleb meie südametes ja toidab meie kujutlusvõimet.</div>
<div style="box-sizing: border-box; font-family: 'Open Sans', sans-serif; font-size: 14px; line-height: 20px; margin-bottom: 10px;">
Mees ja naine kohtuvad internetiavarustes juhuslikult. Eksikombel valesse postkasti sattunud kirjast sünnib kirjavahetus, mis paisub võimsaks tundetormiks kahe inimese elus, kes ei tea teineteisest reaalselt mitte midagi – ei vanust, elukohta, ametit, juuksevärvi ega kinganumbritki. Ent ometi jõuavad nad teineteisele intiimselt väga lähedale, lähemale kui eales varem kuitahes …reaalsete partneritega.</div>
<div style="box-sizing: border-box; font-family: 'Open Sans', sans-serif; font-size: 14px; line-height: 20px; margin-bottom: 10px;">
Kaasaegses kultuuris, keset seda seksikeskset kehakultust, mis püüab armuasju käsitledes suunata meie tähelepanu pidevalt niuete piirkonda, tuletab “Hea põhjatuule vastu” meelde, et tõeline iha saab toitu just kujutlusvõimest ja meie ihalduse objektid pole mitte pelgalt seksikad kehad vaid seksikad isiksused – kehad koos mõtete, tunnete, ihade ja kõige muu inimlikuga. Tõeliste tunnetega laetud sõnad on alati seksikamad kuitahes kuulsa jalgpallitähe supermodellist kallima bikiinipildiseeriatest.<br style="box-sizing: border-box;" />Ehk kirjaniku enda sõnadega peategelase suu läbi: „Kirjutage mulle, Emmi, kirjutamine on just nagu suudlemine, ainult ilma huulteta. Kirjutamine on suudlemine peaga!”</div>
Mulle väga meeldis ja kui see poleks olnud viimane etendus, soovitaks ma kõigil seda vaatama minna, sest no tõesti, ma nautisin seda etandust kogu hingest. Ma läheks ka uuesti, kui saaks! Mul oli üle pika aja tunne, et palun-palun, ära lõppe, ära veel lõppe. Eks siin on oma osa ka Elina Purdel ja Andres Mäharil, kes mängisid oma osad nii reaalselt välja. Teise vaatuse ajal tundus, et kogu lava on pingetest ja millest kõigest paks, kogu see intensiivsus oli reaalselt tunda... Aga raamatut ma lugeda ei taha, kardan, et see hävitab selle etendusest jäänud lumma!<br />
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjnKR6rO6KnQUKOkeHLXdfBZZtdscPMB_tw_u5SkH7A0uBFPRA_Yzr-WD_7NM6nea46VU12utgfWOQi74NSVB8P5SfWZ-AMlKhhMTAV8kP1_099zywysqScwn1dAk-uLmS6fYAdX04QrOE/s1600/HPV9.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjnKR6rO6KnQUKOkeHLXdfBZZtdscPMB_tw_u5SkH7A0uBFPRA_Yzr-WD_7NM6nea46VU12utgfWOQi74NSVB8P5SfWZ-AMlKhhMTAV8kP1_099zywysqScwn1dAk-uLmS6fYAdX04QrOE/s1600/HPV9.jpg" height="266" width="400" /></a></div>
<br />
<br />
<b>"Fanny ja Alexander"</b><br />
<span style="font-family: 'Open Sans', sans-serif; font-size: 14px; line-height: 20px;">ngmar Bergmani poolautobiograafiline meistriteos maalib värvika pildi rootslaste perekonnaelust eelmise sajandi alguse Uppsalas. Pärast elurõõmsa isa Oscari surma muutub Fanny ja Alexandri elu kardinaalselt, sest nende ema Emilie abiellub range ja tundetu piiskopi Vergerusega. Võõrasisa asub peagi vahendeid valimata naist ja lapsi enda tahtele allutama.</span><br style="box-sizing: border-box; font-family: 'Open Sans', sans-serif; font-size: 14px; line-height: 20px;" /><span style="font-family: 'Open Sans', sans-serif; font-size: 14px; line-height: 20px;">Film „Fanny ja Alexander“ jõudis publiku ette 1982. aastal, maailmanimega Rootsi filmi- ja teatrilavastaja Ingmar Bergman sai selle eest oma kolmanda võõrkeelse filmi Oscari.</span><br />
Selle etendusega on lihtne, sest Eveliis ütles kõik selle, mida ma tundsin oma blogis ära - loe seda <a href="http://diipkunstiinimene.blogspot.com.ee/2016/02/peaaegu-neli-tundi-draamat.html" target="_blank">SIIT - peaaegu-neli-tundi-draamat.</a> Mul ei jää muud üle kui temaga nõustuda! Üks etendus on veel, mine vaatama!!! Kindlasti!!!Heilyhttp://www.blogger.com/profile/02044865196039762837noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-7075186479978296184.post-32113751076379989722016-01-01T18:38:00.000+02:002016-01-01T18:38:00.400+02:00Pisiasjade väljakutse esimene väljakutse!Täna on see tähtis päev, kui me kõik muutume imeheadeks, alustame dieete, hakkame sporti tegema jne. Kuidas siis mina saaksingi teisiti toimida. <b>Seega alustab täna minu pisiasjade väljakutse!</b> Selgitan lähemalt. Valin iga natukese aja tagant (nädala, 10 päeva, kuu - kuidas hetkel hea tundub) mõne harjumuse või tegevuse, mida ma tahaks oma elu osaks muuta. Seejärel püüan järjepidevalt sellest kinni pidada. Teen nii, et püüan olla eriti püüdlik aasta lõpuni ja eks siis näis, kas need pisiasjad on saanud osakeseks minust või mitte. Ega ma eriti rangelt ka näpuga järge ei aja ning kui mõni pisiasi mu elust kaob enne aasta lõppu, siis ju see ei pidanud ikka minu ellu kuuluma.<br />
<br />
Aga nüüd - esimene pisiasi!!!! <span style="background-color: white; color: blue; font-weight: bold;">Joon iga päev 1,5 liitrit vett! </span><span style="background-color: white;">Kuidas ma seda teen? Väga lihtsalt, igal hommikul täidan 1,5-liitrise pudeli veega ja õhtuks peab see tühi olema. Miks ma seda teen? No jah, esiteks muidugi sellepärast, et kõik toitumisnõustajad soovitavad juua vett, see on hea mu tervisele, mu nahale ja millele kõigele veel. Teiseks olen ma ikkagi ka oma nahal vee hea toime ära tundnud. Nimelt olid mul kunagi regulaarsed peavalud, mida mitte miski ära ei võtnud ja siis üks sõbranna ütles, et tema oli kuskilt lugenud, et vee joomine aitab. Ja aitaski! Viimasl ajal olen ma taas nende tüütute peavaludega maadelnud, nii et loodan ka seekord, et asi on puhtalt vedeliku puuduses.</span><br />
<span style="background-color: white;"><br /></span>
<span style="background-color: white;">Kes minuga liitub? Joome koos vett!</span><br />
<span style="background-color: white;"><br /></span>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEi9BsfJKpwd-Dakx1onN05u2PRmtG4HoexavtyNnYc-bQw9adIxnMdhhHAAoJRdg5bwYayCKeNtoJN_N84A5-8YiDN5ay358enIBzHFwHRegBReyVRousayM9198LZ9aIKksW604NlRjRA/s1600/DSC_0328.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="266" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEi9BsfJKpwd-Dakx1onN05u2PRmtG4HoexavtyNnYc-bQw9adIxnMdhhHAAoJRdg5bwYayCKeNtoJN_N84A5-8YiDN5ay358enIBzHFwHRegBReyVRousayM9198LZ9aIKksW604NlRjRA/s400/DSC_0328.JPG" width="400" /></a></div>
<span style="background-color: white;"><br /></span>Heilyhttp://www.blogger.com/profile/02044865196039762837noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-7075186479978296184.post-78779375282960199622015-12-31T14:50:00.001+02:002015-12-31T15:08:02.504+02:00Aasta täis väljakutseid! 2015 tagasivaade!Käes on aasta lõpp ja püüan ka blogis oma aasta kokku võtta. Teen seda oma isiklike väljakutsete kaupa, sest mulle meeldib, kui elu on paras väljakutse. :)<br />
<br />
<b><u>1. Spordi väljakutse.</u></b><br />
Täpsemalt näeb minu tulemusi <a href="http://enesest.blogspot.com.ee/p/sport-minu-elus.html" target="_blank">siin - sport-minu-elus.</a> Aga minu enda muljed. No ma tegelikult lootsin rohkem, aga aasta lõpp vajus kuidagi täitsa ära ja viimased kuud on olnud päris null-seis. Hea, et vähemalt tantsutrennis ikka käisin, muidu oleks väga nukker olnud. Kahju on sellest, et tulemustes pole näha, et ma parandasin ka rattatulemusi, aga just Tartu Maratoni Rattarallil ei teinud Endomondo minuga koostööd ja kahjuks jäi see fikseerimata.<br />
Üheks mu eesmärgiks oli ka Tartu Maratoni kuubiku läbimine (lühikesed distantsid) ja see sai ka tehtud. Ise nautisin kõige rohkem rulluisutamist ja rattasõite. Ja nendes ma olen kindlasti valmis ka paremaid tulemusi tegema, sest ei andnud endast veel 100%. Jooks on minu jaoks jätkuvalt väga raske ja neid distantse ma ka nii väga ei nautinud. Suusatamisest ei saa üldse rääkida, sest see oli põhimõtteliselt üldse mu esimene suusatamine. Jah, mina olen see laps, kes koolis ei suusatanud, käisin vaid uisutamas. Eks see sõit oli ka paras naljanumber, sest ma olin rohkem pikali kui püsti. ;) Kohe kui suusajälg kadus, olin ma jälle siruli maas. No mis teha, kui ma ikka suuska ei valda. Tartus Laululaval algavad väikestele lastele algkoolitused, ei tea, kas Vahur Teppan lubaks mul ka osaleda, tahaks nii selle kõige lihtsama põhja kätte saada...<br />
<u>Tartu Maratoni tulemused siia:</u><br />
Tartu Maraton (suusatamine), 31 km, aeg 5:01:53 - esimene kord.<br />
Tartu Jooksumaraton, 10 km, 1:29:23 - põrusin.<br />
Tartu Rattaralli, 63 km, 2:53:41 - parandasin aega.<br />
Tartu Rulluisumaraton, 10 km, 0:37:51 - esimest korda.<br />
Tartu Rattamaraton, 40 km, 2:43:11 - parandasin aega.<br />
Tartu Linnamaraton, 10 km, 1:18:54 - parandasin aega.<br />
<u><br /></u>
<b><u>Eesmärk uueks aastaks:</u> <span style="color: red;">Hakata korralikult regulaarselt liigutama ja selle tulemusel parandaks ka kõiki aegu Tartu Maratonil.</span></b><br />
<b><span style="color: red;"><br /></span></b>
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiI7tMCutXCkDmyNtT0vALdGV98D4n3DeqaeYXbEYqsmMeQpcvzTvPlyLodo3iDvpOOgdxcmMOwJxjfU23bjo4dO2EYkon89nl0fp6kwDTQ2aiVMR3eg92LBHKFbnbPle0j54F2sIBu7ZY/s1600/sportfoto_2015-08-23_9_Tartu_Rulluisumaraton_47395.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiI7tMCutXCkDmyNtT0vALdGV98D4n3DeqaeYXbEYqsmMeQpcvzTvPlyLodo3iDvpOOgdxcmMOwJxjfU23bjo4dO2EYkon89nl0fp6kwDTQ2aiVMR3eg92LBHKFbnbPle0j54F2sIBu7ZY/s320/sportfoto_2015-08-23_9_Tartu_Rulluisumaraton_47395.jpg" width="213" /></a></div>
<b><span style="color: red;"><br /></span></b>
<b><span style="color: red;"><br /></span></b>
<b><u>2. Tööalane väljakutse</u></b><br />
Kõigepealt muidugi magistritöö kaitsmine ja haridusteaduste magistrikraadi saamine. Olen väga rahul, kuigi <i>cum laude</i>'st jäi väga väike samm puudu...<br />
Minu töö: <a href="http://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/48241/heily_leola.pdf?sequence=1" target="_blank">http://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/48241/heily_leola.pdf?sequence=1</a><br />
Erialaselt on mul väga hea meel, et sain Õpetajate Lehe esseekonkursil kolme parima sekka ja minu essee ilmus 18. detsembri Õpetajate Lehes: <a href="http://opleht.ee/27348-esseekonkurss-minu-tee-opetajaks/" target="_blank">Minu tee Õpetajaks.</a><br />
Käisin ka erinevatel koolitustel, millest enim jäi mällu Angela Jakobsoni lause: "Ei ole probleemseid lapsi, on vaid lapsed, kellel puuduvad mõned vajalikud oskused."<br />
<br />
<b><u>Eesmärk uueks aastaks:</u> <span style="color: red;">Ikka sama hooga edasi, ei taha olla känd!</span></b><br />
<br />
<b><u>3. Lugemise väljakutse</u></b><br />
Osalesin sellel aastal ka lugemise väljakutses. Eelkõige just seetõttu, et lugeda erinevaid raamatuid. Väljakutse sai peaaegu täidetud, kahjuks vaid viis kategooriat jäi lugemata. Vaata täpsemalt <a href="http://enesest.blogspot.com.ee/p/lugemise-valjakutse.html" target="_blank">siit - lugemise-valjakutse.</a> Siiski on mul hea meel, et otsustasin kõik loetud raamatud kirja panna, ise ka ei uskunud, et neid nii palju koguneb, kokku lausa 96 raamatut. Kõigist neist raamatutest läks enim hinge Stig Rästa "Minu Kennedy". Aitäh Sulle Stig selle kirjutamise eest!<br />
<div class="MsoListParagraphCxSpFirst" style="text-align: center; text-indent: -18pt;">
<!--[if !supportLists]-->1.<span style="font-size: 7pt; font-stretch: normal;"> </span><!--[endif]-->"Koos
Puhhiga on alati vahva"</div>
<div class="MsoListParagraphCxSpMiddle" style="text-align: center; text-indent: -18pt;">
<!--[if !supportLists]-->2.<span style="font-size: 7pt; font-stretch: normal;"> </span><!--[endif]-->"Maša
ja karu. Kohtumine metsas"</div>
<div class="MsoListParagraphCxSpMiddle" style="text-align: center; text-indent: -18pt;">
<!--[if !supportLists]-->3.<span style="font-size: 7pt; font-stretch: normal;"> </span><!--[endif]-->"Viie
minuti muinasjutte poistele"</div>
<div class="MsoListParagraphCxSpMiddle" style="text-align: center; text-indent: -18pt;">
<!--[if !supportLists]-->4.<span style="font-size: 7pt; font-stretch: normal;"> </span><!--[endif]-->A.H. Tammsaare "Kuningal on külm"</div>
<div class="MsoListParagraphCxSpMiddle" style="text-align: center; text-indent: -18pt;">
<!--[if !supportLists]-->5.<span style="font-size: 7pt; font-stretch: normal;"> </span><!--[endif]-->Aino Tigane "Eeskuju ja tagakuju"</div>
<div class="MsoListParagraphCxSpMiddle" style="text-align: center; text-indent: -18pt;">
<!--[if !supportLists]-->6.<span style="font-size: 7pt; font-stretch: normal;"> </span><!--[endif]-->Aleksei Turovski "Kassipoeg
võilill"</div>
<div class="MsoListParagraphCxSpMiddle" style="text-align: center; text-indent: -18pt;">
<!--[if !supportLists]-->7.<span style="font-size: 7pt; font-stretch: normal;"> </span><!--[endif]-->Ally Condie "Määratud"</div>
<div class="MsoListParagraphCxSpMiddle" style="text-align: center; text-indent: -18pt;">
<!--[if !supportLists]-->8.<span style="font-size: 7pt; font-stretch: normal;"> </span><!--[endif]-->Alyson Noel "Igavesti"</div>
<div class="MsoListParagraphCxSpMiddle" style="text-align: center; text-indent: -18pt;">
<!--[if !supportLists]-->9.<span style="font-size: 7pt; font-stretch: normal;"> </span><!--[endif]-->Alyson
Noel "Sinine tund"</div>
<div class="MsoListParagraphCxSpMiddle" style="text-align: center; text-indent: -18pt;">
<!--[if !supportLists]-->10.<span style="font-size: 7pt; font-stretch: normal;"> </span><!--[endif]-->Alyson Noel "Sünge leek"</div>
<div class="MsoListParagraphCxSpMiddle" style="text-align: center; text-indent: -18pt;">
<!--[if !supportLists]-->11.<span style="font-size: 7pt; font-stretch: normal;"> </span><!--[endif]-->Alyson
Noel "Varjumaa"</div>
<div class="MsoListParagraphCxSpMiddle" style="text-align: center; text-indent: -18pt;">
<!--[if !supportLists]-->12.<span style="font-size: 7pt; font-stretch: normal;"> </span><!--[endif]-->Anchee Min "Punane asalea"</div>
<div class="MsoListParagraphCxSpMiddle" style="text-align: center; text-indent: -18pt;">
<!--[if !supportLists]-->13.<span style="font-size: 7pt; font-stretch: normal;"> </span><!--[endif]-->Andrus Kivirähk "Leiutajateküla
Lotte"</div>
<div class="MsoListParagraphCxSpMiddle" style="text-align: center; text-indent: -18pt;">
<!--[if !supportLists]-->14.<span style="font-size: 7pt; font-stretch: normal;"> </span><!--[endif]-->Andrus Kivirähk "Limpa ja
mereröövlid"</div>
<div class="MsoListParagraphCxSpMiddle" style="text-align: center; text-indent: -18pt;">
<!--[if !supportLists]-->15.<span style="font-size: 7pt; font-stretch: normal;"> </span><!--[endif]-->Andy Weir "Marslane"</div>
<div class="MsoListParagraphCxSpMiddle" style="text-align: center; text-indent: -18pt;">
<!--[if !supportLists]-->16.<span style="font-size: 7pt; font-stretch: normal;"> </span><!--[endif]-->Angie
Sage "Lend"</div>
<div class="MsoListParagraphCxSpMiddle" style="text-align: center; text-indent: -18pt;">
<!--[if !supportLists]-->17.<span style="font-size: 7pt; font-stretch: normal;"> </span><!--[endif]-->Angie
Sage "Rawikunst"</div>
<div class="MsoListParagraphCxSpMiddle" style="text-align: center; text-indent: -18pt;">
<!--[if !supportLists]-->18.<span style="font-size: 7pt; font-stretch: normal;"> </span><!--[endif]-->Angie
Sage "Rännak"</div>
<div class="MsoListParagraphCxSpMiddle" style="text-align: center; text-indent: -18pt;">
<!--[if !supportLists]-->19.<span style="font-size: 7pt; font-stretch: normal;"> </span><!--[endif]-->Angie
Sage "Sireen"</div>
<div class="MsoListParagraphCxSpMiddle" style="text-align: center; text-indent: -18pt;">
<!--[if !supportLists]-->20.<span style="font-size: 7pt; font-stretch: normal;"> </span><!--[endif]-->Angie
Sage "Wõlukunst"</div>
<div class="MsoListParagraphCxSpMiddle" style="text-align: center; text-indent: -18pt;">
<!--[if !supportLists]-->21.<span style="font-size: 7pt; font-stretch: normal;"> </span><!--[endif]-->Anthony Doerr "Kõik see silmale
nähtamatu valgus"</div>
<div class="MsoListParagraphCxSpMiddle" style="text-align: center; text-indent: -18pt;">
<!--[if !supportLists]-->22.<span style="font-size: 7pt; font-stretch: normal;"> </span><!--[endif]-->Cheryl Strayed "Metsik"</div>
<div class="MsoListParagraphCxSpMiddle" style="text-align: center; text-indent: -18pt;">
<!--[if !supportLists]-->23.<span style="font-size: 7pt; font-stretch: normal;"> </span><!--[endif]-->E. Lockhart "Me olime valetajad"</div>
<div class="MsoListParagraphCxSpMiddle" style="text-align: center; text-indent: -18pt;">
<!--[if !supportLists]-->24.<span style="font-size: 7pt; font-stretch: normal;"> </span><!--[endif]-->E.L James "Grey"</div>
<div class="MsoListParagraphCxSpMiddle" style="text-align: center; text-indent: -18pt;">
<!--[if !supportLists]-->25.<span style="font-size: 7pt; font-stretch: normal;"> </span><!--[endif]-->Ellen
Niit "Kuidas Krõll tahtis põrandat pesta"</div>
<div class="MsoListParagraphCxSpMiddle" style="text-align: center; text-indent: -18pt;">
<!--[if !supportLists]-->26.<span style="font-size: 7pt; font-stretch: normal;"> </span><!--[endif]-->Erik
Axl Sund "Püütia õpetused"</div>
<div class="MsoListParagraphCxSpMiddle" style="text-align: center; text-indent: -18pt;">
<!--[if !supportLists]-->27.<span style="font-size: 7pt; font-stretch: normal;"> </span><!--[endif]-->Erik
Axl Sund "Südamelõõm"</div>
<div class="MsoListParagraphCxSpMiddle" style="text-align: center; text-indent: -18pt;">
<!--[if !supportLists]-->28.<span style="font-size: 7pt; font-stretch: normal;"> </span><!--[endif]-->Erik
Axl Sund "Varesetüdruk"</div>
<div class="MsoListParagraphCxSpMiddle" style="text-align: center; text-indent: -18pt;">
<!--[if !supportLists]-->29.<span style="font-size: 7pt; font-stretch: normal;"> </span><!--[endif]-->Gayle
Forman "Kuhu ta läks"</div>
<div class="MsoListParagraphCxSpMiddle" style="text-align: center; text-indent: -18pt;">
<!--[if !supportLists]-->30.<span style="font-size: 7pt; font-stretch: normal;"> </span><!--[endif]-->Gayle Forman "Kui ma jään"</div>
<div class="MsoListParagraphCxSpMiddle" style="text-align: center; text-indent: -18pt;">
<!--[if !supportLists]-->31.<span style="font-size: 7pt; font-stretch: normal;"> </span><!--[endif]-->Gillian
Flynn "Paha paik"</div>
<div class="MsoListParagraphCxSpMiddle" style="text-align: center; text-indent: -18pt;">
<!--[if !supportLists]-->32.<span style="font-size: 7pt; font-stretch: normal;"> </span><!--[endif]-->Harriet Beecher-Stowe "Onu Tomi
onnike"</div>
<div class="MsoListParagraphCxSpMiddle" style="text-align: center; text-indent: -18pt;">
<!--[if !supportLists]-->33.<span style="font-size: 7pt; font-stretch: normal;"> </span><!--[endif]-->Heiki
Vilep "Une-Mati udujutud"</div>
<div class="MsoListParagraphCxSpMiddle" style="text-align: center; text-indent: -18pt;">
<!--[if !supportLists]-->34.<span style="font-size: 7pt; font-stretch: normal;"> </span><!--[endif]-->Helju
Rammo "Imekaru"</div>
<div class="MsoListParagraphCxSpMiddle" style="text-align: center; text-indent: -18pt;">
<!--[if !supportLists]-->35.<span style="font-size: 7pt; font-stretch: normal;"> </span><!--[endif]-->Helle Laas "Hanel oli auto"</div>
<div class="MsoListParagraphCxSpMiddle" style="text-align: center; text-indent: -18pt;">
<!--[if !supportLists]-->36.<span style="font-size: 7pt; font-stretch: normal;"> </span><!--[endif]-->Henning Mankell "Viies naine"</div>
<div class="MsoListParagraphCxSpMiddle" style="text-align: center; text-indent: -18pt;">
<!--[if !supportLists]-->37.<span style="font-size: 7pt; font-stretch: normal;"> </span><!--[endif]-->Ian Rankin "Rippaed"</div>
<div class="MsoListParagraphCxSpMiddle" style="text-align: center; text-indent: -18pt;">
<!--[if !supportLists]-->38.<span style="font-size: 7pt; font-stretch: normal;"> </span><!--[endif]-->J. K. Rowling "Ootamatu võimalus"</div>
<div class="MsoListParagraphCxSpMiddle" style="text-align: center; text-indent: -18pt;">
<!--[if !supportLists]-->39.<span style="font-size: 7pt; font-stretch: normal;"> </span><!--[endif]-->Jaan Tätte "Vaikuse hääl"</div>
<div class="MsoListParagraphCxSpMiddle" style="text-align: center; text-indent: -18pt;">
<!--[if !supportLists]-->40.<span style="font-size: 7pt; font-stretch: normal;"> </span><!--[endif]-->James
Dashner "Käsk tappa"</div>
<div class="MsoListParagraphCxSpMiddle" style="text-align: center; text-indent: -18pt;">
<!--[if !supportLists]-->41.<span style="font-size: 7pt; font-stretch: normal;"> </span><!--[endif]-->James Dashner "Labürindijooksja"</div>
<div class="MsoListParagraphCxSpMiddle" style="text-align: center; text-indent: -18pt;">
<!--[if !supportLists]-->42.<span style="font-size: 7pt; font-stretch: normal;"> </span><!--[endif]-->James
Dashner "Põlenu katsed"</div>
<div class="MsoListParagraphCxSpMiddle" style="text-align: center; text-indent: -18pt;">
<!--[if !supportLists]-->43.<span style="font-size: 7pt; font-stretch: normal;"> </span><!--[endif]-->James
Dashner "Surma ravim"</div>
<div class="MsoListParagraphCxSpMiddle" style="text-align: center; text-indent: -18pt;">
<!--[if !supportLists]-->44.<span style="font-size: 7pt; font-stretch: normal;"> </span><!--[endif]-->Jeanine Stringer "Sügise õrnas embuses"</div>
<div class="MsoListParagraphCxSpMiddle" style="text-align: center; text-indent: -18pt;">
<!--[if !supportLists]-->45.<span style="font-size: 7pt; font-stretch: normal;"> </span><!--[endif]-->Jens
Lapidus "Puhas kättemaks"</div>
<div class="MsoListParagraphCxSpMiddle" style="text-align: center; text-indent: -18pt;">
<!--[if !supportLists]-->46.<span style="font-size: 7pt; font-stretch: normal;"> </span><!--[endif]-->Jens
Lapidus "Kiire raha"</div>
<div class="MsoListParagraphCxSpMiddle" style="text-align: center; text-indent: -18pt;">
<!--[if !supportLists]-->47.<span style="font-size: 7pt; font-stretch: normal;"> </span><!--[endif]-->Jens
Lapidus "Luksuslik elu"</div>
<div class="MsoListParagraphCxSpMiddle" style="text-align: center; text-indent: -18pt;">
<!--[if !supportLists]-->48.<span style="font-size: 7pt; font-stretch: normal;"> </span><!--[endif]-->John Green "Alaskat otsides"</div>
<div class="MsoListParagraphCxSpMiddle" style="text-align: center; text-indent: -18pt;">
<!--[if !supportLists]-->49.<span style="font-size: 7pt; font-stretch: normal;"> </span><!--[endif]-->John Green "Paberlinnad"</div>
<div class="MsoListParagraphCxSpMiddle" style="text-align: center; text-indent: -18pt;">
<!--[if !supportLists]-->50.<span style="font-size: 7pt; font-stretch: normal;"> </span><!--[endif]-->Jojo
Moyes "Kui kõik kokku liita"</div>
<div class="MsoListParagraphCxSpMiddle" style="text-align: center; text-indent: -18pt;">
<!--[if !supportLists]-->51.<span style="font-size: 7pt; font-stretch: normal;"> </span><!--[endif]-->Jojo
Moyes "Mina enne sind"</div>
<div class="MsoListParagraphCxSpMiddle" style="text-align: center; text-indent: -18pt;">
<!--[if !supportLists]-->52.<span style="font-size: 7pt; font-stretch: normal;"> </span><!--[endif]-->Jussi
Adler-Olsen "Faasanijaht"</div>
<div class="MsoListParagraphCxSpMiddle" style="text-align: center; text-indent: -18pt;">
<!--[if !supportLists]-->53.<span style="font-size: 7pt; font-stretch: normal;"> </span><!--[endif]-->Jussi Adler-Olsen "Naine puuris"</div>
<div class="MsoListParagraphCxSpMiddle" style="text-align: center; text-indent: -18pt;">
<!--[if !supportLists]-->54.<span style="font-size: 7pt; font-stretch: normal;"> </span><!--[endif]-->Jussi
Adler-Olsen "Pudelpost"</div>
<div class="MsoListParagraphCxSpMiddle" style="text-align: center; text-indent: -18pt;">
<!--[if !supportLists]-->55.<span style="font-size: 7pt; font-stretch: normal;"> </span><!--[endif]-->Justin Cronin "Kaksteist" I raamat</div>
<div class="MsoListParagraphCxSpMiddle" style="text-align: center; text-indent: -18pt;">
<!--[if !supportLists]-->56.<span style="font-size: 7pt; font-stretch: normal;"> </span><!--[endif]-->Justin
Cronin "Kaksteist" II raamat</div>
<div class="MsoListParagraphCxSpMiddle" style="text-align: center; text-indent: -18pt;">
<!--[if !supportLists]-->57.<span style="font-size: 7pt; font-stretch: normal;"> </span><!--[endif]-->Justin Cronin "Teekond" I raamat</div>
<div class="MsoListParagraphCxSpMiddle" style="text-align: center; text-indent: -18pt;">
<!--[if !supportLists]-->58.<span style="font-size: 7pt; font-stretch: normal;"> </span><!--[endif]-->Justin
Cronin "Teekond" II raamat</div>
<div class="MsoListParagraphCxSpMiddle" style="text-align: center; text-indent: -18pt;">
<!--[if !supportLists]-->59.<span style="font-size: 7pt; font-stretch: normal;"> </span><!--[endif]-->Kerstin
Thorvall "Isa aseaine"</div>
<div class="MsoListParagraphCxSpMiddle" style="text-align: center; text-indent: -18pt;">
<!--[if !supportLists]-->60.<span style="font-size: 7pt; font-stretch: normal;"> </span><!--[endif]-->Kiberly
Belle "Viimane hingetõmme"</div>
<div class="MsoListParagraphCxSpMiddle" style="text-align: center; text-indent: -18pt;">
<!--[if !supportLists]-->61.<span style="font-size: 7pt; font-stretch: normal;"> </span><!--[endif]-->Kitty
Pilgrim "Varastatud karikas"</div>
<div class="MsoListParagraphCxSpMiddle" style="text-align: center; text-indent: -18pt;">
<!--[if !supportLists]-->62.<span style="font-size: 7pt; font-stretch: normal;"> </span><!--[endif]-->Leelo
Tungal "Konn kobrulehe all"</div>
<div class="MsoListParagraphCxSpMiddle" style="text-align: center; text-indent: -18pt;">
<!--[if !supportLists]-->63.<span style="font-size: 7pt; font-stretch: normal;"> </span><!--[endif]-->Lene Kaaberbol, Agnete Friis "Poiss
kohvris"</div>
<div class="MsoListParagraphCxSpMiddle" style="text-align: center; text-indent: -18pt;">
<!--[if !supportLists]-->64.<span style="font-size: 7pt; font-stretch: normal;"> </span><!--[endif]-->Mart Laar "Unustatud sõda. Relvastatud
vastupanuliikumine Eestis 1944-1956"</div>
<div class="MsoListParagraphCxSpMiddle" style="text-align: center; text-indent: -18pt;">
<!--[if !supportLists]-->65.<span style="font-size: 7pt; font-stretch: normal;"> </span><!--[endif]-->Mauri
Kunnas "12 kinki jõuluvanale"</div>
<div class="MsoListParagraphCxSpMiddle" style="text-align: center; text-indent: -18pt;">
<!--[if !supportLists]-->66.<span style="font-size: 7pt; font-stretch: normal;"> </span><!--[endif]-->Mauri
Kunnas "Jõulutaat ja nõiatrumm"</div>
<div class="MsoListParagraphCxSpMiddle" style="text-align: center; text-indent: -18pt;">
<!--[if !supportLists]-->67.<span style="font-size: 7pt; font-stretch: normal;"> </span><!--[endif]-->Michael
Katz Krefeld "Rööpalt maas"</div>
<div class="MsoListParagraphCxSpMiddle" style="text-align: center; text-indent: -18pt;">
<!--[if !supportLists]-->68.<span style="font-size: 7pt; font-stretch: normal;"> </span><!--[endif]-->Mika Keränen "Peidetud hõbedane
aardelaegas"<o:p></o:p></div>
<div class="MsoListParagraphCxSpMiddle" style="text-align: center; text-indent: -18pt;">
<!--[if !supportLists]-->69.<span style="font-size: 7pt; font-stretch: normal;"> </span><!--[endif]-->Oskar Luts "Kapsapea"</div>
<div class="MsoListParagraphCxSpMiddle" style="text-align: center; text-indent: -18pt;">
<!--[if !supportLists]-->70.<span style="font-size: 7pt; font-stretch: normal;"> </span><!--[endif]-->Paula
Hawkins "Tüdruk rongis"</div>
<div class="MsoListParagraphCxSpMiddle" style="text-align: center; text-indent: -18pt;">
<!--[if !supportLists]-->71.<span style="font-size: 7pt; font-stretch: normal;"> </span><!--[endif]-->Peter James "Surm suu ääres"</div>
<div class="MsoListParagraphCxSpMiddle" style="text-align: center; text-indent: -18pt;">
<!--[if !supportLists]-->72.<span style="font-size: 7pt; font-stretch: normal;"> </span><!--[endif]-->Peter
James "Surma vaatemäng"</div>
<div class="MsoListParagraphCxSpMiddle" style="text-align: center; text-indent: -18pt;">
<!--[if !supportLists]-->73.<span style="font-size: 7pt; font-stretch: normal;"> </span><!--[endif]-->Peter
James "Surnud mehe jäljed"</div>
<div class="MsoListParagraphCxSpMiddle" style="text-align: center; text-indent: -18pt;">
<!--[if !supportLists]-->74.<span style="font-size: 7pt; font-stretch: normal;"> </span><!--[endif]-->Raimond Kaugver "Kas ema südant tunned
sa?"</div>
<div class="MsoListParagraphCxSpMiddle" style="text-align: center; text-indent: -18pt;">
<!--[if !supportLists]-->75.<span style="font-size: 7pt; font-stretch: normal;"> </span><!--[endif]-->Richard C. Morais "Saja sammu
teekond"</div>
<div class="MsoListParagraphCxSpMiddle" style="text-align: center; text-indent: -18pt;">
<!--[if !supportLists]-->76.<span style="font-size: 7pt; font-stretch: normal;"> </span><!--[endif]-->Richard
Stark "Kütt"</div>
<div class="MsoListParagraphCxSpMiddle" style="text-align: center; text-indent: -18pt;">
<!--[if !supportLists]-->77.<span style="font-size: 7pt; font-stretch: normal;"> </span><!--[endif]-->Richard
Stark "Uue näoga mees"</div>
<div class="MsoListParagraphCxSpMiddle" style="text-align: center; text-indent: -18pt;">
<!--[if !supportLists]-->78.<span style="font-size: 7pt; font-stretch: normal;"> </span><!--[endif]-->Richard
Stark „Outfit – kättemaks maffiale“</div>
<div class="MsoListParagraphCxSpMiddle" style="text-align: center; text-indent: -18pt;">
<!--[if !supportLists]-->79.<span style="font-size: 7pt; font-stretch: normal;"> </span><!--[endif]-->Robert
Galbraith "Käo kukkumine"</div>
<div class="MsoListParagraphCxSpMiddle" style="text-align: center; text-indent: -18pt;">
<!--[if !supportLists]-->80.<span style="font-size: 7pt; font-stretch: normal;"> </span><!--[endif]-->Robert
Galbraith "Siidiuss"</div>
<div class="MsoListParagraphCxSpMiddle" style="text-align: center; text-indent: -18pt;">
<!--[if !supportLists]-->81.<span style="font-size: 7pt; font-stretch: normal;"> </span><!--[endif]-->Solomon Northup "12 aastat orjana"</div>
<div class="MsoListParagraphCxSpMiddle" style="text-align: center; text-indent: -18pt;">
<!--[if !supportLists]-->82.<span style="font-size: 7pt; font-stretch: normal;"> </span><!--[endif]-->Stig Rästa "Minu Kennedy"</div>
<div class="MsoListParagraphCxSpMiddle" style="text-align: center; text-indent: -18pt;">
<!--[if !supportLists]-->83.<span style="font-size: 7pt; font-stretch: normal;"> </span><!--[endif]-->Sulev Vahtre "Jüriöö"</div>
<div class="MsoListParagraphCxSpMiddle" style="text-align: center; text-indent: -18pt;">
<!--[if !supportLists]-->84.<span style="font-size: 7pt; font-stretch: normal;"> </span><!--[endif]-->Teet Kuusmaa "Pontu ja Priidu"</div>
<div class="MsoListParagraphCxSpMiddle" style="text-align: center; text-indent: -18pt;">
<!--[if !supportLists]-->85.<span style="font-size: 7pt; font-stretch: normal;"> </span><!--[endif]-->Thorbjörn Egner "Sööbik ja pisik"</div>
<div class="MsoListParagraphCxSpMiddle" style="text-align: center; text-indent: -18pt;">
<!--[if !supportLists]-->86.<span style="font-size: 7pt; font-stretch: normal;"> </span><!--[endif]-->Tom
Wood "Mäng"</div>
<div class="MsoListParagraphCxSpMiddle" style="text-align: center; text-indent: -18pt;">
<!--[if !supportLists]-->87.<span style="font-size: 7pt; font-stretch: normal;"> </span><!--[endif]-->Tom Wood "Palgamõrvar"</div>
<div class="MsoListParagraphCxSpMiddle" style="text-align: center; text-indent: -18pt;">
<!--[if !supportLists]-->88.<span style="font-size: 7pt; font-stretch: normal;"> </span><!--[endif]-->Tom
Wood "Vaenlane</div>
<div class="MsoListParagraphCxSpMiddle" style="text-align: center; text-indent: -18pt;">
<!--[if !supportLists]-->89.<span style="font-size: 7pt; font-stretch: normal;"> </span><!--[endif]-->Unni Lindell "Mesilõks"</div>
<div class="MsoListParagraphCxSpMiddle" style="text-align: center; text-indent: -18pt;">
<!--[if !supportLists]-->90.<span style="font-size: 7pt; font-stretch: normal;"> </span><!--[endif]-->Urve Tinnuri "Kolm päkapikku"</div>
<div class="MsoListParagraphCxSpMiddle" style="text-align: center; text-indent: -18pt;">
<!--[if !supportLists]-->91.<span style="font-size: 7pt; font-stretch: normal;"> </span><!--[endif]-->Veronica Roth "Lahkulööja"<o:p></o:p></div>
<div class="MsoListParagraphCxSpMiddle" style="text-align: center; text-indent: -18pt;">
<!--[if !supportLists]-->92.<span style="font-size: 7pt; font-stretch: normal;"> </span><!--[endif]-->Veronica Roth "Murdmatu"</div>
<div class="MsoListParagraphCxSpMiddle" style="text-align: center; text-indent: -18pt;">
<!--[if !supportLists]-->93.<span style="font-size: 7pt; font-stretch: normal;"> </span><!--[endif]-->Veronica Roth "Mässaja"<o:p></o:p></div>
<div class="MsoListParagraphCxSpMiddle" style="text-align: center; text-indent: -18pt;">
<!--[if !supportLists]-->94.<span style="font-size: 7pt; font-stretch: normal;"> </span><!--[endif]-->Victor
Hugo "Gavroche"</div>
<div class="MsoListParagraphCxSpMiddle" style="text-align: center; text-indent: -18pt;">
<!--[if !supportLists]-->95.<span style="font-size: 7pt; font-stretch: normal;"> </span><!--[endif]-->Ülo Raidma "Ülo lugu" (ei
ole avalikult trükis ilmunud)</div>
<br />
<div class="MsoListParagraphCxSpLast" style="text-align: center; text-indent: -18pt;">
<!--[if !supportLists]-->96.<span style="font-size: 7pt; font-stretch: normal;"> </span><!--[endif]-->Yrsa
Sigurdardottir "Kes teisele hauda kaevab"</div>
<div class="MsoListParagraphCxSpLast" style="text-align: center; text-indent: -18pt;">
<br /></div>
<div class="MsoListParagraphCxSpLast" style="text-align: justify; text-indent: -18pt;">
<b><u> Eesmärk uueks aastaks:</u> <span style="color: red;">Asun uue väljakutse kallale ja püüan seekord kõik raamatud loetud saada.</span></b></div>
<div class="MsoListParagraphCxSpLast" style="text-align: justify; text-indent: -18pt;">
<b style="text-align: left; text-indent: -18pt;"><br /></b></div>
<div class="MsoListParagraphCxSpLast" style="text-align: justify; text-indent: -18pt;">
<b style="text-align: left; text-indent: -18pt;">Veel paar eesmärki:</b></div>
<div class="MsoListParagraphCxSpLast" style="text-align: justify; text-indent: -18pt;">
<b style="text-align: left; text-indent: -18pt;">* Pisiasjade väljakutse alustamine </b><span style="text-align: left; text-indent: -18pt;">ehk iga natukese aja tagant võtan ja proovin oma igapäevaellu sisse tuua mõne pisiasja, mida hakkan järgima. Igal asjal ka põhjendus miks! Sellest kirjutan aga ühel teisel päeval lähemalt.</span></div>
<div class="MsoListParagraphCxSpLast" style="text-align: justify; text-indent: -18pt;">
<span style="text-align: left; text-indent: -18pt;">* <b>Sõbranna/kirjutamise/vms väljakutse. </b>Ma ei oskagi sellele nime panna, aga sellega saab seotud olema üks mu sõbranna. Kuidas, milleks jne saab avalikkus tead ehk alles 2017 alguses, see sõbranna aga juba õige varsti.</span><br />
<span style="text-align: left; text-indent: -18pt;">* <b>Tallinna võimlemispidu </b>ehk et tõestada, et kui midagi väga tahta, siis ka saab. Isegi siis kui sa pole kunagi oma elus tantsimisega tegelenud, ei ole kunagi hilja alustada. Nagu kõlab mu üks moto: <b>kui sinu rong on läinud, ei ole lootus läinud, sest leidub veel busse, tramme ning alati saab ka jala minna!</b></span></div>
<div class="MsoListParagraphCxSpLast" style="text-align: justify; text-indent: -18pt;">
<span style="text-align: left; text-indent: -18pt;"><br /></span></div>
<div class="MsoListParagraphCxSpLast" style="text-align: justify; text-indent: -18pt;">
<span style="text-align: left; text-indent: -18pt;"><br /></span></div>
<div class="MsoListParagraphCxSpLast" style="text-align: center; text-indent: -18pt;">
<span style="text-align: left; text-indent: -18pt;"><b><span style="color: #274e13;">Väljakutsete-rikast uut aastat teile kõigile mu sõbrad!!!</span></b></span></div>
<div class="MsoListParagraphCxSpLast" style="text-align: left; text-indent: -18pt;">
<b><span style="color: red;"><br /></span></b></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEh_Yxz_qk2DmjLpPo3cjZjS1eLMEg0nxhhVRBhJJ8D2_DlDcQMvt_-ypH4DG6V0S7Md-pStAhkqNEUoRj8UPmHecjE3EbOhRkDeujARei0MAsRfkXJX57itg4p1iLsbQSQ-4yEZ670oHN4/s1600/DSC_1048.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEh_Yxz_qk2DmjLpPo3cjZjS1eLMEg0nxhhVRBhJJ8D2_DlDcQMvt_-ypH4DG6V0S7Md-pStAhkqNEUoRj8UPmHecjE3EbOhRkDeujARei0MAsRfkXJX57itg4p1iLsbQSQ-4yEZ670oHN4/s320/DSC_1048.JPG" width="240" /></a></div>
<div class="MsoListParagraphCxSpLast" style="text-align: left; text-indent: -18pt;">
<b><span style="color: red;"><br /></span></b></div>
Heilyhttp://www.blogger.com/profile/02044865196039762837noreply@blogger.com1tag:blogger.com,1999:blog-7075186479978296184.post-70996900212236834552015-12-05T16:37:00.000+02:002015-12-05T16:37:04.495+02:00Jõululõhnad!Ühe jõuluootuse aja juurde kuuluvad kindlasti ka erinevad jõululõhnad. Minu lemmikuks on kindlasti piparkoogilõhn ja täna on meie kodu küll piparkoogilõhna täis. Kui lisada siia nüüd veel mandariini või apelsinilõhn, siis on juba väga hea kombo. Lisaks veel küünlalõhn ja taustaks õitsev jõulukaktus ning värske leiva lõhn...<br />
<br />
Seekord<b> piparkoogitainas</b>t ise ei teinud, aga varem olen kasutanud <a href="http://siljafoodparis.blogspot.com.ee/2012/12/eriti-lihtne-piparkoogitainas.html" target="_blank">seda eriti lihtsat retsepti.</a> Kaunistamisel seab piirid ainult fantaasia. :)<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEggEpX9N7QSDOK1_x6VpJo2GHP3FjKTXT8C8sp8b_LbBi5rZjYXOcfOnyFuNO2FlatRPWD5hJ-xGdk7Gd_GmO_zuMcoWcP-TXKEse1taVI3VseJUUenOCzeLICkKrjZqSX2nGPHFVflFVo/s1600/DSC_1010.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="240" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEggEpX9N7QSDOK1_x6VpJo2GHP3FjKTXT8C8sp8b_LbBi5rZjYXOcfOnyFuNO2FlatRPWD5hJ-xGdk7Gd_GmO_zuMcoWcP-TXKEse1taVI3VseJUUenOCzeLICkKrjZqSX2nGPHFVflFVo/s320/DSC_1010.JPG" width="320" /></a></div>
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEh0j0lRN8eXwMwgdpzA8qI6kTjPa9N2-VvrZsuANce2c3niFg1Vl52Vg50fUb5mb1OfIe2Ll5ydTS5DVTfgWBJc1EXS_fXLucV2ZIH_AL84ofOnuAPI5kxm3QErpX5UqcAtTRq4RFqBjlU/s1600/DSC_1011.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="240" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEh0j0lRN8eXwMwgdpzA8qI6kTjPa9N2-VvrZsuANce2c3niFg1Vl52Vg50fUb5mb1OfIe2Ll5ydTS5DVTfgWBJc1EXS_fXLucV2ZIH_AL84ofOnuAPI5kxm3QErpX5UqcAtTRq4RFqBjlU/s320/DSC_1011.JPG" width="320" /></a></div>
<br />
<b>Küünlad</b> põlevad meil hetkel suurema osa kodus oldud ajast ja j<b>õulukaktus</b> õitseb.<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
</div>
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhYzh2dcialCINbwWxVoqkEHtlSDVWjj8euq43cDnfasAOb9Qv64c2cNRAVdG1JZAWYfqw5GsJRQ9V4k8BC39iIKdtNU_mpumd3V_aTAknycTbsbQdthqDN3e3Um8DkYwVjzkH8-o7II9Q/s1600/DSC_1009.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="240" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhYzh2dcialCINbwWxVoqkEHtlSDVWjj8euq43cDnfasAOb9Qv64c2cNRAVdG1JZAWYfqw5GsJRQ9V4k8BC39iIKdtNU_mpumd3V_aTAknycTbsbQdthqDN3e3Um8DkYwVjzkH8-o7II9Q/s320/DSC_1009.JPG" width="320" /></a></div>
<br />
<b>Apelsinid</b>esse torkasime nelke nagu ka varasematel aastatel. Kui väiksel poisil oli raske, siis tegin naaskliga augu ette ja sai ka tema hakkama. Soovitan soojalt koos lastega teha, neile meeldib!<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgArDKfp70Xhli8x3sk6cHo8r_a0VJTeeh5BMk4cfnMGCzFgBZNRBBpyNJwQDmkfGoiH1RK4sK0dphie4CHm44mj1F6F1bMCR7gQ8T1h6XOIUCIsbKoZcdUjS4_z_QAS6pL6oVOzAbPp3s/s1600/P1010958.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="240" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgArDKfp70Xhli8x3sk6cHo8r_a0VJTeeh5BMk4cfnMGCzFgBZNRBBpyNJwQDmkfGoiH1RK4sK0dphie4CHm44mj1F6F1bMCR7gQ8T1h6XOIUCIsbKoZcdUjS4_z_QAS6pL6oVOzAbPp3s/s320/P1010958.JPG" width="320" /></a></div>
<br />
Üks eriti uhke pilt ka neti-avarustest:<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhC4rTyxLYqPiv5lCeXv0a4EfkTXZM6Q4xzQGIc48Hb24Nm-DP2hG5qULfbeL3LiiIAWmH9QvMOhtZhxhYxJ95mN93SLatzl4QppTfzSseSh8VGbky3luUe3O5ifS__NwiNuiie5i7OBWvU/s1600/Pinned+Image.jpeg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhC4rTyxLYqPiv5lCeXv0a4EfkTXZM6Q4xzQGIc48Hb24Nm-DP2hG5qULfbeL3LiiIAWmH9QvMOhtZhxhYxJ95mN93SLatzl4QppTfzSseSh8VGbky3luUe3O5ifS__NwiNuiie5i7OBWvU/s1600/Pinned+Image.jpeg" height="320" width="213" /></a></div>
<br />
<br />
Ja lõpetuseks see<b> värske leib,</b> mille tegemisel olen jäänud <a href="http://maitseelamused.blogspot.com.ee/2010/03/kodune-leib.html" target="_blank">selle imelihtsa leiva retsepti juurde.</a><br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://scontent-ams3-1.xx.fbcdn.net/hphotos-xtl1/v/t1.0-9/12239606_10206783138035032_4490393423917274072_n.jpg?oh=91e772f11715421f7c313d6a899e898a&oe=56E38DE4" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="320" src="https://scontent-ams3-1.xx.fbcdn.net/hphotos-xtl1/v/t1.0-9/12239606_10206783138035032_4490393423917274072_n.jpg?oh=91e772f11715421f7c313d6a899e898a&oe=56E38DE4" width="320" /></a></div>
<br />
<b>Millised on teie jaoks need õiged jõululõhnad?</b><br />
<br />Heilyhttp://www.blogger.com/profile/02044865196039762837noreply@blogger.com1tag:blogger.com,1999:blog-7075186479978296184.post-55270695086299481932015-12-03T14:29:00.001+02:002015-12-03T14:37:10.055+02:00Kohustuslikud jõuluetendused!Meil on tavaks, et enne jõule käime kindlasti lastega teatris (muul ajal ikka käime ka). Seekordne jõulutükk oli <b>"Lotte unenäomaailmas"</b>. Kuna ma olen enne ka oma kõige pisemaga (hetkel 4-aastane) teatris käinud, siis hirmu küll ei olnud, et kas ta ikka jõuab vaadata. Ja jõudis ka ja võin juba etteruttavalt öelda, et talle meeldis väga. Isegi nii väga, et kui vanaema teise lapselapsega Lottet vaatama läks, oli meie väikemees väga pettunud, et tema kaasa ei saanud. Lotte on juba saanud klassikaks ehk et meeldis ka 11-aastasele ja 34-aastasele. Kõik me nautisime ühtemoodi. Mina tundsin küll natuke puudust Gerli Lotte Padarist, aga õnneks oli ka Adeele Lotte Sepp täitsa lahe! Minu vaieldamatuks lemmikuks oli aga Kärt Tammjärv, no ta lihtsalt on nii mõnus laval, et ma tõesti nautisin tema mängu! Ilmselt leidsin Vanemuises oma uue lemmiku!!!<br />
<br />
Laula koos Lottega: <a href="http://www.vanemuine.ee/laul-paljudest-headest-asjadest/">http://www.vanemuine.ee/laul-paljudest-headest-asjadest/</a><br />
<br />
Lisaks lastele otsime ka meie suured jõuludeks mõne vahva kontserdi, mida kuulata ja vaadata. Seekord valisime klassika ehk <b>Kaunimate Aastate Vennaskonna jõulukontserdi</b>. Oo, nad on mõnusad, see lavalt õhkuv sünergia ja positiivsus on lihtsalt võrratu! Kui keegi veel ei ole neid mingil kummalisel põhjusel nautinud, siis minge kindlasti! Siin teile aga üks varasem meenutus!<br />
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<iframe allowfullscreen="" class="YOUTUBE-iframe-video" data-thumbnail-src="https://i.ytimg.com/vi/6ciLmoisyhk/0.jpg" frameborder="0" height="266" src="https://www.youtube.com/embed/6ciLmoisyhk?feature=player_embedded" width="320"></iframe></div>
<br />
Muidugi vaatan ma telekast ära ka kõik "Üksinda kodus" ja "Visa hinge" filmid, sest no jõulud ilma nende filmideta polekski ju nagu jõulud! :)<br />
<br />
<b>Kas teil on midagi, mida kindlasti jõulude ajal vaatama või kuulama peate?</b><br />
<b><br /></b>
Lisaks sai tegelikult täiesti plaaniväliselt vaadatud ka Rakvere teatri uut etendust <b>"Must prints"</b>. Külmajudinad jooksevad üle keha, sest no oli hea ja selline teistmoodi hea. Natuke naljakas, mõtlemapanev ja tegelikult väga-väga kurb. Ei tahagi kohe rohkem rääkida, minge parem vaadake ise: <a href="http://www.rakvereteater.ee/teater/lavastus/must-prints/" target="_blank">http://www.rakvereteater.ee/teater/lavastus/must-prints/</a>. Ps. Ja need näitlejad, Rakvere teatris vist ainult väga head näitlejad ongi (lisaks muidugi tõeline täht Hannes Kaljujärv)!Heilyhttp://www.blogger.com/profile/02044865196039762837noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-7075186479978296184.post-36910349092737575982015-11-18T12:34:00.000+02:002015-11-18T12:34:09.585+02:00Kuidas ma katset tegin?<i>Tegemist ei ole reklaampostitusega, keegi pole mulle maksnud ega ka tasuta tooteid andnud!</i><br />
<br />
Et kõik ausalt ära rääkida, pean ma kõigepealt tunnistama, et ma olen väga skeptiline igasuguste imeasjade vastu, mis "panevad juuksed kiirelt kasvama", "teevad su imeliselt saledaks" jne. Seekord (st kuu aega tagasi) aga märkasin, et Placenta Active komplekt (šampoon, palsam ja ampullid) on nende kodulehel soodsa hinnaga müügil. Samal ajal olin ka masenduses, et mu juuksed on lõpetanud kasvamise, seega juhuse tõttu kohtusid mu masendus juuste pärast ja juuksekasvu soodustavad vahendid.<br />
Minus ikka elab skeptik, seega tuli mõte, et kui teeks õige enne ja pärast pildi ka. Tingimused valisime koos suure tütrega täpselt samad: täpselt sama koht, sama telefon pildistamiseks ning ka juuksed pesin ja föönitasin mõlemal korral hetk enne pildistamist.<br />
Nüüd tulemuste juurde! Ma ei tundnud reaalselt, et midagi oleks muutunud, kuigi juuksed tundusid kohevamad küll, aga ma polnud kindel, kas ongi nii või mulle tõesti ainult tundus. Ega pildil ka kohe midagi nagu aru ei saanud, aga kui said kõrvuti pandud enne ja pärast pildid, siis hmm, tõesti on ju kasvanud ja kohevamad ka. Ma päriselt ka ei uskunud, et nii juhtub!<br />
<br />
<table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto; text-align: center;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="https://scontent-ams3-1.xx.fbcdn.net/hphotos-xtp1/v/t1.0-9/12278826_984229174953417_2190310869573496233_n.jpg?oh=d1447402049adb2b5abd4ba926bd2d53&oe=56EAFB43" imageanchor="1" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" height="400" src="https://scontent-ams3-1.xx.fbcdn.net/hphotos-xtp1/v/t1.0-9/12278826_984229174953417_2190310869573496233_n.jpg?oh=d1447402049adb2b5abd4ba926bd2d53&oe=56EAFB43" width="400" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Vasakul 15.10 ja paremal 17.11.</td></tr>
</tbody></table>
Igatahes ma jätkan katset ja nüüd lisanduvad "mängu" apteegist leitud kõige odavamad juuksekasvu soodustavad vitamiinid/tabletid. Vaatame, mis kuu aja pärast on juhtunud!Heilyhttp://www.blogger.com/profile/02044865196039762837noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-7075186479978296184.post-40167369811329225982015-10-24T10:54:00.000+03:002015-10-24T11:05:25.972+03:00"Head tüdrukud lähevad taevasse"Õhel ilusal päeval käisin Tartus Sadamateatris vaatamas Urmas Vadi näidendit "Head tüdrukud lähevad taevasse". Teatri kodulehel on selle etenduse kohta kirjutatud nii: <i>"<span style="font-family: 'Open Sans', sans-serif; font-size: 14px; line-height: 20px;">Urmas Vadi näidendis “Head tüdrukud lähevad taevasse, (teised vaatavad ise kuidas saavad)” saavad uue hingamise ja sõnumi Raja Teele, “Libahundi” Tiina, Polkovniku lesk ja veel mitu tuntud eesti kirjanduse arhetüüpset kangelannat. </span><span style="font-family: 'Open Sans', sans-serif; font-size: 14px; line-height: 20px;">Saab kuulda ja näha, mis nendega vahepeal juhtunud on ja mida nad tänasest elust arvavad."</span> </i> <br />
Kui nüüd lühidalt öelda, siis mulle meeldis. Oli sellist mõnusat äratundmist ja pani nii mõnelegi tegelaskujule hoopis teise nurga alt vaatama. Mine sa tea, äkki nad olidki sellised, äkki nad mõtlesidki nii... Sai nalja, sai tõsiselt endasse süüvida, oli kõike... Mul oli väga kahju, et ma polnud "Ekke Moori" lugenud ja ilmselt seetõttu jäi mulle ka Pille-Riinu jutt kaugeks. Siit ka minu soovitus, enne vaatama minekut tasub kindlasti kõik käsitluses olevad raamatud läbi lugeda. Vähemalt mulle endale tundus nii, sest no jäi see üks tegelaskuju mulle täiesti mõistmatuks.<br />
Näitlejad olid muidugi vägevad. Piret Rauk üllatas väga, sest kui muidu seostus tema nimega ikka ainult Inna (nii need seriaalid mõjuvad), siis selles etenduses ei näinud ma mingit Innat. Väga hästi mängitud! Piret Laurimaa seevastu tuleb mulle meelde nalja ja huumoriga ja ehk just seetõttu olid tema mängitud tegelaskujud ja tema tekst ka kõige naljakam. Minu lemmikuks oli aga seekord Vanemuise noor näitleja Kärt Tammjärv, tema oli minu meelest kohe eriti sügav ja mõjuv. Ilmselt on siit tulemus üks mu uus lemmik, sest juba etenduses "Armastan.Armastan.Armastan" jäi ta mulle positiivselt silma.<br />
Ühesõnaga ma tahan öelda seda, et lugege eesti kirjandusklassikat ja seejärel minge teatrisse. Tasub lugeda ja tasub minna! Lisaks tekkis minul vastupandamatu kihk uuesti läbi lugeda "Tõde ja õigus", sest see oli omal ajal minu suur lemmik. Milline on teie lemmik raamat eesti kirjandusklassikast?<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="http://www.vanemuine.ee/wp-content/uploads/2015/05/Head_tydrukud_150x212.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" src="http://www.vanemuine.ee/wp-content/uploads/2015/05/Head_tydrukud_150x212.jpg" height="400" width="283" /></a></div>
<br />Heilyhttp://www.blogger.com/profile/02044865196039762837noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-7075186479978296184.post-55711957218700962632015-10-09T10:31:00.000+03:002015-10-09T10:31:00.828+03:00KartulitrükkSellel kuul uurime me lasteaias koos pisikestega (2-aastastega) erinevaid aedvilju. Käes oli kartuli kord ning lisaks uurimisele, võrdlemisele ja maitsmisele, oli mul kange tahtmine ka kartulitrükki teha. Kuid mind natuke hirmutas, et kuidas ma need erinevad kujundid sinna kartulipooliku peale saan. Jah, kolmnurk ja nelinurk on lihtsad, aga keerulisemad asjad. Õnneks tuli mul idee koos oma laste abiga, nimelt tuleb kasutada piparkoogivorme: surud vormi kartulisse ja lõikad ümbert ülearuse osa ära. Nii lihtsalt geniaalne!<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjjmSdq9EkmolT8t0cEbIa8jlVmwkvsua5fheOw5rd_jeE9IhLn1eOY-o0lfuekSD0T8AAtY3c02iE0dK__PnLvgNLx9M0xRO0x7gqNjJOkhXJfga_G6OSUVnLCZwbULa3PdBeVDWIzWwc/s1600/20151008_074352.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjjmSdq9EkmolT8t0cEbIa8jlVmwkvsua5fheOw5rd_jeE9IhLn1eOY-o0lfuekSD0T8AAtY3c02iE0dK__PnLvgNLx9M0xRO0x7gqNjJOkhXJfga_G6OSUVnLCZwbULa3PdBeVDWIzWwc/s320/20151008_074352.jpg" width="297" /></a></div>
<br />
<br />
Pärast muidugi tuli välja, et see on vana trikk ja no peaaegu kõik teavad seda. Aga kui keegi veel (peale minu) ei tea, siis nüüd on see ka siia blogisse talletatud.<br />
Trükkimine pisikestel muidugi väga lihtsalt ei läinud, sest nemad oleksid pigem tahtnud värvi laiali ajada. Eks mõni tegigi nii ja valmis sai ilus pruun müts. :) Aga see polegi nii oluline, tähtis on tegutsemisrõõm!<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgXvB17jc3q1zzr0ewCs8qMwjszC9UrkO0mHQY53U0F-7HFgHolD4c9Wts-MlcjdwBALzPApe289FG9Xb175gj7-ILbkHcqcWzTsV3E36ng20-b-4a7RqzizniJDasOxA7Y2BT-kYKSzNw/s1600/20151008_100027.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgXvB17jc3q1zzr0ewCs8qMwjszC9UrkO0mHQY53U0F-7HFgHolD4c9Wts-MlcjdwBALzPApe289FG9Xb175gj7-ILbkHcqcWzTsV3E36ng20-b-4a7RqzizniJDasOxA7Y2BT-kYKSzNw/s320/20151008_100027.jpg" width="314" /></a></div>
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEi-YNrelZ4SEBOV_Fg4qQbQbC2q_3J3UXslLCGgpWAbf0rdQqixr7YFJZw31jhcBHGNC4AdguqmCKDwpkvkqQfbL1K0gtJQrmT1nvClwyswpcKvBRZzieSY90kL5D73o8Y2z1zq1ATghe0/s1600/20151008_100048.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEi-YNrelZ4SEBOV_Fg4qQbQbC2q_3J3UXslLCGgpWAbf0rdQqixr7YFJZw31jhcBHGNC4AdguqmCKDwpkvkqQfbL1K0gtJQrmT1nvClwyswpcKvBRZzieSY90kL5D73o8Y2z1zq1ATghe0/s320/20151008_100048.jpg" width="260" /></a></div>
<br />
<br />Heilyhttp://www.blogger.com/profile/02044865196039762837noreply@blogger.com3tag:blogger.com,1999:blog-7075186479978296184.post-15585653931150976552015-09-25T11:09:00.000+03:002015-09-25T11:09:21.893+03:00Head inimesed ongi head! <div style="text-align: center;">
<i>Ma ei ole kunagi näinud rumalat last; </i></div>
<div style="text-align: center;">
<i>ma olen näinud last, kes mõnikord
tegi asju, mida ma ei mõistnud </i></div>
<div style="text-align: center;">
<i>või asju, mida ma ei olnud planeerinud; </i></div>
<div style="text-align: center;">
<i>ma olen näinud last, kes ei olnud
näinud samu kohti, mida mina, </i></div>
<div style="text-align: center;">
<i>aga ta ei olnud rumal laps. </i></div>
<div style="text-align: center;">
<i>Enne, kui sa kutsud teda rumalaks,
mõtle, kas ta oli rumal laps, </i></div>
<div style="text-align: center;">
<i>või ta
lihtsalt teadis teisi asju kui sina? </i></div>
<div style="text-align: right;">
Ruth Bebermeyer</div>
<br />
<br />
Ma olen juba pikemat aega veendunud, et sind ümbritsevad inimesed on täpselt sellised nagu sina tahad neid näha. Kui sa arvad, et inimene on tark, siis nii uskumatu see on, sa näedki teda targana. Sama kehtib minu enda kohta, ma kannan erinevaid rolle, olles kord tütar, kord õde, kord lapsevanem, kord õpetaja, kord sõber jne... aga mõnikord ka mitmes rollis korraga. Iga inimene näeb mind erinevalt ja nii ma olengi iga inimese jaoks erinev.<br />
Mul on üks sõbranna, kes arvab, et ma olen tõeliselt loominguline ja käeliselt väga osav - ja teate, ma olengi - tema jaoks. Ta saab mu'lt alati isetehtud kinke, sest ma ju olen isetegija! Tema jaoks! Mu perekond peab mind inimeseks, kes teab kõike: "Küsi/helista Heilyle, tema teab!" Uskuge või mitte, aga ma teangi. Ja kui ei tea, siis ütlen, et palun andke hetk, ja ma uurin selle hetkel vajaliku tarkuse välja! Kindlasti on ka neid inimesi, kes peavad mind egoistlikuks, edevaks, laisaks vms ja see on täitsa normaalne, ju siis nemad näevad mind nii ja ju ma nendega olen siis selline!<br />
Kuid kõike seda eelnevat kokku võttes, püüdlen mina selle poole, et näha igas inimeses seda kõige paremat. Meis kõigis on midagi head, meis kõigis on peidus mõni anne!<br />
<br />
Siia lõppu aga pilt ühest isetehtud kingitusest, mis läks inimesele, kes on minusse uskunud, kes on pidanud mind "ilusaks, targaks ja osavaks", tänu kellele ma olen täna siin, kus ma olen ja see kes ma olen! Aitäh!<br />
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhHv01VhiCZSyhS8g8FffSm_dQWtabJY0BUXzqFJwTa9QGfxUvUaP-8LDsIn7wGZmqhUt6GIhTPrBdG3etk9n3jmQ-OygKO6MKPayDW1XPoUBEe10DB8HWdNzvwhFp95YTS5GweYur9zDo/s1600/DSC_0968.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="300" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhHv01VhiCZSyhS8g8FffSm_dQWtabJY0BUXzqFJwTa9QGfxUvUaP-8LDsIn7wGZmqhUt6GIhTPrBdG3etk9n3jmQ-OygKO6MKPayDW1XPoUBEe10DB8HWdNzvwhFp95YTS5GweYur9zDo/s400/DSC_0968.JPG" width="400" /></a></div>
<br />Heilyhttp://www.blogger.com/profile/02044865196039762837noreply@blogger.com1tag:blogger.com,1999:blog-7075186479978296184.post-88466362928888654572015-08-17T15:48:00.002+03:002016-08-02T15:47:39.102+03:00Mis aitab kaasa lapse edukale lasteaiaga kohanemisele?<div class="MsoNormal" style="text-indent: 1.0cm;">
<b>Käesoleva aasta (ehk 2015) kevadel kaitsesin Tartu Ülikoolis oma
magistritöö „Laste kohanemisprotsess ja seda soodustavad ja takistavad tegurid
lastevanemate ja õpetajate hinnangul ühe sõimerühma näitel“. Kätte on jälle
jõudnud aeg, mil paljud lapsed alustavad oma lasteaiateed. Minu tööga on võimalik tutvuda <a href="https://drive.google.com/file/d/0BxYF-OZJqOpLRzhrWHlWWDJOYlk/view" target="_blank">SIIN!</a><o:p></o:p></b><br />
<br /></div>
<h2>
Miks on oluline, et lapse kohanemine lasteaiaga läheks sujuvalt?</h2>
<h3>
<div class="MsoNormal" style="text-indent: 1.0cm;">
<span style="font-family: "times" , "times new roman" , serif; font-weight: normal;">Lasteaeda minek on lapsele ja tema
arengule oluline etapp, kus laps peab uudses olukorras kohanema ja hakkama
saama. Sama oluline on see samm ka lapsevanematele, sest ka nemad peavad uue
situatsiooniga harjuma. Erinevatest uurimustest on ilmnenud, et lasteaeda minek
tekitab lapsele stressi: kellele vähem, kellele rohkem, kuid mingil moel
kogevad seda kõik lapsed (Bernard, Peloso, Laurenceau, Zhang, & Dozier,
2015; Gunnar, Kryzer, Ryzin, & Phillips, 2010; O’Farrelly & Hennessy,
2014).</span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-indent: 1.0cm;">
<span style="font-family: "times" , "times new roman" , serif; font-weight: normal;">Mitmetest uurimustest (Gialamas et al.,
2014; LoCasale-Crouch, Mashburn, Downer, & Pianta, 2008; Rimm-Kaufman,
Pianta, & Cox, 2000)
on selgunud, et lapse edukas esimene kohanemine on abiks järgnevatele sujuvatele
kohanemistele ja aluseks hilisemale lapse kooliedule. Seetõttu on oluline
mõista, mis on kohanemisprotsessis see, mis aitab kaasa lapse kohanemisele
lasteaiaga ning mis takistab lapse edukat harjumist uue olukorraga.</span><o:p></o:p></div>
</h3>
<h2>
Mida näitasid
tulemused?<o:p></o:p></h2>
<h3>
<div class="MsoListParagraphCxSpFirst" style="line-height: 115%; margin-left: 0cm; mso-add-space: auto; text-align: justify; text-indent: 1.0cm;">
<span style="font-family: "times" , "times new roman" , serif; font-weight: normal;">Ma uurisin lasteaiaõpetajate ja lapsevanemate hinnanguid
kohanemisprotsessi soodustavatele teguritele kahes osas – enne tegelikku
kohanemist ja seejärel pärast seda, kui lapsed olid lasteaiaga kohanenud. Antud
uurimuse tulemuste põhjal tuli välja, et õpetajate ja vanemate hinnangud, mida
nad andsid enne kohanemist, ei kattunud teooriaga. Samas vastused, mis olid
antud peale kohanemisprotsessi, ühtisid suures osas teooriaga. Millest
see tuleneb? Vanemate poolt saab öelda, et tegemist on kogemuse saamisega:
lapsevanem sai läbi oma kogemuse teada, mis on need tegurid, mis aitavad kaasa
lapse sujuvamale kohanemisele.</span></div>
<div class="MsoListParagraphCxSpLast" style="line-height: 115%; margin-left: 0cm; mso-add-space: auto; text-align: justify; text-indent: 1.0cm;">
<span style="font-family: "times" , "times new roman" , serif; font-weight: normal;">Teiselt poolt ei
kattunud ju ka õpetajate arvamused enne kohanemist täielikult varasemate
teoreetiliste leidudega. Siinkohal saab välja tuua ilmselt selle töö ühe
piirangu, sest mõlemad õpetajad olid alles asunud sellesse lasteaeda tööle,
neil puudus varasem koostöö-kogemus. Samuti ei olnud ühel õpetajal ei erialast
haridust ega töökogemust. Kuid ka õpetajad õppisid selle kogemuse kaudu ning
kohanemisprotsessi järgselt olid nende vastused suures osas vastavuses
teooriaga.</span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-indent: 1.0cm;">
<span style="font-family: "times" , "times new roman" , serif; font-weight: normal;">Antud töö näitas, et kuigi
õpetajad on eksperdid ja vanemad usuvad olevat eesootavast teadlikud, ei ole
enne kohanemist nende teadmised samad, mis kohanemise järgselt, mis omakorda
näitab, et nad õpivad läbi kogemuse ja tõeliselt teadlikuks saavad alles peale
kohanemisprotsessi. Seetõttu leian, et on oluline anda vanematele infot
eesootava kohta, et nad oleksid juba enne kohanemist teadlikud sellest, mis
soodustab laste edukat kohanemist.</span><o:p></o:p></div>
</h3>
<h2>
Mis soodustab laste lasteaiaga kohanemist?</h2>
<h3>
<div class="MsoNormal" style="text-indent: 1.0cm;">
<span style="font-family: "times" , "times new roman" , serif; font-weight: normal;">Antud töö tulemuste põhjal saab
välja tuua viis tegurit, mis on laste sujuvama lasteaiaga kohanemise juures
määravad: </span></div>
<div class="MsoListParagraphCxSpFirst" style="line-height: 115%; mso-list: l0 level1 lfo1; text-align: justify; text-indent: -18.0pt;">
<!--[if !supportLists]--><span style="font-family: "times" , "times new roman" , serif; font-weight: normal;">1.<span style="font-size: 7pt; font-stretch: normal; line-height: normal;"> </span><!--[endif]-->Koostöö
lapsevanemate ja õpetajate vahel</span></div>
<div class="MsoListParagraphCxSpMiddle" style="line-height: 115%; mso-list: l0 level1 lfo1; text-align: justify; text-indent: -18.0pt;">
<!--[if !supportLists]--><span style="font-family: "times" , "times new roman" , serif; font-weight: normal;">2.<span style="font-size: 7pt; font-stretch: normal; line-height: normal;"> </span><!--[endif]-->Lapsevanema
toetus</span></div>
<div class="MsoListParagraphCxSpMiddle" style="line-height: 115%; mso-list: l0 level1 lfo1; text-align: justify; text-indent: -18.0pt;">
<!--[if !supportLists]--><span style="font-family: "times" , "times new roman" , serif; font-weight: normal;">3.<span style="font-size: 7pt; font-stretch: normal; line-height: normal;"> </span><!--[endif]-->Rutiin,
järjepidevus</span></div>
<div class="MsoListParagraphCxSpMiddle" style="line-height: 115%; mso-list: l0 level1 lfo1; text-align: justify; text-indent: -18.0pt;">
<!--[if !supportLists]--><span style="font-family: "times" , "times new roman" , serif; font-weight: normal;">4.<span style="font-size: 7pt; font-stretch: normal; line-height: normal;"> </span><!--[endif]-->Õpetajate
professionaalsus</span></div>
<div class="MsoListParagraphCxSpLast" style="line-height: 115%; mso-list: l0 level1 lfo1; text-align: justify; text-indent: -18.0pt;">
<!--[if !supportLists]--><span style="font-family: "times" , "times new roman" , serif; font-weight: normal;">5.<span style="font-size: 7pt; font-stretch: normal; line-height: normal;"> </span><!--[endif]-->Laps
ise</span></div>
</h3>
<div class="MsoNormal" style="text-indent: 1.0cm;">
<div class="MsoNormal" style="text-indent: 1.0cm;">
<b>Koostöö lapsevanemate ja õpetajate vahel<o:p></o:p></b></div>
<div class="MsoNormal" style="text-indent: 1.0cm;">
Oluliste märksõnadena tulid
vanemate ja õpetajate vastustest siinkohal välja: omavahelistest kokkulepetest
kinnipidamine, mõlemapoolne tagasiside andmine, vanemate ootuste uurimine,
ühisüritused ja piisav infovahetus (mõlemapoolne). </div>
<div class="MsoNormal" style="text-indent: 1.0cm;">
Ka teooria ütleb, et õpetajad üksi ei saa aidata vähendada
lastel tekkivat stressi lasteaiaga kohanemisel, vaid kaasata tuleb ka oma lapse
tundmises suurimaid eksperte – lapsevanemaid. Varasemad uurimused on näidanud,
et lapsevanemad ise soovivad olla kaasatud kohanemise planeerimise juures<i> </i>(Wildenger & McIntyre, 2011), kuid
teiselt poolt ei ole nad teadlikud sellest, mis neid ja lapsi ees ootab
(Drugli & Undheim, 2012; Wildenger & McIntyre, 2011; Wildenger,
McIntyre, Fiese, & Eckert, 2008). Lasteaiaõpetajad saavad alustada koostööd, uurides ühelt
poolt välja lastevanemate ootused lasteasutusele ja õpetajatele ning võimalusel
arvestada neid oma töös, ja teiselt poolt jagada lapsevanematele infot
eesootava kohta. Näidates välja oma huvi ja astudes esimese sammu koostöö
suunas, saab luua aluse usalduse tekkimisele, mis on aluseks edaspidisele
edukale koostööle (Bang, 2014).
Koostöös saavad vanemad ja õpetajad aidata lastel sujuvamalt uue olukorraga
kohaneda.<o:p></o:p></div>
<div class="MsoNormal" style="text-indent: 1.0cm;">
Kui laps on juba hakanud käima
lasteaias, on olulised igapäevased vestlused lapsevanemate ja õpetajate vahel,
et anda vanematele mõista oma olemasolust ja hoolivusest. Soovitav on need
vestlused jätta õhtuseks lapsele järelemineku ajaks (Drugli & Undheim,
2012). Õpetaja peab näitama üles positiivset hoiakut (Knopf & Swick, 2007),
et tekiks usalduslik õhkkond. Knopf & Swick (2007) on välja toonud, et
lisaks positiivsele hoiakule tuleb vanematega suhelda järjepidevalt, jagada
laste pisimaidki saavutusi, tutvuda vanemate vajaduste ja muredega ning kuulata
ja reageerida. Tasakaalus suhtes hindavad õpetajad lapsevanemaid kui
spetsialiste oma lapse tundmises (Bang, 2014) ning teineteise hindamine ongi
see, mis aitab kaasa koostöö ja usalduse tekkimisele.</div>
<div class="MsoNormal" style="text-indent: 1.0cm;">
<b>Lapsevanemate toetus<o:p></o:p></b></div>
<div class="MsoNormal" style="text-indent: 1.0cm;">
Siinkohal tulid väga oluliste
märksõnadena välja: lapsevanemate positiivne hoiak ja suhtumine lasteaeda,
lapsevanemate omavaheline suhtlus, lapsevanemate teadlikkust, nende huvi rühmas
toimuva vastu, lapse vajadustega arvestamist. Samuti lapsele varasem lasteaiast
rääkimine ning harjutusperioodil koos lapsega rühmas olemine.</div>
<div class="MsoNormal" style="text-indent: 1.0cm;">
Uuringud on näidanud, et
kohanemist soodustab, kui laps saab uut keskkonda avastada koos lapsevanemaga
(Bang, 2014). Ahnert et al. (2004) leidsid oma uurimuses samale väitele
tõestuse, uurides laste stressi-hormooni taset, ehk lastel, kes olid
kohanemisperioodil lasteaias koos vanemaga, oli väiksem stressi tase. Vanemad
ise leiavad, et lisaks koos lapsega lasteaias olekule, on oluline, et laps ei
peaks esialgu olema lasteaias pikki päevi (Undheim & Drugli, 2012). Lisaks lapsevanema
olemasolule ja poolikute päevadega alustamisele, leiab Balaban (2006), et
„aeglane sisenemine“ aitab kaasa nii lapse kohanemisele, kui vanemal paremini
mõista lasteasutust ja õpetajat. Autor pakub välja, et esimesel päeval võiks
laps ja lapsevanem viibida lasteasutuses vaid lühikest aega, edaspidi aega
sujuvalt pikendades, kuni lõpuks vanem lahkub ja jätab lapse üksinda lasteaeda.
<o:p></o:p></div>
<div class="MsoNormal" style="text-indent: 1.0cm;">
Siinkohal aga ei tohi langeda vastupidisesse lõksu ehk et
lasteaeda ei tohi jääda liiga kauaks. Lapsele tuleb algusest peale selgitada,
et lasteaed on koht, kus käib laps, mitte koht, kus laps koos vanemaga on.
Vastasel juhul võib laps olla segaduses, kui ühel hetkel vanem enam ei jää
temaga mängima, ta ei saa aru, mis toimub ja miks ta nüüd äkki üksi jäetakse.
Hetke, mil on aeg lahti lasta, on raske ära tunda, kuid seda tuleb püüda
tabada. Lapsevanem saab siinkohal küsida abi õpetajalt, tema on oma ala
spetsialist ja aitab lapsevanemat.<o:p></o:p></div>
<div class="MsoNormal" style="text-indent: 1.0cm;">
On oluline, et lapsevanem ise ei tunneks lasteaia ees hirmu
või negatiivsust. Loomulikult on alguses raske usaldada oma silmatera võõraste
täiskasvanute kätte, kuid oluline on mõista, et laps tunneb vanema hirmu ära ja
seetõttu ei julge ka tema üksi jääda. Kui vanem on positiivne, elevil, rõõmus,
siis on seda ka laps, sest ta usaldab oma ema/isa ja teab, et kui neile siin
meeldib, siis peabki siin tore olema.</div>
<div class="MsoNormal" style="text-indent: 1.0cm;">
<b>Rutiin, järjepidevus<o:p></o:p></b></div>
<div class="MsoNormal" style="text-indent: 1.0cm;">
Oluliste märksõnadena toodi minu
töös välja: rutiinsed ja korduvad tegevused rühmas, sh ühistegevused, laste
stabiilne lasteaiaskäimine, järjepidevus reeglites ja nõudmistes, et tekitada
lastes kindlustunnet.</div>
<div class="MsoNormal" style="text-indent: 1.0cm;">
Kohanemisperioodil on laste jaoks
olulisel kohal rutiini ja rituaalide olemasolu, ütleb ka teooria, sest korduvad
mustrid ja stabiilne keskkond aitavad vähendada stressi ja kiirendavad laste
turvatunde tekkimist (Klein et al., 2010). Lapsevanema poolt vaadatuna peetakse
oluliseks hommikusi lahkumisrituaale, sest hommikune lahkumine on lapsele kõige
stressirikkam olukord lasteaeda jäämise juures, kuna lapsel tuleb lahkuda oma vanemast
(Gunnar et al., 2010). Klein et al. (2010) soovitavad oma uurimuse põhjal, et
lahkumisrituaalid peaksid olema algusest peale muutumatutena paigas ning
nendest tuleks igapäevaselt kinni pidada, sest see aitab vähendada väikelapse
stressi. Samas ei soovita nad hommikuti vanematel ja õpetajatel pikemalt
vestelda, sest see põhjustab lastel ainult rohkem nuttu. Vestlused peaksid
jääma õhtuseks ajaks.</div>
<div class="MsoNormal" style="text-indent: 1.0cm;">
<b>Õpetajate professionaalsus<o:p></o:p></b></div>
<div class="MsoNormal" style="text-indent: 1.0cm;">
Lapsevanemad hindasid soodustavate
teguritena õpetajate sõbralikku suhtumist, kõigi lastega arvestamist, kuid ka
seda, et õpetajad oskaksid pakkuda lastele huvitavat ja mitmekülgset tegevust</div>
<div class="MsoNormal" style="text-indent: 1.0cm;">
Lasteaias on lapse esmaseks
abistajaks ja kohanemisele kaasaaitajaks õpetaja, kelle isikul on lapsele väga
suure mõju (Seung Lam & Pollard, 2006). Eesti lasteaiaõpetajate
Kutsestandard, õpetaja, tase 6 (2013) toob välja õpetajatööks vajalikud
isikuomadused: „Õpetajatöös on olulised ennastjuhtivus, koostöövõime,
ettevõtlikkus, vastutustundlikkus, enesekindlus, loomingulisus, tolerantsus,
empaatiavõime, ausus ja positiivsus“. Uurimustest on selgunud, et sarnaselt
leiavad ka lapsevanemad, et õpetaja peab olema hooliv ja lugupidav, olema oma
ala ekspert, võtma lapsevanemaid võrdsete partneritena ning näitama üles
positiivset hoiakut (Knopf & Swick, 2007). </div>
<div class="MsoNormal" style="text-indent: 1.0cm;">
<b>Laps ise<o:p></o:p></b></div>
<div class="MsoNormal" style="text-indent: 1.0cm;">
Lapse kohanemisele avaldas antud
uurimuse põhjal tugevat mõju lapse hea eneseväljendusoskus, kuid mõjutav tegur
oli ka lapse iseloom ning lapse varasemad kogemused hoidude või hoidjatega.</div>
<div class="MsoNormal" style="text-indent: 1.0cm;">
Lasteaias käimist alustades võib
lapse arengus toimuda seisak või tagasiminek, mis on uue olukorraga kohanedes
tavaline, hiljem keskkonnaga harjudes hakkab laps taas arengus edasi liikuma
(Balaban, 2006). Lapse temperamendi ja kohanemise vahelist seost Datler et al.,
(2012) uurimusest ei leitud, kuid leiti, et hoolimata lapse positiivsest
meelestatusest kohanemisperioodil, võib ta siiski kogeda stressi, lihtsalt
stress väljendub teisiti.</div>
<div class="MsoNormal" style="text-indent: 1.0cm;">
Üheks heaks võimaluseks vähendada
vanemast lahkumise stressi, on anda lapsele lasteaeda kaasa kas näiteks ema või
isa foto (Balaban, 2006), sest see tekitab lapses tunde, et vanem on siiski
olemas. Väikelaps nimelt ei saa aru, et kui vanem lahkub, siis ta ei kao
jäädavalt ära ning temas tekib hirm. Foto lapsevanemast aitab hirmu leevendada.
Abiks võib olla ka mõni turvatunnet tekitav ese, näiteks kaisuloom või -tekk,
millega laps on harjunud (Balaban, 2006).</div>
<div class="MsoNormal" style="text-indent: 1.0cm;">
Laste varasemad kogemused saab
jagada kaheks: esiteks toodi välja vanemate õdede või vendade lasteaias käimine
ehk nende positiivne eeskuju, teiseks laste endi varasem lastehoius või
lasteaias käimise positiivne kogemus. Siinkohal aga tuli välja ka varasema
kogemuse negatiivsem pool, nimelt kui laps oli eelnevas hoiukohas kogenud
negatiivset tunnet, siis võttis uues kohas kohanemine ja usalduse tekkimine
tunduvalt kauem aega.</div>
<div class="MsoNormal" style="text-indent: 1.0cm;">
<br /></div>
<div class="MsoNormal" style="text-indent: 1.0cm;">
Kokkuvõtvalt võib öelda, et kuigi
käesoleva uurimuse tulemusi ei saa üldistada, sest tegemist on teaduslikus
mõttes väga väikese valimiga, saab siiski öelda, et tegemist oli olulise
uurimusega. Antud töö näitas, et kuigi õpetajad on eksperdid ja vanemad usuvad
olevat eesootavast teadlikud, ei ole enne kohanemist nende teadmised samad, mis
kohanemise järgselt, mis omakorda näitab, et nad õpivad läbi kogemuse ja
tõeliselt teadlikuks saavad alles peale kohanemisprotsessi. Laste lasteaiaga
kohanemine on teema, mida tuleks veelgi põhjalikumalt uurida, et mõista veelgi
sügavamalt laste esmast kohanemist uue keskkonnaga. Teema on põnev, seega
loodan ka ise antud valdkonnaga rohkem tegeleda.</div>
<div class="MsoNormal" style="text-indent: 1.0cm;">
<br /></div>
<div class="MsoNormal" style="text-indent: 1.0cm;">
<br /></div>
<div class="MsoNormal" style="text-indent: 1.0cm;">
<b><span style="font-size: 10.0pt; line-height: 115%;">Kasutatud kirjandus: <o:p></o:p></span></b></div>
<div align="left" class="MsoNormal" style="margin-left: 1cm; text-indent: -1cm;">
<span style="font-size: 10.0pt; line-height: 115%; mso-fareast-font-family: "Times New Roman";">Ahnert, L., Gunnar, M. R., Lamb, M., & Barthel, M.
(2004). Transition to child care: Associations with infant–mother attachment,
infant negative emotion, and cortisol elevations. <i>Child Development</i>, <i>75</i>,
639-650.<o:p></o:p></span></div>
<div align="left" class="MsoNormal" style="margin-left: 1cm; text-indent: -1cm;">
<span style="font-size: 10.0pt; line-height: 115%; mso-fareast-font-family: "Times New Roman";">Balaban, N. (2006). Easing the separation process for
infants, toddlers, and families. <i>Young Children</i>, <i>61</i>, 14-21.<o:p></o:p></span></div>
<div align="left" class="MsoNormal" style="margin-left: 1cm; text-indent: -1cm;">
<span style="font-size: 10.0pt; line-height: 115%; mso-fareast-font-family: "Times New Roman";">Bang, Y. S. (2014). Teacher-caregivers' perceptions of
toddlers' adaptation to a childcare center. <i>Social Behavior and
Personality: an international journal</i>, <i>42</i>(8), 1279-1292.<o:p></o:p></span></div>
<div align="left" class="MsoNormal" style="margin-left: 1cm; text-indent: -1cm;">
<span style="font-size: 10.0pt; line-height: 115%; mso-fareast-font-family: "Times New Roman";">Bernard, K., Peloso, E., Laurenceau, J. P., Zhang, Z., &
Dozier, M. (2015). Examining Change in Cortisol Patterns During the 10</span><span style="font-family: "Cambria Math","serif"; font-size: 10.0pt; line-height: 115%; mso-fareast-font-family: "Times New Roman";">‐</span><span style="font-size: 10.0pt; line-height: 115%; mso-fareast-font-family: "Times New Roman";">Week Transition to
a New Child</span><span style="font-family: "Cambria Math","serif"; font-size: 10.0pt; line-height: 115%; mso-fareast-font-family: "Times New Roman";">‐</span><span style="font-size: 10.0pt; line-height: 115%; mso-fareast-font-family: "Times New Roman";">Care
Setting. <i>Child development</i><i>,
86,</i> 456-471.<o:p></o:p></span></div>
<div align="left" class="MsoNormal" style="margin-left: 1cm; text-indent: -1cm;">
<span style="font-size: 10.0pt; line-height: 115%; mso-fareast-font-family: "Times New Roman";">Datler, W., Ereky-Stevens, K., Hover-Reisner, N., &
Malmberg, L. E. (2012). Toddlers’ transition to out-of-home day care: Settling
into a new care environment. <i>Infant Behavior and Development</i>, <i>35</i>(3),
439-451.<o:p></o:p></span></div>
<div align="left" class="MsoNormal" style="margin-left: 1cm; text-indent: -1cm;">
<span style="font-size: 10.0pt; line-height: 115%; mso-fareast-font-family: "Times New Roman";">Drugli, M. B., & Undheim, A. M. (2012). Partnership
between parents and caregivers of young children in full-time daycare. <i>Child
Care in Practice</i>, <i>18</i>(1), 51-65.<o:p></o:p></span></div>
<div align="left" class="MsoNormal" style="margin-left: 1cm; text-indent: -1cm;">
<span style="font-size: 10.0pt; line-height: 115%; mso-fareast-font-family: "Times New Roman";">Gialamas, A., Sawyer, A. C., Mittinty, M. N., Zubrick, S.
R., Sawyer, M. G., & Lynch, J. (2014). Quality of Childcare Influences
Children's Attentiveness and Emotional Regulation at School Entry. <i>The
Journal of pediatrics</i>, <i>165</i>(4), 813-819.<o:p></o:p></span></div>
<div align="left" class="MsoNormal" style="margin-left: 1cm; text-indent: -1cm;">
<span style="font-size: 10.0pt; line-height: 115%; mso-fareast-font-family: "Times New Roman";">Gunnar, M. R., Kryzer, E., Van Ryzin, M. J., & Phillips,
D. A. (2010). The rise in cortisol in family day care: Associations with
aspects of care quality, child behavior, and child sex. <i>Child
Development</i>, <i>81</i>(3), 851-869.<o:p></o:p></span></div>
<div align="left" class="MsoNormal" style="margin-left: 1cm; text-indent: -1cm;">
<span style="font-size: 10.0pt; line-height: 115%; mso-fareast-font-family: "Times New Roman";">Klein, P. S., Kraft, R. R., & Shohet, C. (2010).
Behaviour patterns in daily mother–child separations: possible opportunities
for stress reduction. <i>Early Child Development and Care</i>, <i>180</i>(3),
387-396.<o:p></o:p></span></div>
<div align="left" class="MsoNormal" style="margin-left: 1cm; text-indent: -1cm;">
<span style="font-size: 10.0pt; line-height: 115%; mso-fareast-font-family: "Times New Roman";">Knopf, H. T., & Swick, K. J. (2007). How parents feel
about their child’s teacher/school: Implications for early childhood
professionals. <i>Early Childhood Education Journal</i>, <i>34</i>(4),
291-296. <o:p></o:p></span></div>
<div align="left" class="MsoNormal" style="margin-left: 1cm; text-indent: -1cm;">
<i><span style="font-size: 10.0pt; line-height: 115%; mso-fareast-font-family: "Times New Roman";">Kutsestandard,
õpetaja, tase 6. </span></i><span style="font-size: 10.0pt; line-height: 115%; mso-fareast-font-family: "Times New Roman";">(2013). Külastatud aadressil </span><a href="http://www.kutsekoda.ee/et/kutseregister/kutsestandardid/10494424/pdf/opetaja-tase-6.1.et.pdf"><span style="color: blue; font-size: 10.0pt; line-height: 115%; mso-fareast-font-family: "Times New Roman";">http://www.kutsekoda.ee/et/kutseregister/kutsestandardid/10494424/pdf/opetaja-tase-6.1.et.pdf</span></a><span style="font-size: 10.0pt; line-height: 115%; mso-fareast-font-family: "Times New Roman";">
<o:p></o:p></span></div>
<div align="left" class="MsoNormal" style="margin-left: 1cm; text-indent: -1cm;">
<span style="font-size: 10.0pt; line-height: 115%; mso-fareast-font-family: "Times New Roman";">LoCasale-Crouch, J., Mashburn, A. J., Downer, J. T., &
Pinta, R. C. (2008). Pre-kindergarten teachers’ use of transition practices and
children’s adjustment to kindergarten. <i>Early
Childhood Research Quarterly 23</i>, 124–139. <o:p></o:p></span></div>
<div align="left" class="MsoNormal" style="margin-left: 1cm; text-indent: -1cm;">
<span style="font-size: 10.0pt; line-height: 115%; mso-fareast-font-family: "Times New Roman";">O’Farrelly, C., & Hennessy, E. (2014). Watching
transitions unfold: a mixed-method study of transitions within early childhood
care and education settings. <i>Early Years</i>, <i>34</i>(4), 329-347.<o:p></o:p></span></div>
<div align="left" class="MsoNormal" style="margin-left: 1cm; text-indent: -1cm;">
<span style="font-size: 10.0pt; line-height: 115%; mso-fareast-font-family: "Times New Roman";">Rimm-Kaufman, S. E., Pianta, R. C., & Cox, M. J. (2000).
Teachers’ judgments of problems in the transition to kindergarten. <i>Early
Childhood Research Quarterly</i>, <i>15</i>(2), 147-166.<o:p></o:p></span></div>
<div align="left" class="MsoNormal" style="margin-left: 1cm; text-indent: -1cm;">
<span style="font-size: 10.0pt; line-height: 115%; mso-fareast-font-family: "Times New Roman";">Seung Lam, M., & Pollard, A. (2006). A conceptual
framework for understanding children as agents in the transition from home to
kindergarten. <i>Early Years, 26(2), </i>123-141.<o:p></o:p></span></div>
<div align="left" class="MsoNormal" style="margin-left: 1cm; text-indent: -1cm;">
<span style="font-size: 10.0pt; line-height: 115%; mso-fareast-font-family: "Times New Roman";">Undheim, A. M., & Drugli, M. B. (2012). Perspective of
parents and caregivers on the influence of full-time day-care attendance on
young children. <i>Early Child Development and Care</i>, <i>182</i>(2),
233-247.<o:p></o:p></span></div>
<div align="left" class="MsoNormal" style="margin-left: 1cm; text-indent: -1cm;">
<span style="font-size: 10.0pt; line-height: 115%; mso-fareast-font-family: "Times New Roman";">Wildenger, L. K., & McIntyre, L. L. (2011). Family
Concerns and Involvement During Kindergarten Transition. <i>Journal of
Child and Family Studies</i>, <i>20</i>(4), 387-396.<o:p></o:p></span></div>
<br />
<div align="left" class="MsoNormal" style="margin-left: 1cm; text-indent: -1cm;">
<span style="font-size: 10.0pt; line-height: 115%; mso-fareast-font-family: "Times New Roman";">Wildenger, L.K., McIntyre, L. L., Fiese, B. H., &
Eckert, T. L. (2008). Children’s Daily Routines During Kindergarten Transition.
<i>Early Childhood Education Journal 36,</i>
69–74.<o:p></o:p></span></div>
</div>
<h3>
</h3>
<div class="MsoNormal" style="text-indent: 1.0cm;">
<div class="MsoNormal" style="text-indent: 1.0cm;">
<br /></div>
</div>
Heilyhttp://www.blogger.com/profile/02044865196039762837noreply@blogger.com2tag:blogger.com,1999:blog-7075186479978296184.post-21384930975543164162015-07-26T19:00:00.002+03:002015-07-26T19:07:18.556+03:00Kuidas ma töötan?<div style="border: 0px; margin: 0px 0px 30px; outline: 0px; padding: 0px; vertical-align: baseline; word-wrap: break-word;">
<span style="font-family: inherit;"><a href="http://diipkunstiinimene.blogspot.se/2015/07/nii-tootan-mina.html" target="_blank">Eveliis</a> andis mulle edasi ühe omapärase väljakutse vastata mõningatele tööd puudutavatele küsimustele. No proovime siis. :)<br /><b><br /></b><span style="background-color: rgba(255, 255, 255, 0);"><b><span style="border: 0px; margin: 0px; outline: 0px; padding: 0px; vertical-align: baseline;">Asukoht:</span> </b>Tartu, aga hinges ka Kuigatsi.</span></span><br />
<b style="background-color: rgba(255, 255, 255, 0); font-family: inherit;">Üks sõna, mis kõige paremini iseloomustab, kuidas sa töötad: </b><span style="background-color: rgba(255, 255, 255, 0); font-family: inherit;">kaootiliselt (kord raban ühel rindel meeletult, siis jääb see oma aega ootama ja raban teisel rindel, aga mulle nii sobib).</span><br />
<b style="font-family: inherit;">Praegune tööots: </b><span style="font-family: inherit;">töötan lasteaias õpetajana. Sellega seoses pean töö osaks ka enda pidevat täiendamist (lugedes uurimusi jne).</span><br />
<b style="font-family: inherit;">Praegune mobiiltelefon: </b><span style="font-family: inherit;">Samsung Galaxy Ace 2 (vist? see telefon töötab truult juba mitmeid aastaid, seega pole põhjust ka uue muretsemiseks).</span><br />
<b style="font-family: inherit;">Praegune arvuti: </b><span style="font-family: inherit;">Asus, läpakas, ka päris vana, varsti peaks 10 aastat täis vast saama juba. Aga töötab ja toimib, tõsi fb'i mänge mängida ei lase, siis hakkab jubedalt huugama ja jookseb kinni. Aga no ega see ju halb pole, jääbki aega targemateks asjadeks.</span><br />
<b style="font-family: inherit;">Milline programm, rakendus või muu töövahend on sinu jaoks asendamatu: </b><span style="font-family: inherit;">Töövahendina ikka internet, kust ammutan inspiratsiooni ja uusi teadmisi. Aga kindlasti piilun ka uuemaid tööalaseid raamatuid. Rakendustest ei saa ma hakkama ilma Endomondo'ta, aga seda ei ole töö jaoks vaja. </span><br />
<b style="font-family: inherit;">Milline on su töökoht: </b><span style="font-family: inherit;">täis laste naeru ja kilkeid, vahepeal ka natuke nuttu ja jonni. Palju mänguasju, madal mööbel. Ja suur õu koos atraktsioonide ja liivakastidega.</span><br />
<b style="font-family: inherit;">Milline on su lemmik aega säästev nipp?</b><span style="font-family: inherit;"> Vähemalt alusta asjade tegemisega siis, kui pole veel kiire. Seljuhul saab algus tehtud ja kui tähtaeg käes, ei ole kõik tegemata.</span><br />
<b style="font-family: inherit;">Millist vahendit kasutad “to-do” nimekirja pidamiseks: </b><span style="font-family: inherit;">pead. Ma mõtlen küll, et peaks ikka mingi nimekirja kuhugi tekitama, sest viimasel ajal on neid asju, mida teha tahaks, kole palju tekkinud.</span><br />
<b style="font-family: inherit;"><span style="border: 0px; margin: 0px; outline: 0px; padding: 0px; vertical-align: baseline;">Milline vidin on veel asendamatu peale mobiili ja arvuti?</span> </b><span style="font-family: inherit;">Printer ja paljundusmasin.</span><br />
<b style="font-family: inherit;">Millises igapäevases asjas/tegevuses oled sa teistest parem? </b><span style="font-family: inherit;">Ma ei teagi... Äkki mitme asja korraga tegemises? Kirjatööd lähevad mul ka üldiselt suhteliselt kiiresti. </span><br />
<b style="font-family: inherit;">Millist muusikat sa töötades kuulad? </b><span style="font-family: inherit;">Üldiselt ma ei kuulagi töötades muusikat. </span><br />
<b style="font-family: inherit;">Mida sa hetkel loed? </b><span style="font-family: inherit;">J. K. Rowling "Ootamatu võimalus"</span><br />
<b style="font-family: inherit;">Mis sind inspireerib? </b><span style="font-family: inherit;">Elu, lapsed, kodu, sõbrad...</span><br />
<b style="font-family: inherit;">Oled sa rohkem introvert või ekstravert? Mõlemat? </b><span style="font-family: inherit;">Pigem introvert...</span><br />
<b style="font-family: inherit;">Milline on su unerutiin? </b><span style="font-family: inherit;">Enne magamajäämist loen alati, kas mõnda ajakirja või raamatut. Hommikune ärkamine on üldjuhul alati liiga vara.</span><br />
<b><span style="border-image-outset: initial; border-image-repeat: initial; border-image-slice: initial; border-image-source: initial; border-image-width: initial; border: 0px; font-weight: bold; margin: 0px; outline: 0px; padding: 0px; vertical-align: baseline;">Täida lünk:</span><span style="font-family: inherit;"> </span></b><span style="border-image-outset: initial; border-image-repeat: initial; border-image-slice: initial; border-image-source: initial; border-image-width: initial; border: 0px; margin: 0px; outline: 0px; padding: 0px; vertical-align: baseline;"><b>_____ võiks vastata järgmisena samadele küsimustele. </b>Pakun vastamise võimalust Kadrile - <a href="http://www.kadristik.net/" target="_blank">http://www.kadristik.net/</a> ja Tiinale - <a href="https://castorbakar.wordpress.com/" target="_blank">https://castorbakar.wordpress.com/</a></span><br />
<b style="font-family: inherit;">Milline on parim nõuanne, mille kunagi saanud oled? </b><span style="font-family: inherit;">Usu endasse!</span><br />
<b style="font-family: inherit;">Soovid veel midagi lisada lugejatele ja fännidele? </b><span style="font-family: inherit;">Tee seda, mida sa armastad, siis armastab elu ka sind!</span></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="http://4.bp.blogspot.com/-408erMw781I/SnmiDPmXluI/AAAAAAAAH3Q/aP81QpJ37vw/s1600/P7260314.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="298" src="http://4.bp.blogspot.com/-408erMw781I/SnmiDPmXluI/AAAAAAAAH3Q/aP81QpJ37vw/s400/P7260314.JPG" width="400" /></a></div>
<div style="border: 0px; margin: 0px 0px 30px; outline: 0px; padding: 0px; vertical-align: baseline; word-wrap: break-word;">
<span style="font-family: inherit;"><span style="background-color: rgba(255, 255, 255, 0);"><span style="border-image-outset: initial; border-image-repeat: initial; border-image-slice: initial; border-image-source: initial; border-image-width: initial; border: 0px; margin: 0px; outline: 0px; padding: 0px; vertical-align: baseline;"><br /></span></span></span></div>
<div style="background-color: white; color: #2d2d2d; font-family: 'Josefin Slab'; font-size: 17.6000003814697px; line-height: 24.6400012969971px;">
<div style="border: 0px; margin: 0px 0px 30px; outline: 0px; padding: 0px; vertical-align: baseline; word-wrap: break-word;">
</div>
<div style="border: 0px; margin: 0px 0px 30px; outline: 0px; padding: 0px; vertical-align: baseline; word-wrap: break-word;">
</div>
</div>
Heilyhttp://www.blogger.com/profile/02044865196039762837noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-7075186479978296184.post-50075781707607791462015-07-26T13:12:00.000+03:002015-07-26T19:00:56.627+03:00Kuidas ma oma last arendan?Minule on nii mõnelgi korral esitatud küsimus, et kuidas sa oma last arendad? Selle peale olen ma ikka vastanud, et ega ma ju ei arendagi otseselt, ma lihtsalt olen lapse jaoks olemas, vastan ta küsimustele (st kasutan ära tema huvi asjade vastu) ja võtan teda endaga põnevatesse kohtadesse kaasa. "Põnevate kohtade" all pean ma silmas lapsele põnevaid kohti. Toon näite viimasest korrast!<br />
<br />
Hakkasin metsa minema, et kukeseeni otsida, aga samal ajal turgatas, et väikemees polegi veel minuga metsas seenel käinud, ise juba 4-aastane. Tegin ettepaneku, et kas ta tahab kaasa tulla. Tema muidugi tahtis! Ja kohe algaski õppeprotsess:<i> mida metsa selga panna, mida kaasa võtta, aga miks nuga on vaja jne jne... </i>Metsas jätkasime: <i>miks tuleb seent noaga lõigata, miks metsas kõnnitakse rahulikult, miks metsas ei karjuta, miks osad inimesed on seente ümbert kõik sambla üles kakkunud, miks meie nii ei tee, miks ühe seene lähedal on veel teisigi seeni, mis selle seene nimi on, miks tal selline nimi on..</i>. Muidugi võtsime mängu ka matemaatika: <i>mitu seent siin ühes kohas korraga on, emme võttis ühe seene ära, mitu sina nüüd korjata saad... </i>Kogu selle aja jooksul harjutasime lisaks jutustamisoskust, tuletasime meelde puude nimed. Ja muidugi liikumine: metsas puude vahel, üle mahalangenud puude, ümber kändude, pehme samblane pind, kõva metsatee - kõik see kokku oli paras takistusrada!<br />
<br />
Ja nii lihtne see oligi, kaks tundi, korvitäis seeni ja ohtralt lapse arendamist! Tegelikult ma olen kindel, et iga lapsevanem arendab oma last iga päev, ainult et ta ise ei pruugi sellest arugi saada, et see ongi see lapse arendamine!<br />
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiSjUWb9NMf3NFDrhxcszFaWPHE5rLvgm0osj9i92diIzeoPIvMHidOFXewR8iTLzoO9bhaKt2GP3P7uUDVGgAe4rsudh90O93TFaZUXIYs5vlBDxRVfU8y20z41H38prvXclYaONrGYUY/s1600/11755687_10206025381691597_8942790589890900661_n.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiSjUWb9NMf3NFDrhxcszFaWPHE5rLvgm0osj9i92diIzeoPIvMHidOFXewR8iTLzoO9bhaKt2GP3P7uUDVGgAe4rsudh90O93TFaZUXIYs5vlBDxRVfU8y20z41H38prvXclYaONrGYUY/s320/11755687_10206025381691597_8942790589890900661_n.jpg" width="320" /></a></div>
<br />
Lõpetuseks soovitan aga kõigil metsa minna!!!<br />
<br />Heilyhttp://www.blogger.com/profile/02044865196039762837noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-7075186479978296184.post-76974763364652920342015-07-09T15:15:00.002+03:002015-08-19T09:51:29.885+03:00Minu esimene isetehtud lapiseelik!Minu esimene isetehtud lapiseelik on veel täitsa ahjusoe (=õmblusmasinasoe), sest hetk tagasi sai tehtud viimane õmblus. Ma olen päris uhke, et lõpuks tehtud sain ja no minusuguse algaja kohta ikka päris kärmelt (esmaspäeval alustasin). Muidugi, tunnistan päris ausalt, et proffe õmblejaid ma seelikut lähedalt vaatama ei lase, sest ega need õmblused päris hästi ei õnnestunud (taguminekülg pole üldse nii ilus kui esimene). Overlok-masinat mul ka ei ole, sellepärast ka see tagumine pool selline mitte nii kaunis. :) Alumise ääre laiuseks sai kokkuvõttes lausa seitse meetrit!<br />
<br />
Õpetus pärineb: <a href="https://www.facebook.com/media/set/?set=a.802191003174837.1073741833.293654310695178&type=3&pnref=story" target="_blank">KreekaPähklilt!</a> Soovitan julgelt kõigil proovida, KreekaPähklil on kõik väga ilusasti lahti seletatud.<br />
<br />
Ja nüüd pildid:<br />
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
</div>
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgbuRPNs7V-V0k2utuY_w4_DK86YRVk9ZMVFo041e182a5jWljijT6QSz4sEnlrFV7WZTvTMqMAtdIbTG4edBu8bUBdtFGkloDDpgfKZW8oGEDXkLZFAwQXlz_YM5-oT0jzJgGipb5Voj4/s1600/DSC_0558.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="300" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgbuRPNs7V-V0k2utuY_w4_DK86YRVk9ZMVFo041e182a5jWljijT6QSz4sEnlrFV7WZTvTMqMAtdIbTG4edBu8bUBdtFGkloDDpgfKZW8oGEDXkLZFAwQXlz_YM5-oT0jzJgGipb5Voj4/s400/DSC_0558.JPG" width="400" /></a></div>
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgv4Df2NLzxVGmfo8NGT1ly4TR4Ir-X6CUzRYg7AJTRtvH2yKI4foEzutyHC0QVhmWEBz0P5yHcV5Jvh0PV793F8igugKJG-_xXUc8JGl-q2kCNGBoy5AtWma5YC1zq7xca_osY45PAwXE/s1600/DSC_0559.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="300" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgv4Df2NLzxVGmfo8NGT1ly4TR4Ir-X6CUzRYg7AJTRtvH2yKI4foEzutyHC0QVhmWEBz0P5yHcV5Jvh0PV793F8igugKJG-_xXUc8JGl-q2kCNGBoy5AtWma5YC1zq7xca_osY45PAwXE/s400/DSC_0559.JPG" width="400" /></a></div>
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhJwRds9ng5Bot8JG63E9d7lz64glBJ4kjTBTmVK085XCO3eLOdQ9nAQS9AZ3c51nTHie2STIhNB4vuUsRM7rR-kKrgL2j1ffjwBSiGMA8AW_y1pk8XEYL98JhtVDcdyCYGBpeIsVx-t7I/s1600/DSC_0560.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="300" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhJwRds9ng5Bot8JG63E9d7lz64glBJ4kjTBTmVK085XCO3eLOdQ9nAQS9AZ3c51nTHie2STIhNB4vuUsRM7rR-kKrgL2j1ffjwBSiGMA8AW_y1pk8XEYL98JhtVDcdyCYGBpeIsVx-t7I/s400/DSC_0560.JPG" width="400" /></a></div>
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgZ_tpQ-AxsJDuWJn7x5-UtScsBy5guyUqQl7q1pZwTEpYOUvPHJ_KVugHcw5h7_zEYpr8pdoKnLTEJkqxI81FeVSA6dO77XQaF2-W818zJPwk6Wik6fEjX_pCmxBx3RVH3QWugGP3Q4HU/s1600/DSC_0561.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="400" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgZ_tpQ-AxsJDuWJn7x5-UtScsBy5guyUqQl7q1pZwTEpYOUvPHJ_KVugHcw5h7_zEYpr8pdoKnLTEJkqxI81FeVSA6dO77XQaF2-W818zJPwk6Wik6fEjX_pCmxBx3RVH3QWugGP3Q4HU/s400/DSC_0561.JPG" width="300" /></a></div>
<br />
<br />
<br />Heilyhttp://www.blogger.com/profile/02044865196039762837noreply@blogger.com6tag:blogger.com,1999:blog-7075186479978296184.post-25078946521665873722015-07-09T12:03:00.002+03:002015-07-09T12:03:36.011+03:00Pitsiline maailmMa olen seda ka varem siin blogis välja öelnud, et ma armastan pitse. Viimasel ajal on üheks mu suureks lemmikuks raamat "Rahvuslikud heegelmustrid" (autor Siire Vanaselja), kust pärit mustreid ma hea meelega äärepitsideks heegeldan. Kusjuures huvitav on see, et endal pole mul millegipärast mitte ühtegi pitsilist käterätti kasutusel, ikka lähevad kõik kinkideks.<br />
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhQEp7Y7Gv-clPyDd_oI8yhpyxEwIhIP7c0sc_-qomm5d8St0NoRz0J-dL9CmTKqGTk9OPfAAGGgBhYiQTlIM3WBs_OdCt3lKi9CyKwrwTTS7uoC-wHU6I0zI5IVD9l_0KJh-V-xkfOA5Y/s1600/1924354_10203390179893199_1961186007586947797_n.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="300" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhQEp7Y7Gv-clPyDd_oI8yhpyxEwIhIP7c0sc_-qomm5d8St0NoRz0J-dL9CmTKqGTk9OPfAAGGgBhYiQTlIM3WBs_OdCt3lKi9CyKwrwTTS7uoC-wHU6I0zI5IVD9l_0KJh-V-xkfOA5Y/s400/1924354_10203390179893199_1961186007586947797_n.jpg" width="400" /></a></div>
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhHo6uAdSQQtY-FBgAQtFtD63iKukhbd41d79wyZ6b97ywgybqCQJYpZRvTSfR-R0WhS_057mo9_TFCCTgwwU4kEmhyHilcIaQA9HDs6EecCvUgUSoOfD7FSYvcobTJXmnq5GAFAVG4ewQ/s1600/11692595_10205881255528533_8205200285424186709_n.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="400" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhHo6uAdSQQtY-FBgAQtFtD63iKukhbd41d79wyZ6b97ywgybqCQJYpZRvTSfR-R0WhS_057mo9_TFCCTgwwU4kEmhyHilcIaQA9HDs6EecCvUgUSoOfD7FSYvcobTJXmnq5GAFAVG4ewQ/s400/11692595_10205881255528533_8205200285424186709_n.jpg" width="400" /></a></div>
<br />Heilyhttp://www.blogger.com/profile/02044865196039762837noreply@blogger.com1tag:blogger.com,1999:blog-7075186479978296184.post-36860128986261311442015-07-06T13:38:00.000+03:002015-07-23T21:13:02.116+03:00MaanteemuuseumKui ma <a href="http://diipkunstiinimene.blogspot.com/2015/04/koige-ilusam-tee.html" target="_blank">Eveliisi blogist</a> lugesin, kui lahe neil Idaga Maanteemuuseumis oli, siis ma muidugi kahtlesin selles entusiasmis. No hallo, mida lahedat saab olla erinevate teede vaatamises jne. Natuke aega hiljem juhtus nii, et sõpradega istudes tekkis tahtmine ikkagi sinna vaatama minna, sest tuli välja, et meist keegi pole seal käinud. Ja teate, oligi lahe! Vaatamist ja uudistamist oli igale vanusele, seda kohta nautisid nii 4-aastane kui ka 43-aastane! Ja muidugi see Liikluslinn, Eveliis sa PEAD tagasi minema!<br />
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhgbOEyWJCYKAXbcpRi49LhHvgXYuR5ZSV0MlsBjqp7D6zzqkXOBw8QYkQzVQ6qkCy0ZLIYl4n8esiPh6eIR8uLLzG6o_2wDUh9vZ226J_I2LJF_sK_BGklMbQTq82bq5WRbf67eHFcHkQ/s1600/DSC_0242.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="213" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhgbOEyWJCYKAXbcpRi49LhHvgXYuR5ZSV0MlsBjqp7D6zzqkXOBw8QYkQzVQ6qkCy0ZLIYl4n8esiPh6eIR8uLLzG6o_2wDUh9vZ226J_I2LJF_sK_BGklMbQTq82bq5WRbf67eHFcHkQ/s320/DSC_0242.JPG" width="320" /></a></div>
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjR5xN2xV0Q1PPk-g7tGOIHZ0bO3Oe1qbyH_-HD3CRb6KmN2lOMjNxdVtlkKEVFhrlTf2OqgQgIsWbTy4qUx5QwyHnr9pLPA7uNlTJhfQzOtQgoXtHh4J55RTRnrPxOQLMD-hJYRlYKFww/s1600/DSC_0257.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="213" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjR5xN2xV0Q1PPk-g7tGOIHZ0bO3Oe1qbyH_-HD3CRb6KmN2lOMjNxdVtlkKEVFhrlTf2OqgQgIsWbTy4qUx5QwyHnr9pLPA7uNlTJhfQzOtQgoXtHh4J55RTRnrPxOQLMD-hJYRlYKFww/s320/DSC_0257.JPG" width="320" /></a></div>
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEh2iGzwqv83kvR31RV3QLgtajwX4fCWb3GLwrFxBSzEe9KJZg4RW9WuKjZ83c_NUgypFN-3pxoLwk1n9xfFV15HjfEueuNZnxsAjbkZj6CsDN483ONKd-yviZWgLGPt6nzjPmncV4urmEU/s1600/DSC_0261.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="213" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEh2iGzwqv83kvR31RV3QLgtajwX4fCWb3GLwrFxBSzEe9KJZg4RW9WuKjZ83c_NUgypFN-3pxoLwk1n9xfFV15HjfEueuNZnxsAjbkZj6CsDN483ONKd-yviZWgLGPt6nzjPmncV4urmEU/s320/DSC_0261.JPG" width="320" /></a></div>
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgvgtNVmJmhb09MS4fFtQWdoS0ZbmVMiC4eP6AjYFTSQZgZ9hJt1DqyHu7_zAuPCrwFybC_cHZUvcdlz0OVVVXWuNZNvd_M2Fv4tYOQrl9uBIaAnSRO7dLMwX-kawAXIahLwta4WaSQZ1E/s1600/DSC_0267.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="213" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgvgtNVmJmhb09MS4fFtQWdoS0ZbmVMiC4eP6AjYFTSQZgZ9hJt1DqyHu7_zAuPCrwFybC_cHZUvcdlz0OVVVXWuNZNvd_M2Fv4tYOQrl9uBIaAnSRO7dLMwX-kawAXIahLwta4WaSQZ1E/s320/DSC_0267.JPG" width="320" /></a></div>
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgyth9CwQ4a8P7Rmqt1umHQ1d2NZIlSms5ev9Vcu7eklf8olSFKd2WuQPixXeS2DNPAjTXvqDs_02xj5qW4MjtWVMmC9WNZGCEvAZXECulszH70tOcDlf3OUusoUV2Hn00JlesDFTchoic/s1600/DSC_0268.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="213" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgyth9CwQ4a8P7Rmqt1umHQ1d2NZIlSms5ev9Vcu7eklf8olSFKd2WuQPixXeS2DNPAjTXvqDs_02xj5qW4MjtWVMmC9WNZGCEvAZXECulszH70tOcDlf3OUusoUV2Hn00JlesDFTchoic/s320/DSC_0268.JPG" width="320" /></a></div>
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEirPPTM5jCNwSrRfUsB1qfwDy3HOrum2DiVh3CEL2yQLu-4dNKOEB1uQRxbk0IfH2d2427q6DGHBFZORP0B9tWIOm8JNP7zTh8B5gwpeOMZILFd1tEnQiyoluQ-8hWQjUVysStuCsSqDLM/s1600/DSC_0298.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="213" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEirPPTM5jCNwSrRfUsB1qfwDy3HOrum2DiVh3CEL2yQLu-4dNKOEB1uQRxbk0IfH2d2427q6DGHBFZORP0B9tWIOm8JNP7zTh8B5gwpeOMZILFd1tEnQiyoluQ-8hWQjUVysStuCsSqDLM/s320/DSC_0298.JPG" width="320" /></a></div>
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgRA2W7Zh4Fd1f9QTTDj_4uTB67fgAC-2Ims7rZ0tz8l04GHdakBrajErCEwudqPHW3Zk9Dep3Y0tlDRuDpAeLBcLrQ9KyTAeqgNGI3G546IrURFIfinIn74MQoTlsX1YeTDDbx7DfciAE/s1600/DSC_0309.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="213" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgRA2W7Zh4Fd1f9QTTDj_4uTB67fgAC-2Ims7rZ0tz8l04GHdakBrajErCEwudqPHW3Zk9Dep3Y0tlDRuDpAeLBcLrQ9KyTAeqgNGI3G546IrURFIfinIn74MQoTlsX1YeTDDbx7DfciAE/s320/DSC_0309.JPG" width="320" /></a></div>
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjumUedwlMs4o6xTUhTBJQdczLk6RjgE6GUjw90_aMwsU0wpTv3kM_GiGR_P9q3NpREBARp3Zq5ImwMwv1zATPiYzGI3z_ouxtx0tNghvQwiiNOUR74o3oTgUqfxI0M-TFdFolZhRi7dnU/s1600/DSC_0317.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="213" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjumUedwlMs4o6xTUhTBJQdczLk6RjgE6GUjw90_aMwsU0wpTv3kM_GiGR_P9q3NpREBARp3Zq5ImwMwv1zATPiYzGI3z_ouxtx0tNghvQwiiNOUR74o3oTgUqfxI0M-TFdFolZhRi7dnU/s320/DSC_0317.JPG" width="320" /></a></div>
<br />
Et reis liiga kiirelt läbi ei saaks, olid meil kaasas ka hommikused pannkoogid ja muu hea-parem piknikulauale. Mõnusa piknikuplatsi leidsime RMK varamust ja seekord imekauni Palu järve ääres.<br />
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjI5y1v_bkhQXfd2CtVcqwtorQxAGsZvOJaQpjQZOF3KC_cA66smWjk_a2V-WBBo1LLaEAVOoWHP3-V-A8hge_woVC8jJZ2r-jiHOVdAtMxjdnqCA0_xXdOz2Tn7NQRbWzX9xwYG5t3JMM/s1600/DSC_0325.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="213" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjI5y1v_bkhQXfd2CtVcqwtorQxAGsZvOJaQpjQZOF3KC_cA66smWjk_a2V-WBBo1LLaEAVOoWHP3-V-A8hge_woVC8jJZ2r-jiHOVdAtMxjdnqCA0_xXdOz2Tn7NQRbWzX9xwYG5t3JMM/s320/DSC_0325.JPG" width="320" /></a></div>
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhgbrtN7zei7iRJ2ea68_AYZ-YEY2uHZtvZAOeW2ti8J2nefHF75E7J0wgKp3WQF-gD-78Zfqnjb-IACr8nDD4Sl_gjZeCH6rO8phy3JIMAp0-TwWUu67NYaWgo5W6UUBmsAZtdE0ssLgA/s1600/DSC_0384.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="213" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhgbrtN7zei7iRJ2ea68_AYZ-YEY2uHZtvZAOeW2ti8J2nefHF75E7J0wgKp3WQF-gD-78Zfqnjb-IACr8nDD4Sl_gjZeCH6rO8phy3JIMAp0-TwWUu67NYaWgo5W6UUBmsAZtdE0ssLgA/s320/DSC_0384.JPG" width="320" /></a></div>
<br />
Soovitan Lõuna-Eestisse sattudes Maantemuuseum üle vaadata! Uuri nende kohta lähemalt nende kodulehelt: <a href="http://muuseum.mnt.ee/" target="_blank">http://muuseum.mnt.ee/</a>.Heilyhttp://www.blogger.com/profile/02044865196039762837noreply@blogger.com1tag:blogger.com,1999:blog-7075186479978296184.post-37895362041273281482015-06-16T11:28:00.002+03:002015-07-23T20:52:02.722+03:00Kuusevõrsed söögiksVeel on võimalus korjata viimased noori kuusevõrseid, et teha talveks endale kurgurohtu või nautida niisama. Kuid miks, mida head on kuusevõrsetes? Loe lähemalt <a href="http://alkeemia.delfi.ee/tervis/taimetarkused/vitamiinipomm-toa-tagant-metsast-erkrohelised-kuusevorsed?id=71579375" target="_blank">SIIT</a> ja <a href="http://maakodu.delfi.ee/news/maakodu/targu-talita/kuusevorsed-toidulaual?id=68852363" target="_blank">SIIT!</a><br />
<br />
Mina tegin seekord kuusevõrsetest teed, poetasin mõned võrsed võileivale.<br />
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEh7ia_oJTn8Nx8XG6li2eCekcK_yCJc5Ur6FFWQ08SeJOWGfZZYRHBFYXdJUmBsGAZYYhtZlsUr3zGmtwlDqNbhXIWDGenkmRyJP8NZJeXzRt0B9NWCKoIcfMGb_K1YliyJjAvsO6GEq88/s1600/10405380_10205585098324788_951191598736733680_n.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEh7ia_oJTn8Nx8XG6li2eCekcK_yCJc5Ur6FFWQ08SeJOWGfZZYRHBFYXdJUmBsGAZYYhtZlsUr3zGmtwlDqNbhXIWDGenkmRyJP8NZJeXzRt0B9NWCKoIcfMGb_K1YliyJjAvsO6GEq88/s320/10405380_10205585098324788_951191598736733680_n.jpg" width="320" /></a></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<br /></div>
Otseloomulikult sai talveks tehtud ka kuusevõrse-mett...<br />
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhU47VD-2z5OZGESQZ1LvIXpL32iYsNFPRwyl1qBYqcZPWXbkezjSY81-zMcu_VFQ8pQUnpmUtSO3TZCtoUI95qoepiI49YSlEztiUCq3JF9Ghg6FpHcebaDl5ZbaRehnajLmXovWk0acA/s1600/11393180_10205638989272028_1859252836718667916_n.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhU47VD-2z5OZGESQZ1LvIXpL32iYsNFPRwyl1qBYqcZPWXbkezjSY81-zMcu_VFQ8pQUnpmUtSO3TZCtoUI95qoepiI49YSlEztiUCq3JF9Ghg6FpHcebaDl5ZbaRehnajLmXovWk0acA/s320/11393180_10205638989272028_1859252836718667916_n.jpg" width="320" /></a></div>
<br />
...ning mitmeid kordi ka minu lemmikut - smuutit!<br />
<br />
<u>Smuuti:</u> 1 banaan, 1 apelsin, peoga mustsõstraid ja peoga kuusevõrseid, sortsuke vett.<br />
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhyNxFlf14khgHNO1sq1XFFMCLh-eAtp0dwKHdL3H3BhWAauPTA7aU9JpKPZ2JkuNAQhhKC32ei2VUXL_IF_g3sI0MWcMG0GmjrdrnKyn5A1ika356fKtLvoyc-KbzjZsK16Ltv4N5MM0U/s1600/11350546_10205606403377401_8409646202785714535_n.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="400" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhyNxFlf14khgHNO1sq1XFFMCLh-eAtp0dwKHdL3H3BhWAauPTA7aU9JpKPZ2JkuNAQhhKC32ei2VUXL_IF_g3sI0MWcMG0GmjrdrnKyn5A1ika356fKtLvoyc-KbzjZsK16Ltv4N5MM0U/s400/11350546_10205606403377401_8409646202785714535_n.jpg" width="400" /></a></div>
<br />
<br />
<br />
<br />Heilyhttp://www.blogger.com/profile/02044865196039762837noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-7075186479978296184.post-89289705940654441372015-06-14T16:23:00.003+03:002015-06-14T16:24:37.741+03:0014. juuni - leinapäev<span style="background-color: white; color: #3a4041; font-family: tahoma, Geneva, sans-serif; font-size: 14.6999998092651px; line-height: 24.9899997711182px;">"Eesti rahva küüditamine Siberisse algas ööl vastu 14. juunit 1941. Raudteede kõrvalharudele varuti 490 vagunit. Maakondades koostatud nimekirjade alusel kuulus Eestist välja saatmisele </span><span style="background-color: white; color: #3a4041; font-family: tahoma, Geneva, sans-serif; font-size: 14.6999998092651px; line-height: 24.9899997711182px;">11 102 inimest. Kedagi kohtulikult süüdi ei mõistetud, sageli piisas lihtsast pealekaebusestki."</span><br />
<span style="background-color: white; color: #3a4041; font-family: tahoma, Geneva, sans-serif; font-size: 14.6999998092651px; line-height: 24.9899997711182px;"><br /></span>
<span style="background-color: white; color: #3a4041; font-family: tahoma, Geneva, sans-serif; font-size: 14.6999998092651px; line-height: 24.9899997711182px;"><i>Pole ilmselt ühtegi Eestimaa peret, keda tookordne küüditamine kuidagi ei puudutanud. Täna on õige päev, avaldamaks minu tütre loovtööd, mille ta kirjutas oma vanavanaonust. Koolis sai töö hindeks viis, lisaks tunnustas Vabariigi President tööd ajalooalaste uurimistööde konkursil raamatupreemiaga. </i></span><br />
<b><span style="background-color: white; color: #3a4041; font-family: tahoma, Geneva, sans-serif; font-size: 14.6999998092651px; line-height: 24.9899997711182px;"><i><br /></i></span></b>
<i><b><span style="background-color: white; color: #141823; font-family: helvetica, arial, sans-serif; font-size: 14px; line-height: 19.3199996948242px;">"Ikka mõtlen neile, kes siit viidi…</span><br style="background-color: white; color: #141823; font-family: helvetica, arial, sans-serif; font-size: 14px; line-height: 19.3199996948242px;" /><span style="background-color: white; color: #141823; font-family: helvetica, arial, sans-serif; font-size: 14px; line-height: 19.3199996948242px;">Taeva poole karjub nende äng.</span><br style="background-color: white; color: #141823; font-family: helvetica, arial, sans-serif; font-size: 14px; line-height: 19.3199996948242px;" /><span style="background-color: white; color: #141823; font-family: helvetica, arial, sans-serif; font-size: 14px; line-height: 19.3199996948242px;">Nagu oleksime kõik ses süüdi,</span><br style="background-color: white; color: #141823; font-family: helvetica, arial, sans-serif; font-size: 14px; line-height: 19.3199996948242px;" /><span style="background-color: white; color: #141823; font-family: helvetica, arial, sans-serif; font-size: 14px; line-height: 19.3199996948242px;">et neil puudub – meil on söök ja säng!" </span><br style="background-color: white; color: #141823; font-family: helvetica, arial, sans-serif; font-size: 14px; line-height: 19.3199996948242px;" /><span style="background-color: white; color: #141823; font-family: helvetica, arial, sans-serif; font-size: 14px; line-height: 19.3199996948242px;">M. Under</span></b></i><br />
<i><b><span style="background-color: white; color: #141823; font-family: helvetica, arial, sans-serif; font-size: 14px; line-height: 19.3199996948242px;"><br /></span></b></i>
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEju4Dg4-TsLa07IALn0-Dz2UrxFQV2g9ARFKejbtlVACKQLwpKJkSZbmGsBso36Il_iCvFtcvONknI_kku2IE47A6BjDXs-_3jTwvO-gHBZt8ZMX29fkHp8fVCIqBwm_bNwIoliAWr62z0/s1600/DSC_0367+-+koopia.JPG" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEju4Dg4-TsLa07IALn0-Dz2UrxFQV2g9ARFKejbtlVACKQLwpKJkSZbmGsBso36Il_iCvFtcvONknI_kku2IE47A6BjDXs-_3jTwvO-gHBZt8ZMX29fkHp8fVCIqBwm_bNwIoliAWr62z0/s320/DSC_0367+-+koopia.JPG" width="215" /></a></div>
<i><b><span style="background-color: white; color: #141823; font-family: helvetica, arial, sans-serif; font-size: 14px; line-height: 19.3199996948242px;"><br /></span></b></i>
<i><b><span style="background-color: white; color: #141823; font-family: helvetica, arial, sans-serif; font-size: 14px; line-height: 19.3199996948242px;"><br /></span></b></i>
<i><b><span style="background-color: white; color: #141823; font-family: helvetica, arial, sans-serif; font-size: 14px; line-height: 19.3199996948242px;"><br /></span></b></i>
<br />
<div align="center" class="MsoNormal" style="line-height: 150%; text-align: center;">
<span style="font-size: 14.0pt; line-height: 150%;"><br /></span></div>
<div align="center" class="MsoNormal" style="line-height: 150%; text-align: center;">
<span style="font-size: 14.0pt; line-height: 150%;"><br /></span></div>
<div align="center" class="MsoNormal" style="line-height: 150%; text-align: center;">
<span style="font-size: 14.0pt; line-height: 150%;"><br /></span></div>
<div align="center" class="MsoNormal" style="line-height: 150%; text-align: center;">
<span style="font-size: 14.0pt; line-height: 150%;"><br /></span></div>
<div align="center" class="MsoNormal" style="line-height: 150%; text-align: center;">
<span style="font-size: 14.0pt; line-height: 150%;"><br /></span></div>
<div align="center" class="MsoNormal" style="line-height: 150%; text-align: center;">
<span style="font-size: 14.0pt; line-height: 150%;"><br /></span></div>
<h3 style="line-height: 150%; text-align: center;">
<span style="font-size: 14.0pt; line-height: 150%;">ÜLO RAIDMA ROLL TARTU KOOLINOORTE
ORGANISATSIOONIS SINI-MUST-VALGE</span></h3>
<div align="left" class="MsoNormal" style="line-height: 200%; margin-left: 304.8pt;">
<span style="font-size: 14.0pt; line-height: 200%;">Laureen Laar</span></div>
<h3 style="margin-bottom: 6.0pt; margin-left: 0cm; margin-right: 0cm; margin-top: 6.0pt;">
<a href="https://www.blogger.com/null" name="_Toc414987032"><b>Sissejuhatus</b></a></h3>
<div class="MsoNormal" style="line-height: 150%; margin-bottom: 6.0pt; margin-left: 0cm; margin-right: 0cm; margin-top: 6.0pt;">
Esimest korda sain ma aimu sellest, et on
olnud mingisugune suur sõda, kus on osalenud terve maailm, oma vanavanaema
juures olles. Nimelt oli tal kombeks mulle jutustada sellest, mis juhtus siis,
kui tema alles väike oli. Nendest juttudest mäletan ma nii suurt nälga,
kukkuvaid pomme, surma saanud kolme-aastast sugulast, kui ka vangis oldud aegu.
Mäletan, et vanavanaema rääkis ikka, et tema vend oli see, kes agaralt võõrvõimu
vastu sõdis. Neil olevat olnud oma koolipoiste organisatsioon. Kahjuks said
sellest ka uued võimud teada ja vanavanaonu saadeti Siberisse.</div>
<div class="MsoNormal" style="line-height: 150%; margin-bottom: 6.0pt; margin-left: 0cm; margin-right: 0cm; margin-top: 6.0pt;">
Kui ma hakkasin mõtlema oma uurimistöö peale,
et mida uurida, tulid mul kohe meelde need jutud ja ma otsustasingi välja
uurida, mis koolipoiste liikumisega tegu oli, kuidas oli sellega seotud minu
vanaonu ja miks ta üldse asutas sellise organisatsiooni. Kahjuks mu vanavanaema
Urve Leola enam elus ei ole, seega otsustasin uurimist läbi viia oma
vanavanaonu Ülo Raidma kaudu.</div>
<div class="MsoNormal" style="line-height: 150%; margin-bottom: 6.0pt; margin-left: 0cm; margin-right: 0cm; margin-top: 6.0pt;">
Oma töö esimeses ehk teoreetilises osas kirjutan
ma lühidalt sellest, millist vastupanu peale Teist Maailmasõda üldse kasutati.
Samuti toon välja kirjanduses olemasoleva info Ülo Raidma osalusest. Järgnevalt
koostasin leitud info põhjal intervjuuküsimused ning viisin intervjuu Ülo Raidmaga läbi, et täpsustada tema rolli
tollastes sündmustes. Oma töö uurimuslikus osas esitan jutustusena saadud info.</div>
<div style="margin-bottom: 6.0pt; margin-left: 0cm; margin-right: 0cm; margin-top: 6.0pt; mso-list: l0 level2 lfo1; text-indent: 0cm;">
</div>
<h3>
<b><a href="https://www.blogger.com/null" name="_Toc414987033">1.<span style="font-size: 7pt; font-stretch: normal;">
</span><!--[endif]-->Vastupanuliikumise teke</a></b></h3>
<b><a href="https://www.blogger.com/null" name="_Toc414987034">1.1.<span style="font-size: 7pt; font-stretch: normal;">
</span><!--[endif]-->Eesti Teises maailmasõjas</a></b><br />
<div class="MsoNormal" style="line-height: 150%; margin-bottom: 6.0pt; margin-left: 0cm; margin-right: 0cm; margin-top: 6.0pt;">
Teine maailmasõda toimus 1. september 1939 –
2. september 1945. Mart Laari (2005a) hinnangul lootis Eesti esialgu, et jääb
sõjast puutumata, kuid tegelikkuses kujunes olukord teistmoodi: Eesti oli
vaheldumisi nii venelaste kui sakslaste võimu all. Lõppes kõik aga nii, et
hoolimata meeleheitlikust vastupanust kaotasid eestlased Teise maailmasõja
tulemusel siiski oma iseseisvuse ja langesid NSV Liidu okupatsiooni alla (Laar,
2005a). Teise maailmasõja käigus vähenes Eesti rahvaarv ligi 200000 inimese
võrra, neist 80000 põgenesid välismaale, 30000 hukkus lahingutes, 70000
represseeriti (viimastest 12000 hukkus) (Laur, Pajur, & Tannberg, 1997;
Laar, 2005a). </div>
<div class="MsoNormal" style="line-height: 150%; margin-bottom: 6.0pt; margin-left: 0cm; margin-right: 0cm; margin-top: 6.0pt;">
Kuid eestlased ei andnud alla, partisanisõda
jätkus veel pikalt, samuti erinevad vastupanuliikumised (Laar, 2005b). Eestlased
ei allunud võitluseta. Kasutades Marie Underi sõnu: „Meilt palju võetud, siiski
meile jäi, me uhkus, au ja viha, seiskem püstipäi!“</div>
<div style="margin-bottom: 6.0pt; margin-left: 0cm; margin-right: 0cm; margin-top: 6.0pt; mso-list: l0 level2 lfo1; text-indent: 0cm;">
<a href="https://www.blogger.com/null" name="_Toc414987035"><b>1.2.<span style="font-size: 7pt; font-stretch: normal;">
</span><!--[endif]-->Vastupanuliikumine peale Teist maailmasõda</b></a></div>
<div class="MsoNormal" style="line-height: 150%; margin-bottom: 6.0pt; margin-left: 0cm; margin-right: 0cm; margin-top: 6.0pt;">
Rahvas ei tahtnud aga iseseisvuse kaotusega
leppida ja püüdis ikka edasi võidelda, kasutades nii passiivset kui ka
aktiivset vastupanu. Aktiivse vastupanu ehk relvavõitluse alla käis näiteks
metsavendlus, mille põhiaeg jäi aastatesse 1944-1953 ning kuhu kuulus ligikaudu
30000 inimest (Laur, Pajur, & Tannberg, 1997; Laar, 2005b). Otseseid
organisatsioone aga metsavendadel polnud, vaid tegutseti väikestes gruppides
(Laasi, 1992). Neid abistasid ümbritsevad inimesed, sest ilma toetuseta poleks
nad nii pikalt hakkama saanud. Metsavennad tegid palju koostööd ka linnades
olevate koolinoorte vastupanuorganisatsioonidega (Laar, 2005b).</div>
<div class="MsoNormal" style="line-height: 150%; margin-bottom: 6.0pt; margin-left: 0cm; margin-right: 0cm; margin-top: 6.0pt;">
Koolinoorte salaseltsid alustasid oma
tegevust tegelikult juba aastal 1939 (Salaorganisatsioonid, s.a.), sest suurem
osa noortest ei tahtnud uue korraga leppida ja nii hakatigi võitlema
kommunistliku riigikorra vastu. Nendes organisatsioonides kehtis range kord,
olid nii põhikirjad kui ka vandetekstid, põhiliseks ülesandeks oli eestluse ja
vabaduse vaimu alleshoidmine (Salaorganisatsioonid, s.a.). Tuntumad
vastupanurühmad tegutsesid Tartus, Võrus ja Viljandis, näiteks<span style="background: white; line-height: 150%;">
"Skautlus," "Põhjala Noored," "Eesti Vabaduse
Eest," "Salajane Kuperjanovlaste Organisatsioon,"
"Tasuja," "Vaba Eesti," "Sini-Must-Valge" (Aarop,
2007; Salaorganisatsioonid, s.a.).</span></div>
<div class="MsoNormal" style="line-height: 150%; margin-bottom: 6.0pt; margin-left: 0cm; margin-right: 0cm; margin-top: 6.0pt;">
Koolinoorte salaorganisatsioonid levitasid peamiselt
lendlehti, eemaldasid nõukogude sümboolikat, heiskasid rahvuslippe, koostasid
nimekirju nõukogude agentidest, abistasid metsavendi (Salaorganisatsioonid,
s.a.). <span style="background: white; line-height: 150%;">Kahjuks jäi noorte vastupanutegevus siiski lühiajaliseks ja
üsna tagasihoidlikuks, sest nende vastu kasutasid nõukogude võimud
repressiivmeetodeid, ennetavat tegevust ja sellega nende vastupanu murti (</span>Laur,
Pajur, & Tannberg, 1997). Samas leiab Aarop (2007), et koolinoorte panust
ei tohi siiski alahinnata, sest nemad olid põhijõuks rahva seas isamaalise
vaimu edasikandmisel ja tegid ka aktiivselt nõukogude võimu vastast
propagandat. <span style="background: white; line-height: 150%;"><o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="line-height: 150%; margin-bottom: 6.0pt; margin-left: 0cm; margin-right: 0cm; margin-top: 6.0pt;">
<span style="background: white; line-height: 150%;">Põhjuseid, miks noored
otsustasid üldse vastu hakata, oli mitmeid. Esiteks, need noored olid käinud
Eesti Vabariigi koolis, kus olulisel kohal õpetuses oli isamaalisus, neist olid
saanud Vaba Eesti patrioodid (Aarop, 2007). Nad olid kasvanud vabas Eestis ja
kuna ka koolis oli juttu sellest, kuidas nende isad Eesti vabaks võitlesid,
tahtsid ka nemad anda oma panuse vabaduse taastamises. Teiseks põhjuseks võib
nimetada tekkinud protestivaimu, mis tekkis noortes, sest nad ei tahtnud
kuidagi omaks võtta nõukogude süsteemi (</span>Laur, Pajur, & Tannberg,
1997).<span style="background: white; line-height: 150%;"><o:p></o:p></span></div>
<div style="margin-bottom: 6.0pt; margin-left: 0cm; margin-right: 0cm; margin-top: 6.0pt; mso-list: l0 level2 lfo1; text-indent: 0cm;">
<a href="https://www.blogger.com/null" name="_Toc414987036"><b><span style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt; line-height: 115%; mso-bidi-font-size: 13.0pt; mso-fareast-font-family: "Times New Roman";">1.3.<span style="font-family: 'Times New Roman'; font-size: 7pt; font-stretch: normal; line-height: normal;">
</span></span><!--[endif]--><span style="background: white;">Organisatsioon
Sini-Must-Valge</span></b></a></div>
<div class="MsoNormal" style="line-height: 150%; margin-bottom: 6.0pt; margin-left: 0cm; margin-right: 0cm; margin-top: 6.0pt;">
<span style="background: white; line-height: 150%;">Uurimuse käigus sain teada, et
Tartus tegutsev Sini-Must-Valge (edaspidi SMV) oligi see koolinoorte
organisatsioon, kuhu kuulus ka minu vanavanaonu Ülo Raidma.<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="line-height: 150%; margin-bottom: 6.0pt; margin-left: 0cm; margin-right: 0cm; margin-top: 6.0pt;">
<span style="background: white; line-height: 150%;">Sini-Must-Valge asutati Tartus
aastal 1946 ning selle organisatsiooni asutajateks olid kuus Tartu 6. Keskkooli
poissi: Vello Illiste, Karl Piir, Ants Zovo, Tõnis Jõgiaas, Ivar Kurg ja Ülo
Raidma (Kuusk, 2002). Pearu Kuusk (2002) kirjutab oma artiklis, kuidas juba
esimesel koosolekul pandi paika organisatsiooni struktuur, moodustati
vandetekst ja arutati ka rinnamärkide kujunduse üle. Esimeseks eesmärgiks sai
aga organisatsiooni laiendamine ja uute liikmete värbamine. Alguses oli SMV
juhiks Vello Illiste, kuid kui tema 1949 aastal suri, määrati uueks juhiks Karl
Piir, kes leidis, et käes on aeg hakata ka aktiivselt vastupanuliikumisega
tegelema (Kuusk, 2002). <o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="line-height: 150%; margin-bottom: 6.0pt; margin-left: 0cm; margin-right: 0cm; margin-top: 6.0pt;">
<span style="background: white; line-height: 150%;">Pearu Kuuse (2002) andmetel
otsustati esimese asjana valmistada lendlehed. Nende tarbeks lõikas Ülo Raidma
kõvast kummitallast välja nö templi, millega hakati lendlehti trükkima. Kokku
trükiti 500 lendlehte, mis jagati kindla süsteemi järgi laiali. Kõik allesjäänud
lehed hävitati koheselt. Plaan viidi ellu 4. novembril ja edukalt, sest kedagi
selle käigus ei tabatud. Sellest saadi innustust ja julgust ning järgmisena
otsustati õhku lasta punasõduri ausammas Raadil. <o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="line-height: 150%; margin-bottom: 6.0pt; margin-left: 0cm; margin-right: 0cm; margin-top: 6.0pt;">
<span style="background: white; line-height: 150%;">Punasõduri monumendi
õhkulaskmise algatajaks oli Heiki Vaibla, kuid selles osalesid ka Tõnis
Jõgiaas, Riita Vint, Miia Saviauk ja Ellen Rander (Kuusk, 2002). Ühiselt pandi
paika süütenöör ja lõhkelaeng ning 5. novembril lasti monument õhku. SMV
liikmeid ei tabatud.<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="line-height: 150%; margin-bottom: 6.0pt; margin-left: 0cm; margin-right: 0cm; margin-top: 6.0pt;">
<span style="background: white; line-height: 150%;">Kuusk (2002) kirjutab, et edasi
toimus jätkuvalt organisatsiooni laienemine, liikmeid oli juba 40 ja ühendus
oli loodud ka teiste linnadega. Plaaniti veel järgmistki lõhkamist, taheti
hakata välja andma põrandaalust ajalehte, kuid enne kõike seda jäädi võimudele
vahele. Eesti NSV Siseministeeriumi poolt 1953. aastal kirjutatud aruannetes
nimetati seda organisatsiooni "iseloomulikumaks likvideeritud natsionalistlikuks
organisatsiooniks" (Kuusk, 2002). Kokku arreteeriti 36 liiget ja nad
kuulutati kriminaalkurjategijateks, Vene kriminaalkoodeksi paragrahv 58
kohaselt olid õpilasorganisatsiooni "Sini-Must-Valge" liikmed
"isamaa" reeturid ning nad saadeti 5-15 aastaks Siberisse. <o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="line-height: 150%; margin-bottom: 6.0pt; margin-left: 0cm; margin-right: 0cm; margin-top: 6.0pt;">
<v:shapetype coordsize="21600,21600" filled="f" id="_x0000_t75" o:preferrelative="t" o:spt="75" path="m@4@5l@4@11@9@11@9@5xe" stroked="f">
<v:stroke joinstyle="miter">
<v:formulas>
<v:f eqn="if lineDrawn pixelLineWidth 0">
<v:f eqn="sum @0 1 0">
<v:f eqn="sum 0 0 @1">
<v:f eqn="prod @2 1 2">
<v:f eqn="prod @3 21600 pixelWidth">
<v:f eqn="prod @3 21600 pixelHeight">
<v:f eqn="sum @0 0 1">
<v:f eqn="prod @6 1 2">
<v:f eqn="prod @7 21600 pixelWidth">
<v:f eqn="sum @8 21600 0">
<v:f eqn="prod @7 21600 pixelHeight">
<v:f eqn="sum @10 21600 0">
</v:f></v:f></v:f></v:f></v:f></v:f></v:f></v:f></v:f></v:f></v:f></v:f></v:formulas>
<v:path gradientshapeok="t" o:connecttype="rect" o:extrusionok="f">
<o:lock aspectratio="t" v:ext="edit">
</o:lock></v:path></v:stroke></v:shapetype><v:shape id="Pilt_x0020_1" o:spid="_x0000_s1026" style="height: 201.75pt; left: 0px; margin-left: 236.65pt; margin-top: 38.5pt; position: absolute; visibility: visible; width: 244.5pt; z-index: -1;" type="#_x0000_t75" wrapcoords="-133 0 -133 21520 21600 21520 21600 0 -133 0">
<v:imagedata o:title="smv195652" src="file:///C:\Users\Heily\AppData\Local\Temp\msohtmlclip1\01\clip_image001.jpg">
<w:wrap type="tight">
</w:wrap></v:imagedata></v:shape><span style="background: white; line-height: 150%;">Minu vanavanaonu Ülo Raidma sai toonaste tegude eest aastal
2007 presidendilt Riigivapi V klassi ordeni.</span></div>
<div style="margin-bottom: 6.0pt; margin-left: 0cm; margin-right: 0cm; margin-top: 6.0pt; mso-list: l0 level2 lfo1; text-indent: 0cm;">
</div>
<h3>
<b><a href="https://www.blogger.com/null" name="_Toc414987037">2.<span style="font-size: 7pt; font-stretch: normal; line-height: normal;">
</span><!--[endif]--><span style="background: white;">Uurimus</span></a></b></h3>
<b><a href="https://www.blogger.com/null" name="_Toc414987038">2.1.<span style="font-size: 7pt; font-stretch: normal;">
</span><!--[endif]-->Uurimusküsimused</a></b><br />
<div class="MsoNormal" style="line-height: 150%; margin-bottom: 6.0pt; margin-left: 0cm; margin-right: 0cm; margin-top: 6.0pt;">
Eelneva teoreetilise materjali põhjal sean
oma uurimuse eesmärgiks saada teada, miks tuli Ülo Raidmal idee luua
vastupanuorganisatsioon Sini-Must-Valge ja milline oli tema roll selles. Seega
püstitan kaks uurimisküsimust:</div>
<div class="MsoListParagraphCxSpFirst" style="line-height: 150%; margin-bottom: 6.0pt; margin-left: 0cm; margin-right: 0cm; margin-top: 6.0pt; mso-add-space: auto; mso-list: l1 level1 lfo2; text-indent: 0cm;">
<!--[if !supportLists]-->1.<span style="font-size: 7pt; font-stretch: normal; line-height: normal;">
</span><!--[endif]-->Mis ajendas Ülo Raidmat ja ta sõpru looma
organisatsiooni Sini-Must-Valge?</div>
<div class="MsoListParagraphCxSpLast" style="line-height: 150%; margin-bottom: 6.0pt; margin-left: 0cm; margin-right: 0cm; margin-top: 6.0pt; mso-add-space: auto; mso-list: l1 level1 lfo2; text-indent: 0cm;">
<!--[if !supportLists]-->2.<span style="font-size: 7pt; font-stretch: normal; line-height: normal;">
</span><!--[endif]-->Milline oli Ülo Raidma roll organisatsioonis
Sini-Must-Valge?</div>
<div style="line-height: 150%; margin-bottom: 6.0pt; margin-left: 0cm; margin-right: 0cm; margin-top: 6.0pt; mso-list: l1 level2 lfo2; text-indent: 0cm;">
<a href="https://www.blogger.com/null" name="_Toc414987039"><b>2.2.<span style="font-size: 7pt; font-stretch: normal; line-height: normal;">
</span><!--[endif]-->Uurimuse käik</b></a></div>
<div class="MsoNormal" style="line-height: 150%; margin-bottom: 6.0pt; margin-left: 0cm; margin-right: 0cm; margin-top: 6.0pt;">
<span style="background: white; line-height: 150%;">Teoreetilise materjali põhjal
koostasin intervjuu küsimused, mis on toodud lisas 1. Järgnevalt viisin Ülo
Raidmaga läbi intervjuu, mille tema loal salvestasin. Kuulates korduvalt
salvestatud teksti, kirjutasin teksti ümber Word dokumenti. Kogu tekst on esitatud
lisas 2. <o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="line-height: 150%; margin-bottom: 6.0pt; margin-left: 0cm; margin-right: 0cm; margin-top: 6.0pt;">
<span style="background: white; line-height: 150%;">Lisaks sain Ülolt raamatu „Ülo
lugu“ (2013), mis on tema enda kirjutatud ja välja antud, kuid mida ei ole
avalikult kuskil levitatud. Tegemist on perele ja sõpradele mälestuseks
kirjutatud raamatuga. Ülo Raidma loal kasutan raamatut toetava materjalina
intervjuu teksti kõrval, sest nagu Ülo ka ise ütles, et lühikese intervjuuga ei
jõua kõike seda, mis tollal toimus, ära rääkida.</span></div>
<div style="line-height: 150%; margin-bottom: 6.0pt; margin-left: 0cm; margin-right: 0cm; margin-top: 6.0pt;">
</div>
<h3>
<b><a href="https://www.blogger.com/null" name="_Toc414987040">3.<span style="font-size: 7pt; font-stretch: normal; line-height: normal;">
</span><!--[endif]--><span style="background: white;">Tulemused</span></a></b></h3>
<b><a href="https://www.blogger.com/null" name="_Toc414987041">3.1. Mis ajendas Ülo Raidmat ja
ta sõpru looma organisatsiooni Sini-Must-Valge?</a></b><br />
<div class="MsoNormal" style="line-height: 150%; margin-bottom: 6.0pt; margin-left: 0cm; margin-right: 0cm; margin-top: 6.0pt;">
<span style="background: white; line-height: 150%;">Kui teooriast ilmnes, et noortel
oli hinges suur isamaalisus, nad olid Vaba Eesti patrioodid (Aarop, 2007), siis
sama kehtis ka Ülo Raidma ja tema sõprade kohta. Nad olid kasvanud Eesti
Vabariigis ja pidasid vabadust ainuvõimalikuks. Ülo isa oli võidelnud
Vabadussõjas ja tema oli see, kes ei lasknud Ülol unustada, kes olid need,
kelle käest vabadus välja võideldi. Katkend Ülo Raidma mälestustest (2013, lk 9):
„Isa viipas käega vasakule, kus paistis maariba, mis oli meist vaevalt
kilomeetri kaugusel ja ütles, et sääl ongi maa, mille vastu ta noore mehena
võitles ja Eestile vabaduse aitas tuua. … Isa ütles, et selle maa rahvas on
ammustest aegadest meiega vaenujalal ja jätku ma meelde, et ka tulevik ei too
mingeid muutusi. Nad jäävad alatiseks meie vaenlasteks.“ Need sõnad jäid noore
poisi hinge ja ta ei suutnud neid sõnu iial unustada.<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="line-height: 150%; margin-bottom: 6.0pt; margin-left: 0cm; margin-right: 0cm; margin-top: 6.0pt;">
<span style="background: white; line-height: 150%;">Viha võõrvõimu vastu kasvatasid
ka sõjakoledused, millega Ülo ja ta pere kokku puutusid. Kõigepealt muidugi isa
arreteerimine ja ära viimine ning tagantjärgi tõdemus, et see oli viimane kord,
kui perekond nägi oma meest ja isa, tagasi ta enam ei tulnud. Hiljem selgus, et
isa oli poolel teel Siberisse maha lastud. Niimoodi oli lõhutud üks perekond
paljude seas. Noore poisi hinge jättis see kustumatu jälje. Isegi nüüd, vana
mehena, tulid Ülo silmi pisarad, kui ta meenutas oma perele tehtud ülekohut.<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="line-height: 150%; margin-bottom: 6.0pt; margin-left: 0cm; margin-right: 0cm; margin-top: 6.0pt;">
<span style="background: white; line-height: 150%;">Ülo Raidma kuulus ka skautide
ridadesse. See oli tore aeg, kui sai palju õpitud ja toredalt aega koos
veedetud. Kahjuks lõpetas sõda ka selle organisatsiooni tegevuse ja järjekordne
valus löök noore poisi hinge oli löödud. Katkend Ülo mälestustest (2013, lk
13), kui ta sai teada, et skaute enam pole: „Mäletan, et seisin nagu sammas. Ja
ilmselt päris kaua. Nii kurb hakkas enda ja teiste pärast. Midagi tekkis kurku
ja silma ka. Siis ma teadsin, et olgu nad neetud! Olgu neetud see hall maa,
mida isa näitas … .“<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="line-height: 150%; margin-bottom: 6.0pt; margin-left: 0cm; margin-right: 0cm; margin-top: 6.0pt;">
<span style="background: white; line-height: 150%;">Eesti pinnal möllav sõda ei
jätnud kedagi puutumata. Ka Ülo sattus nii pommitule alla, kui tundis omal
nahal surma ja sõdurite ülekohut. Nimelt sai ühe sõduri lihtsalt nalja pärast
visatud granaadist surma nii Ülo vanaema kui 2-aastane täditütar. Ülo nägi,
kuidas hävis linn ja tema mängukohad. Halva mälestusena jäi mällu ka
võõrvõimude suhtumine nende kodusse ja raamatutesse. Nimelt, kui nad
sõjategevuse lõppedes koju tagasi pöördusid, olid nende Vabadussõja-aegsed
raamatud viidud kempsu ja täis kakatud. Kõik need erinevad löögid ainult
süvendasid viha venelaste vastu.<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="line-height: 150%; margin-bottom: 6.0pt; margin-left: 0cm; margin-right: 0cm; margin-top: 6.0pt;">
<span style="background: white; line-height: 150%;">Protestivaim ja viha võõrvõimu
ülekohtu vastu ainult kasvas. Ülo ei olnud üksi, ka tema klassikaaslased olid
üle elanud samasuguseid saatuselööke. Kui ma teooriaosas leidsin, et üheks
põhjuseks, miks vastupanuliikumine algatati, oli tekkinud protestivaim, mis
tekkis noortes, sest nad ei tahtnud omaks võtta nõukogude süsteemi (</span>Laur,
Pajur, & Tannberg, 1997), siis seesama oli selgelt tunda ka Ülos ja tema
kaaslastes. </div>
<div class="MsoNormal" style="line-height: 150%; margin-bottom: 6.0pt; margin-left: 0cm; margin-right: 0cm; margin-top: 6.0pt;">
Organisatsiooni Sini-Mus-Valge lõidki ühe
meelsusega poisid. Oluliseks mõjutajaks oli ka see, et teised juba tegutsesid,
linnas protestiti ja tulihingelistele poistele ei andnud rahu, et teised teevad
ja nemad mitte. Katkend Ülo Raidma raamatust (2013, lk 18): „ Mäletan, et
aastavahetusel 1945-1946 purustati Tartus kellegi poolt suur autahvel Barclay
platsi juures. Sellest otseselt ja kuuldustest kusagil sini-must-valge lipu
heiskamisest arenes meil uus teemakäsitlus, et peaks ise ka midagi ette võtma.
See mõte ei andnud enam rahu ei mulle ega temale.“ </div>
<div class="MsoNormal" style="line-height: 150%; margin-bottom: 6.0pt; margin-left: 0cm; margin-right: 0cm; margin-top: 6.0pt;">
Ja nii sündiski Tartu koolipoiste vastupanuorganisatsioon
Sini-Must-Valge.<span style="background: white; line-height: 150%;"><o:p></o:p></span></div>
<div style="margin-bottom: 6.0pt; margin-left: 0cm; margin-right: 0cm; margin-top: 6.0pt;">
<a href="https://www.blogger.com/null" name="_Toc414987042"><b>3.2. Milline oli Ülo Raidma roll organisatsioonis
Sini-Must-Valge?</b></a></div>
<div class="MsoNormal" style="line-height: 150%; margin-bottom: 6.0pt; margin-left: 0cm; margin-right: 0cm; margin-top: 6.0pt;">
Ülo Raidma oli üks Sini-Must-Valge
asutajatest. Tema oli see, kes kujundas organisatsiooni rinnamärgi, mis on
meestel siiani alles. Nii nagu kõik algliikmed, tegeles ka tema uute poiste
juurde otsimisega. Organisatsiooni ülesehitus oli neil nii targalt kokku
pandud, et iga poiss teadis ainult tema kaudu liitunud poisse. Nagu Ülo ise
näite tõi, oli ta oma uue pinginaabriga pikalt ühes pingis istunud, aga alles kinni
kukudes said nad teada, et mõlemad kuulusid SMV-sse.</div>
<div class="MsoNormal" style="line-height: 150%; margin-bottom: 6.0pt; margin-left: 0cm; margin-right: 0cm; margin-top: 6.0pt;">
Ülo peamiseks ülesandeks oli lendlehtede
stampide tegemine. Selle tarbeks toodi talle väike pilt, mille tema ruudulise
paberi abil suurendas ning lõikas kummisse (teisel juhul linoleumi). Viimast kasutati
templina ja nii valmistati lendlehti. Esimesel lendlehtede jagamisel osales ka
Ülo, teisel enam mitte. Jagamise süsteem oli väga kindlalt paigas, igaühel oli
oma piirkond, kus ta lendlehti jagas. Paigas oli ka kellaeg, mille jooksul
pidid lehed laiali viidud olema. Kui pärast seda oli mõni leht veel alles, tuli
see hävitada.</div>
<div class="MsoNormal" style="line-height: 150%; margin-bottom: 6.0pt; margin-left: 0cm; margin-right: 0cm; margin-top: 6.0pt;">
Miks jäi Ülo kõrvale teisest lendlehtede
jagamisest ja monumendi õhkamisest? Põhjus oli lihtne, nimelt oli Ülo tuntud
spordipoiss (mitmekordne vabariigi meister jm) ning oma pika kasvuga kergesti
äratuntav. Ühiselt otsustati, et ohutum on, kui ta hoiab tahaplaanile. </div>
<div class="MsoNormal" style="line-height: 150%; margin-bottom: 6.0pt; margin-left: 0cm; margin-right: 0cm; margin-top: 6.0pt;">
Organisatsioon tegutses aastatel 1946-1950,
mil siiski vahele jäädi. Kui esialgu hindasid võimumehed Ülo Raidma rolli nii
suureks, et talle prognoosoti surmanuhtlust, siis lõpuks määrati talle 15
aastat kinnipidamist raske režiimiga töölaagrites. Ülo Raidma meenutab (2013,
lk 29): „Suuremalt jaolt pudenes igaühele 2-3, harvem tükki neli paragrahvi.
Tõnis, Karl, Mauno ja mina olime erandid. Mäletan, et minu rida oli selline:
58(1a) – tsiviilisikust poliitiline kurjategija, 58(8) - mõrv, 58(9) –
diversioon, 58(10a) – suusõnaline riigivastane propaganda, 58(10b) – kirjalik
riigivastane propaganda, 58(11) – kõik eelnenu organisatsiooni koosseisus.“
Vangistus piirdus siiski 6 aastaga ja 1956 aastal sai Ülo tagasi koju!</div>
<br />
<h3 style="margin-bottom: 6.0pt; margin-left: 0cm; margin-right: 0cm; margin-top: 6.0pt;">
<a href="https://www.blogger.com/null" name="_Toc414987043">Kokkuvõte</a></h3>
<div class="MsoNormal" style="line-height: 150%; margin-bottom: 6.0pt; margin-left: 0cm; margin-right: 0cm; margin-top: 6.0pt;">
Minu töö eesmärgiks oli teada saada, miks
soovis Ülo Raidma luua organisatsiooni Sini-Must-Valge ning milline oli tema
roll selles organisatsioonis. Eesmärk sai täidetud ja ma sain vastused. Aeg oli
tookord teine ja noored kasvasid isamaalises vaimus, seega oli nende jaoks
loomulik anda oma panus Eesti vabaduse taastamisse. Samuti oli peaaegu iga pere
saanud oma nahal tunda võõrvõimude ülekohut, mis veelgi suurendas soovi kaitsta
Eestit. Ülo roll SMV loomise juures oli kindlasti väga oluline, oli ta ju üks
liikumise algatajatest.</div>
<div class="MsoNormal" style="line-height: 150%; margin-bottom: 6.0pt; margin-left: 0cm; margin-right: 0cm; margin-top: 6.0pt;">
Mul on hea meel, et minu vanaonu Ülo Raidma
on just see, kes ta on ja et ta on teinud neid suuri tegusid. Ja ka temal endal
on hea meel, et ta seda kõike tegi. Ainuke asi, mida ta üldse kahetseb, on see,
et ei jõudnud veel enam ära teha, et enne kukkusid nad kinni. Kuid siiski on
Ülo uhke, et ta ei andnud lihtsalt alla. Ja ka mina olen uhke, et mul on
selline sugulane!</div>
<br />
<div class="MsoNormal" style="line-height: 150%; margin-bottom: 6.0pt; margin-left: 0cm; margin-right: 0cm; margin-top: 6.0pt;">
Selle töö käigus õppisin ma meie Eesti
ajalugu mõistma palju sügavamalt. Ma nägin, kui oluline on ühe inimese jaoks
vabadus ja kui palju saab ära teha uskudes. Ma sain aru, et oluline on iga
inimese panus. Samas hakkasin ma rohkem mõistma ka seda, et elu vabas Eestis ei
pruugigi olla iseenesestmõistetav, sest ka need pered, minu enda esivanemad,
uskusid tollal, et vaba Eestiga ei juhtu midagi, aga kahjuks siiski läks
teisiti. </div>
<div class="MsoNormal" style="line-height: 150%; margin-bottom: 6.0pt; margin-left: 0cm; margin-right: 0cm; margin-top: 6.0pt;">
<br /></div>
<h3 style="margin-bottom: 6.0pt; margin-left: 0cm; margin-right: 0cm; margin-top: 6.0pt;">
<a href="https://www.blogger.com/null" name="_Toc414987044">Kasutatud kirjandus</a></h3>
<div align="left" class="MsoNormal" style="line-height: 150%; margin: 6pt 0cm 6pt 1cm; text-indent: -1cm;">
Aarop, K. (2007). Võrumaa kooliõpilaste vastupanuvõitlus
1945-1950. V. Kaska (Toim), <i>Vastupanuvõitlus</i>
(lk 11–86). Tallinn: Vali Press OÜ. </div>
<div align="left" class="MsoNormal" style="line-height: 150%; margin: 6pt 0cm 6pt 1cm; text-indent: -1cm;">
Kuusk, P. (2002). Punaarmee monumendi plahvatusest ja lendlehtedest
Tartus 1949. aastal. Kasutamise kuupäev: 24. märts 2015, allikas: TUNA, 4,
67-73 <a href="http://www.ra.ee/public/TUNA/Artiklid/2002/4/2002-4-Pearu_Kuusk_lk67-73.pdf">http://www.ra.ee/public/TUNA/Artiklid/2002/4/2002-4-Pearu_Kuusk_lk67-73.pdf</a>
</div>
<div align="left" class="MsoNormal" style="line-height: 150%; margin: 6pt 0cm 6pt 1cm; text-indent: -1cm;">
Laar, M. (2005a). <i>Eesti
Teises Maailmasõjas.</i> Tallinn: Grenader.</div>
<div align="left" class="MsoNormal" style="line-height: 150%; margin: 6pt 0cm 6pt 1cm; text-indent: -1cm;">
Laar, M. (2005b). <i>Unustatud
sõda. Relvastatud vastupanuliikumine Eestis 1944-1956.</i> Tallinn: Grenader.</div>
<div align="left" class="MsoNormal" style="line-height: 150%; margin: 6pt 0cm 6pt 1cm; text-indent: -1cm;">
Laasi, E. (1992). <i>Vastupanuliikumine
Eestis 1944-1949.</i> Tallinn: Nõmm ja co.</div>
<div align="left" class="MsoNormal" style="line-height: 150%; margin: 6pt 0cm 6pt 1cm; text-indent: -1cm;">
Laur, M., Pajur, A., & Tannberg, T. (1997). <i>Eesti ajalugu II.</i> Tallinn: Avita.</div>
<div align="left" class="MsoNormal" style="line-height: 150%; margin: 6pt 0cm 6pt 1cm; text-indent: -1cm;">
Raidma, Ü. (2013). <i>Ülo
lugu.</i> Publitseerimata.</div>
<div class="MsoNormal" style="line-height: 150%; margin-bottom: 6.0pt; margin-left: 0cm; margin-right: 0cm; margin-top: 6.0pt;">
</div>
<div align="left" class="MsoNormal" style="line-height: 150%; margin: 6pt 0cm 6pt 1cm; text-indent: -1cm;">
<i>Salaorganisatsioonid.
(s.a.).</i> Kasutamise kuupäev: 24. märts 2015, allikas: KGB kongide muuseumi
koduleht <a href="http://linnamuuseum.tartu.ee/?m=2&page=6">http://linnamuuseum.tartu.ee/?m=2&page=6</a></div>
Heilyhttp://www.blogger.com/profile/02044865196039762837noreply@blogger.com4tag:blogger.com,1999:blog-7075186479978296184.post-49394325872135124572015-06-03T21:19:00.002+03:002015-08-19T09:47:51.556+03:00Mida suvel kindlasti teha?Igal sügisel oleme mõelnud, et mida me siis sellel suvel nii erilist ka tegime. Sellel aastal mõtlesin, et panen kohe kirja need asjad, mis kuuluvad ühe suve juurde ehk mida peaks suvel kindlasti tegema. Uuel nädalal saame juba tegudele asuda, sest siis algab puhkus! :)<br />
<br />
1. Lähme kalale<br />
2. Vaatame päiksetõusu<br />
3. Lähme telkima - tehtud!<br />
4. Külastame mõnda uut kohta Eestis (kus pole veel käinud) - <a href="http://enesest.blogspot.com/2015/07/maanteemuuseum.html" target="_blank">tehtud!</a><br />
5. Lähme seenele - t<a href="http://enesest.blogspot.com/2015/07/kuidas-ma-oma-last-arendan.html" target="_blank">ehtud!</a><br />
6. Küpsetame lõkkes kartuleid<br />
7. Väike välisreis - tehtud!<br />
8. Ujuma tuleks ka minna<br />
9. Televiisori-vaba päev tervele perele<br />
10. Lähme laadale - tehtud!<br />
11. Kui vihma sajab, minna välja nautima (oi, mulle see väiksena meeldis) - tehtud!<br />
12. Piknik - tehtud!<br />
13. Ehitame liivalossi<br />
14. Veesõda! - tehtud!<br />
15. Mõni vabaõhuetendus tuleks ka ära vaadata<br />
16. Kuulame vihmasabinat katusel - tehtud!<br />
17. Sööme väljas (ja ikka päris nõudega ja ilusasti kaetud lauaga)<br />
<br />
Mida veel? Mis kuuluvad teie suve juurde? Just need väiksed rõõmsad pisiasjad.<br />
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjIHFwgZs8mUXZ-WUiLXoBN5IFbQjkV53qkSE6E6ntvTmSooDp1RGiWAQk8bZ4zeHDahL64LRDudUc3KneVVWP-XLkPiJiOXU9BYWBltJJ9IcV43VucuOm0MgeGLH16IzKEIt4nT8Iglk4/s1600/1795619_742538369118043_8905014618487362412_n.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="400" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjIHFwgZs8mUXZ-WUiLXoBN5IFbQjkV53qkSE6E6ntvTmSooDp1RGiWAQk8bZ4zeHDahL64LRDudUc3KneVVWP-XLkPiJiOXU9BYWBltJJ9IcV43VucuOm0MgeGLH16IzKEIt4nT8Iglk4/s400/1795619_742538369118043_8905014618487362412_n.jpg" width="292" /></a></div>
<br />Heilyhttp://www.blogger.com/profile/02044865196039762837noreply@blogger.com0